← Eesti

2-09-30026/19

Obsah (10)§ 61§ 70§ 230§ 231§ 210§ 213§ 60§ 102§ 65§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-30026 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Gaida Kivinurm, Mart Reino Tsiviila

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisrahas ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalgas alammäära. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on käesoleval ajal 4350 krooni. Seega ei või elatis olla väiksem kui 2175 krooni. 11.

§ 61

lg 5 sätete kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla 2175 krooni kuus, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on ülal pidada veel kaks alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud R. P. ja XX.XX.XXXX sündinud M. P.. Kohus leidis, et kostjalt elatise väljamõistmisel 2175 krooni kuus osutuks R. ja M. P. vähem kindlustatuks kui L. J.. Samas tuleb arvestada, et hagejal on kohustus tasuda elatiselt tulumaksu. Kohus leidis, et lähtudes lapse vajadusest ja kostja võimalustest tuleb elatis välja mõista suuruses 1600 krooni kuus.

  1. L. J. põlvnemine E. P. .on tuvastatud Harju Maakohtu 24.08.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-
  2. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 leidnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o. esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka 16.05.2003 lahendis nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et elatis 1600 krooni kuus tuleb välja mõista alates elatise hagi esitamisest, s.o alates 22.06.

  1. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 3 Apellatsioonkaebus
  2. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis välja mõistmata hagiavalduses soovitud 2175 krooni, ja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt välja vastavalt

§ 61lg 1 sätestatule igakuine elatis tütre ülalpidamiseks.

15. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 61

lg 5 õigusnormi, milles võib kohus elatise suurust vähendada alla 2175 krooni kuus kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutub vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelpool toodud asjaolu on tõlgendatud ebaõigesti. Kostjal on olemas piisav sissetulek, kostjaga koos elavatel lastel on olemas töötav ema. Maakohus rahuldas hagi osaliselt kuna toetus kostja suusõnalistele ütlustele viimase sissetuleku kohta ning ei pidanud vajalikuks sissetulekute väljanõudmist Maksu- ja Tolliametilt. Samuti on kostjal olemas kinnisvara, mis samuti näitab kostja maksujõulisust. Ebaõigesti on tõlgendatud ka

§ 61

lg 2 õigusnormi, mille kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Maal elavad väikesed lapsed kulutavad tunduvalt vähem kui linnas elav

  1. aastane laps. Kostja on maksujõuline arvestades eelpooltoodut ning poolte lapse vajadused, on jäetud osaliselt arvestamata. Hageja taotleb kostja 2009.a sissetulekute väljanõudmist Maksu- ja Tolliametilt.
  2. Maakohus on ebapiisavalt tuvastanud poolte lapse kasvatamiseks tehtavaid kulutusi. Arvestamata on jäetud hagis näidatud muudeks kulutusteks mineva summa, milleks on 650 krooni kuus. See summa sisaldab laulustuudios käimist, mille kuumakse teeb kokku 650 krooni kuus, samuti on selle summa sisse arvatud raamatud, ekskursioonid, sünnipäevad, meelelahutus, mis teeb kokku muudeks kulutusteks suurema summa kui 650 krooni. Harju Maakohus on lugenud muudeks kulutusteks vaid 150 krooni kuus. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et poolte lapsel on progresseeruv lühinägelikkus, mille tõttu tuleb lapsele igal aastal osta uued prillid, kuna lapse nägemine on aastatega halvenenud. Ka ei ole maakohus objektiivselt arvestanud tehtud kulutusi poolte lapse riietuse ja muu tööstuskaupade kulu ning toidukulu osas. Kuna poolte laps käib koolis kodust kaugemal asuvas T., tuleb lapsele iga koolipäeva kohta anda lisaks 25 krooni, et laps saaks omale pika koolipäeva jooksul süüa osta. Ka see kuulub toiduarvestuse sisse, kuid mis seetõttu, et laps on ise omale süüa ostnud, ei kajastu ostutšekkidel.
  3. Maakohus on otsust tehes lähtunud üleüldisest majanduslangusest, millel ei ole pistmist kostja sissetulekuga, kuna kostja käib tööl ja teenib pidevalt piisavalt suurt sissetulekut, et maksta poolte lapsele kasvatamiseks vajalikku summat 2175 krooni ning omab kinnisvara. Samuti ei pööranud esimese astme kohus piisavalt tähelepanu hageja poolt esitatud arvetele ja ostutšekkidele ning eraldi välja toodud tööstuskauba ostutšekkidele, millega on lapsele ostetud riideid ja jalanõusid, samuti olemasolevale lepingule muusikastuudioga. Eelpool toodud faktide tõendamiseks on tsiviilasjas nr 2-09-30026 juba esitatud leping laulustuudioga M., arstitõend (originaal), prillide ostutšekk, tööstuskaupade ostutšekid A4 paberile kleebituna ning 11 kuu ostutšekid, milles on näha ostetud toidu- ja tööstuskaupu. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Kostja ei ole apellatsioonkaebusega nõus ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks 4 läbivaatamiseks saatmata. Maakohus ei ole elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega arvestanud ja on teinud seetõttu seadusele mitte vastava kohtulahendi. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis ei vasta lapse vajadustele ega kostja varalistele võimalustele elatist maksta.
  6. 01.07.2010 jõustunud

