3-10-3299/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-3299 Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Jõhvi Kohtuasi M. R kaebus Ida Prefektuuri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon 1.Tunnistada M. R kaebus esitatuks kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega, lugeda kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jätta kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. 2.Jätta M. R taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
2. Määruse ärakiri koos tõlkega vene keelde saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Jõhvi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED M. R on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta soovib võimalikult suurt hüvitist seoses aastatel 1996-2003 kriminaalasja eeluurimise ja Narva arestimajas viibimise käigus toimunuga. Kaebuses ei märkinud kaebaja, kuna täpselt, kelle poolt sooritatud ja millised konkreetsed toimingud on talle kahju põhjustanud, kui suur see on ning milles täpselt seisneb. Samuti ei lisanud ta riigilõivu tasumist kinnitavat dokumenti ega esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras esitatud täienduses soovib kaebaja riigilõivu tasumises vabastamist ning kaebetähtaja ennistamist põhjendades neid taotlusi oma maksujõuetuse, õigusalase hariduse puudumise ja väitega, et teda kriminaalmenetluses abistanud advokaat võttis küll raha, kuid ei teavitanud halduskohtusse pöördumise võimalusest. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4 ja riigivastutuse seaduse § 17 lg
3. Sätestatu võimaldab kahju hüvitamise nõudega kaebust esitada kolme aasta jooksul päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekkimisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. M. R ei ole kaebuses ja selle täienduses täpsemalt selgitanud, kuna täpselt kahju põhjustanud sündmused aset leidsid ja milles konkreetses need seisnesid. Siiski on võimalik üheselt mõista, et kahju hüvitamise nõue rajaneb 1996-2001 toimunud politseiametnike tegevusele ja aastatel 19962003 Narva Arestimajas valitsenud tingimustele. Need mõlemad aga pidid kaebajale koheselt teada olema ja seega hakkas kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema hiljemalt tema suhtes tehtud toimingute või kohaldatud tingimuste lõpuleviimise hetkest. Kaebuse halduskohtule on ta koostanud alles 09.12.2010, kui selleks kehtestatud kolme aastane tähtaeg oli juba ammu möödas. Ühtegi objektiivset põhjust, millest nähtuksid takistused kaebuse õigeaegseks esitamiseks pole kaebuses ega sellele hiljem lisatud täienduses nimetatud. Kindlasti ei saa selleks olla juriidiliste teadmiste ja oskuste puudumine kaebajal ega teda kiriminaalmenetluses abistanud advokaadi tegevusetus ning võib üheselt järeldada, et kaebaja on kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud iseenda hooletusest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel ja halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need tuvastab. M. R puhul pole kohus kaebetähtaja ennistamist võimaldavaid põhjendusi tuvastanud. Eeltoodud järelduste kohaselt on M. R kaebuses sisalduv kahju hüvitamise nõue esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, vastav taotlus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta ning kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 kohaselt lõpetada. Riigilõivuseaduse § 56 lg 11 ja 12 kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõudega kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv, mis on üldreeglina 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, juhul kui soovitakse mittevaralise kahju hüvitamist ja jäetakse nõutava hüvitise summa märkimata, on riigilõivu suuruseks 319,55 eurot. M. R ei ole konkreetset kahjusummat nimetanud kuid taotleb kaebuse puuduste kohta esitatud täienduses riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuna eelnevalt käsitletud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu on tema kaebus ilmselgelt perspektiivitu, ei ole halduskohtul alust rahuldada ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotlust. Raili Randlane Kohtunik