Obsah (5)

§ 405§ 168§ 4§ 162§ 173

Tsiviilasi nr.2-09-28741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2010 a , Narva Tsiviilasja number 2-09-28741 Tsiviila

§ 405RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada.

1. Kohus võtab vastu A J ja P I poolt esitatud nõudest loobumise - saamata jäänud töötasu summas 8 000 (kaheksa tuhat) krooni - osas.
2. Välja mõista kostjalt Esthaus Woodfactory OÜ-lt: hageja-1 D M kasuks põhivõlga summas 8 000 (kaheksa tuhat ) krooni ja seisuga 14.04.2009 a viiviseid summas 984,91 (üheksasada kaheksakümmend neli) krooni ja 91 senti, välja mõista kostjalt hageja D M kasuks viivis 0,5% tasumata põhinõudelt päevas alates 15.04.2009 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, hageja-2 V P kasuks põhivõlga 8 000 (kaheksa tuhat) krooni ja seisuga 14.04.2009 a viiviseid summas 984,91 (üheksasada kaheksakümmend neli) krooni ja 91 senti, välja mõista kostjalt hageja V P kasuks viivis 0,5% tasumata põhinõudelt päevas alates 15.04.2009 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, hageja-3 P I kasuks viiviseid summas 240 (kaksada nelikümmend) krooni, hageja-4 A E kasuks viiviseid summas 947 (üheksasada nelikümmend seitse) krooni. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist I ASJAOLUD
3. Hagejad esitasid 14.04.2009 a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi: töövaidluskomisjon) avaldused kostjalt Esthaus Woodfactory OÜ-lt palga ja viiviste välja mõistmise nõudes. Töövaidluskomisjoni 14.mai 2009 a otsusega avaldajate (hagejate) nõuded rahuldati täies ulatuses. Kostja esitas 16.06.2009 a Viru Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks kohtumenetluses. Kohus liitis hagejate hagid ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-09-
4. Kohus võttis 22.09.20009 a nimetatud töövaidluse menetlusse ja andis kostjale vastamiseks tähtaja. II NÕUETEST OSALINE LOOBUMINE JA LÕPLIKUD NÕUDED
5. A J esitas kohtule taotluse loobuda kostja vastu esitatud töötasu nõudest summas 8 000 krooni seoses tööandjapoolse vabatahtliku töötasu tasumisega (t 85). Hageja A.J nõudeks käesolevas töövaidluses jääb töötasu maksmisega viivitamise eest 39 kalendripäeva ulatuses summas 947 krooni (PalS § 35) ja menetluskulude välja mõistmise nõue kostjalt (

§ 168lg 5).

3. P I esitas kohtule taotluse loobuda kostja vastu esitatud töötasu nõudest summas 8 000 krooni seoses tööandjapoolse vabatahtliku töötasu tasumisega (t 90). Hageja P.I nõudeks käesolevas töövaidluses jääb veebruari 2009 a töötasu maksmisega viivitamise eest summa 240 krooni (PalS§ 35) ja menetluskulude välja mõistmise nõue kostjalt (

§ 168lg 5).

1. V P esitas töövaidlusorganile avalduse nõudega – välja mõista tööandjalt (kostjalt) veebruarikuu eest saamata töötasu summas 8 000 krooni ja viivist palga maksmisega viivitamise eest 29 päeva eest summas 984,91 krooni
2. D M esitas töövaidlusorganile avalduse nõudega – välja mõista tööandjalt (kostjalt) veebruarikuu eest saamata töötasu summas 8 000 krooni ja viivist palga maksmisega viivitamise eest 29 päeva eest summas 984,91 krooni. Tulenevalt

§ 4

ja 5 sätestatud põhimõtte alusel, määravad pooled vaidluse eseme ja nõuded ja kelle vastu need esitatakse. II KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja kohtule vastust ega vastuväiteid ei esitanud. III MENETLUS
2. Kohtuistungile ilmusid hagejad. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud. Kostja esindaja esitas 31.03.2010 a kohtule taotluse kas kohtuistung edasi lükata või vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohus kohaldas

§ 405, § 414 lg 3.

Kohus on andnud menetluse käigus mõlemale poolele võimaluse olla ärakuulatud. Ärakuulamine võib toimuda ka kirjalikult. Maakohus tegi 09.04.2010 a kohtuotsuse, millega rahuldas hagejate nõuded (t 122-124). Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtuotsuse (t 155-156), millega andis juhised maakohtule. Maakohus pöördus hagejate poole, et kontrollida hagi nõudeid juhuks et vahepealsel ajal on midagi muutunud (t 164). Hagejad nõudeid ei muutnud. Kohus saatis kostja esindajale Tiina Pill`ile tema enda poolt näidatud e – posti aadressile kohtunõude – selgituse (t 173), samuti saatis kohus kostja esindajale koopia pöördumisest hagejate poole. Kohus selgitas kostja esindajale, et kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, kohus andis kostjale võimaluse olla ärakuulatud, kohus määras kostja esindajale tähtaja tõendite ja vastuste esitamiseks, kohus selgitas lihtmenetluse olemust. Kohus kontakteerus kostja esindajaga telefoni teel selgitas suuliselt menetlusstaadiumit ning lihtmenetluse olemust, mille kohta koostas kohus ka menetlustoimingu protokolli (t 174). Samuti teatas kostja esindaja, et sai kohtunõude elektrooniliselt kätte 13.10.2010 a (t 175-176) ja kuna kostja esindaja viibib kuni 18.10.2010 a puhkusel, siis palus lugeda kohtunõudega tutvumise ja tähtaja arvutamise alguseks 18.0.2010 a , mida kohus ka tegi. Seega oli kostja esindaja nõuetekohaselt teavitatud käimasolevast kohtumenetlusest. Kostja kohtule määratud tähtajaks tõendeid ega vastuseid ei esitanud. Maakohus on sellega kõik Tartu Ringkonnakohtu poolt antud juhised täitnud. Kosta oli teadlik käimasolevast kohtumenetlusest ja kostjal oli igal ajal võimalik tutvuda kohtutoimikuga ja esitada vajalike taotlus ja põhjendusi. III KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus lahendab asja lihtmenetluses (

