← Eesti

2-09-47891/31

Obsah (7)§ 218§ 187§ 657§ 656§ 438§ 442§ 688

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-47891 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 14.0

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. Pooltel on ühised alaealised lapsed K. P. (sündinud XX.XX.XXXX) ja K. P. (sündinud XX.XX.XXXX). Lapsed elavad koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole alates kooselu lõppemisest (juuni 2009) laste ülalpidamiseks ja kasvatamiseks vajalike kulutuste kandmisest osa võtnud. Laste vajaduste rahuldamiseks kulub kuus kokku 12 440 krooni.
  2. Olenemata asjaolust, et kostja on töötu, peavad kostjal olema lisasissetulekud, kuna kostja pangaväljavõttest nähtub, et alates 01.06.2009 - 10.02.2010 on tema arvele laekunud 101 354,89 krooni. Kostja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis takistavad tal alalise töökoha leidmist. Kostja on laste ülalpidamisest osa võtnud kümne kuu jooksul 1000 krooniga, mis tähendab, et ta ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ega ka regulaarselt.
  3. Hageja palus kostjalt välja mõista perioodi 01.06.2009 – 01.12.2009 eest elatise summas 35 634,50 krooni ja alates hagi esitamisest 7526,20 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
  4. Kuna kostja on töötu, otsides samas aktiivselt tööd, on ta võimeline ja nõus maksma hagejale elatist ühiste laste ülalpidamiseks 1500 krooni kuus ühele lapsele.
  5. Menetluse kestel esitas kostja vastuhagi abielu lahutamiseks. Esimese astme kohtu otsus
  6. 16.08.2010 otsusega rahuldas maakohus hagi elatise saamiseks osaliselt. Kohus mõistis I. B. välja I. P. kasuks tütre K. P. ülalpidamiseks igakuiselt 2632 krooni ja tütre K. P. ülalpidamiseks igakuiselt 2632 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  7. Vastuhagi abielu lahutamiseks rahuldas kohus eraldi 12.11.2010 otsusega, mille osas enam vaidlust ei ole.
  8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  9. Mis puudutab kostja töötu seisust ja sellest tulenevat võimekust maksta lastele elatist alla perekonnaseaduses sätestatud miinimumsumma, siis üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Sellest lähtuvalt ning arvestades seejuures kostja mitteametlikke tööotsi, millele kostja ise on korduvalt osundanud ja millelt saadavaid töötasusid kostja ei ole avaldanud, ei ole õigustatud elatise väljamõistmine kostjalt väiksemas summas kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma. 2

(5)
  1. Arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, on põhjendatud kostjalt välja mõista poolte ühistele lastele elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimumsummas, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), mis käesoleval hetkel on 2175 krooni kuus ühele lapsele. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seaduse kohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks laste ülalpidamise jaoks, on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis summas 2632 krooni kuus ühele lapsele.
  2. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamise kohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Tulenevalt PKS §-st 108 ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.06.
  3. Kohtumenetluse ja sellele eelnenud ajal alates juunist 2009 kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Apellatsioonkaebus
  4. I. B. palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt elatise laste ülalpidamiseks väljamõistmise osas tagasiulatuvalt alates 01.06.
  6. Hageja väide selle kohta, et kostja ei ole alates poolte suhte lõppemisest täitnud laste ülalpidamiskohustust, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. Kuigi alates kooselu lõppemisest elab kostja eraldi, on ta lastega pidevalt suhelnud ning vastavalt oma võimalustele teatud määral vabatahtlikult osalenud nende ülalpidamises. Vaatamata töötuna arvel olemisele on ta kandunud panga krediitkaartidega seotud kulusid, eramuga seotud kulusid, laste ja abikaasa mobiiltelefonide kulusid, võimalusel andnud hagejale sularaha kui ka vähesel määral kandnud viimase arvele raha laste ülalpidamiseks. Eelmainitu kinnituseks on esitatud kohtule ka vastavad arved ja kostja konto väljavõte.
  7. Põhjenduses elatise väljamõistmise kohta tagasiulatuvalt viitab kohus üksnes PKS §-le 108, tuginedes vaid hageja nõudele ja selgitamata põhjuseid, miks elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.06.
  8. Vastustaja seisukoht
  9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
  10. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu 16.08.2010 otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 4 kohaselt, kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. 17. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus otsust tehes järginud