§ 230

järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning

§ 231

järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb

§ 210

lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse

§ 210

lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Eraldi rakendussäte on ette nähtud lahutatud abikaasa ülalpidamise puhuks (

§ 213). Muudele ülalpidamisnõuetele kohaldatava õiguse kohta erisätted puuduvad.

Ülalviidatud sätetest järeldub, et kui elatisehagi, v.a lahutatud abikaasa elatisehagi, on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus 01.07.2010 jõustunud

§ 210

lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 01.07.2010 tuleb

§ 210

lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada kehtivat perekonnaseadust ning mõista elatis välja kehtiva seaduse sätete alusel. 21. Enne 01.07.2010 reguleeris vanemalt lapsele elatise välja mõistmist kuni 30.06.2010 kehtinud

§ 60lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sama seaduse § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole laste vajadusi arvestades piisav.

§ 61

lg 2 kohaselt lähtuti lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel enne 01.07.2010 laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Samaseisulise regulatsiooni sätestavad alates 01.07.2010 kehtivas

-s §-d 96 –

  1. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis ei vasta otsuse tegemise ajal kehtinud elatise

§ 61

lg 4 järgsele miinimumsuurusele, millest väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (kuni 30.06.2010 kehtinud

§ 61

lg 6 ja kehtiva

§ 102lg 2).

Kolleegium leiab, et kostja sissetuleku hetkeline võimalik piiratus ja kostjal lasuv veel kahe lapse ülalpidamiskohustus, ei ole kõnealusel juhul asjaoluks, mis annaks põhjust jätta hagi osaliselt rahuldamata ja elatist seaduses ettenähtud alamääraga võrreldes vähendada. Ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema tähelepanu keskmes (enne 01.07.2010 kehtinud

§ 65

ja kehtiva

§ 123

). Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslaste kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku elatise. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb leida võimalus oma sissetulek püsivaks muuta ja seda vajadusel suurendada. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Põhjendusi, miks kostja ei saa kõigi oma laste vääriliseks ülalpidamiseks leida tasuvamat tööd, ei ole kostja kohtule esitanud. Üksnes asjaolu, et kostja pragune töö vastab temale meeldivale kutsealasele või võimalikule ettevalmistusele, ei anna laste huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid, kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. Kui kaaluda kõnealusel juhul poolte ühise lapse huvi saada kostjalt seaduses ettenähtud miinimumsuuruses elatist ning kostja huvi säilitada oma praegust eluviisi, siis tuleb eelistada alaealise lapse huve, kes ei saa ise oma eluoluliste vajaduste rahuldamiseks midagi ette võtta ning kelle põhivajaduste rahuldamine sõltub 5 täiel määral ülalpidamiskohuslastest, s.h kostjast. 23. Elatise miinimummääras väljamõistmisel eeldatakse, et sellise summas elatis võimaldab üksnes lapse kõige hädapärasemate vajaduste rahuldamist ja seetõttu ei pea kohus lapse vajadusi eraldi tuvastama. 24. Pidades silmas kehtiva

§ 210

lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb elatis mõista välja enne 01.07.2010 kehtinud

§ 70lg-st 1 juhindudes alates elatise hagi esitamisest.

Kuni 30.06.2010 tuleb elatis mõista välja K. J. kasuks ning alates 01.07.2010 L. J. kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. K. J. esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja sellel ajal tegi ka maakohus asjas otsuse. Kuna ringkonnakohus lahendab kaebuse uue seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb lähtuda selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja toimikumaterjalidest saab järeldada, K. J., kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada ja alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid L. J. kasuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010 lugeda L. J. käesolevas tsiviilasjas hagejaks (RKTK 28.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 p-d 14 ja 18). 25. Elatis tuleb mõista välja eurodes. Vabariigi Valitse 11.06.2009 määrusega nr 90 kehtestatud kuupalga alammäär on alates 01.01.2011 278,02 eurot ning sellest poolele vastav miinimumelatise suurus on 139,01 eurot. 26. Eeltoodu alusel on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mart Reino 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.