§ 438

lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatut.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 442lg 2 sätestab nõuded otsuse põhjendavale osale, 3

(5)mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
  1. Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb elatis mõista välja enne 01.07.2010 kehtinud PKS §-st 70 juhindudes alates elatise hagi esitamisest või hageja nõudel tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Alates 01.07.2010 tuleb elatis välja mõista kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. Sellest tulenevalt tuleb kuni 30.06.2010 elatis mõista välja I. P. kasuks ning alates 01.07.2010 K. P. ja K. P. kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. I. P. esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal, kuid maakohus tegi otsuse juba uue seaduse kehtivuse ajal ja pidanuks lähtuma selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja materjalist saab järeldada, et I. P., kes on alaealiste laste seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada ja alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid laste kasuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010 lugeda K. P. ja K. P. käesolevas tsiviilasjas hagejateks (Riigikohtu 28.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 p-d 14 ja 18).
  2. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS §-st 102 tulenevalt arvestatakse seejuures kohustatud isiku varalise seisundiga, nii et kohustatud isik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  3. Seega tuleb nii ühel kui teisel juhul kindlaks teha laste mõistlikud vajadused ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja kostja varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus).
  4. Maakohus ei ole kindlaks määranud laste mõistlikke vajadusi ega hinnanud vanemate varanduslikku seisu. Maakohus märkis põhjendavas osas, et mõistab elatise välja seaduses sätestatud miinimummääras, kuid tegelikult mõistis rohkem. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli 2175 krooni. Perekonnaseadus ei näe ette miinimumsummale tulumaksu lisamist.
  5. Hageja taotles hagiavalduses kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates
  6. aasta juunikuust, see on ajast, mil pooled elavad eraldi. Kuna hageja küsib elatist ka tagasiulatuvalt, pidanuks kohus välja selgitama ja arvestama sellega, millises ulatuses on kostja vabatahtlikult lastele ülalpidamist andnud.
  7. Kostja on nii vastuses hagiavaldusele kui ka apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt oma võimalustele, sealhulgas tasunud eramuga 4
(5)seotud kulusid, laste ja abikaasa mobiiltelefoniarveid kui ka vähesel määral andnud sularaha ja kandnud raha üle abikaasa arvele. Kostja on vastusele lisanud ka hulga tõendeid: nelja mobiiltelefoni arved, kommunaalteenuste arved, pangakonto väljavõtte, mida kohus ei ole arvesse võtnud. Kohus ei ole põhjendanud, miks laste poolt tarbitud eluaseme kulude, kommunaalteenuste, interneti ja telefoniteenuste eest tasumine ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus hindama kostja väiteid ja nende kinnitamiseks esitatud tõendeid ning selle alusel kindlaks tegema, millises osas on kostja ülalpidamiskulusid kandnud. Selle võrra tuleb enne kohtuotsuse tegemist väljamõistetavat elatist vähendada. Kohus märgib otsuses, et kohtumenetluse ja sellele eelnenud ajal alates juunist 2009 kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus, mis ei vasta tegelikkusele. Esiteks ei ole õige esitada täitmiseks nõuet ka osas, milles võlga ei ole. Teiseks ei tuvasta täitur täitemenetluse käigus, milliseid makseid ja kui suures osas saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selle tuvastamine on kohtu ülesanne. 24. Kuna maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid ja lahend on olulises ulatuses põhjendamata, tühistab ringkonnakohus otsuse tervikuna ja saadab uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt

§ 688lg-tes 3 ja 4 sätestatust.

25. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Gaida Kivinurm Malle Seppik Kaupo Paal 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.