§ 405) kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada palgaseaduse § 31 lg 5, § 35, töölepinguseaduse (kuni 01.07.2009 redaktsioon) § 48 lg 1 p 1, § 49 p 1 ja 2, VÕS § 76, 100, 101 lg 1 p 1 alusel. Kostja pole kohtule vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus hagejate poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et hagejatel on eelkõige vajalik esitada tõendeid oma seisukohtade kinnitamiseks, kui kostja esitab vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et töösuhte alased dokumentaalsed tõendid asuvad eelkõige tööandja (kostja) valduses ning juhul, kui kostja ei esita kohtule vastuväiteid hagejate poolt esitatud faktilistele asjaoludele, saab kohus lugeda hagejate poolt esitatud faktiväited õigeks. Juhul kui poolte vahel tekib vaidlus ühe või teise poole poolt esitatud faktilistes asjaoludes, tuleb poolel esitada selle kohta tõend ja vastaspoolel selle tõendi ümber lükkamiseks omapoolne tõend. Kuna kostja pole kohtule esitanud vastuväidet hagejate esitatud faktidele siis puudub hagejatel täiendav vajadus oma faktiväidete kinnitamiseks esitada tõendeid, lisaks arvestades töösuhetest tekkivate erisustega (vajalike tõendite valdus). Kuna palga maksmise asjaolusid ja palga suurust, tehtud töö kogust, tööajaarvestust on ilma raskusteta võimalik kostjal tõendada - tööandja valduses olevate raamatupidamisdokumentidega ja personalidokumentidega siis pole põhjendatud vaidluse puudumisel hagejapoolsete faktiliste väidete osas nõuda nimetatud olukorras tõendite esitamist hagejatelt. 9. Kohtule on esitatud järgmised tõendid – töölepingud (TVK t 2-3, 7-8, 13-14, 19-20) töölepinguga on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud töösuhe, millest tulenevalt oli hagejatel kohutus teha kokkulepitud tööd ning hagejal maksta tähtaegselt töötasu, töölepingu punktidest 10.2 ja 10.3 nähtub, et tööandja võis maksta ka lisaks kokkulepitud kindlale töötasule ka muid tasusid. Töölepingu nimetatud punktid võimaldasid kokkuleppida ja maksta ka töölepingu punktis 10.2 nimetatust ( siis 3 600 kroonist )suuremat töötasu. Kohus analüüsinud hagejate panga konto väljavõtteid tuvastas, et summad mida kostja maksis hagejatele igakuuliselt erinesid töölepingutes punktis 10.2 kokkulepitud töötasu suurusest. Sellest teeb kohus järelduse, et kostja ettevõttes rakendati erinevaid palgasüsteeme. - konto väljavõtted (TVK t 4, 9-10, 16, 21). Kohtule esitatud konto väljavõtetest ei nähtu üheselt et tööandja oleks tasunud õigeaegselt töötajatele tehtud tööde eest tükitöö alusel tehtud töötasu 8 000 krooni või tasunud töötasu maksmisega viivitamise eest viiviseid hagejatele. Kontoväljavõtetest nähtuvad laekumised tööandjalt erinevates summadest erinevate kuude eest ka tagantjärgi. Kostjal oleks olnud võimalik tõendada raamatupidamisdokumentidega palga arvestuse alused ja väljamakstud summad ning väljamaksete aeg. Hagejad esitasid tõendid mis olid nende valduses, millest nähtub, et kostja pole tasunud õigeaegselt hagis esitatud summasid. Hageja A.J esitas tõendi (t 88) millest nähtub, et kostja maksis veebruari 2009 a töötasu ettenähtud 15 veebruari asemel alles 24.aprillil 2009 a ehk kostja oli töötasu maksmisega viivitanud, mille eest nõuab A.J kostjalt PalS § 35 alusel viivist summas 947 krooni. Hageja P.I esitas tõendi (t 93) millest nähtub, et kostja maksis veebruari 2009 a töötasu ettenähtud 15.veebruari asemel alles 24.aprillil 2009 a ehk kostja oli töötasu maksmisega viivitanud, mille eest nõuab P.I kostjalt PalS § 35 alusel viivist summas 240 krooni. Hageja V.P poolt kohtule esitatud tõendist seisuga 13.04.2009 a (TVK t 4) ei nähtu, et hagejale oleks tasutud töötasu veebruarikuu 2009 a eest. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue koos viivistega põhjendatud. Hageja D.M poolt on kohtule esitatud tõendist seisuga 13.04.2009 a (TVK t 9-10) ei nähtu, et hagejale oleks tasutud töötasu veebruarikuu eest 2009 a eest. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue koos viivistega põhjendatud. Kostjal oleks vastupidise tõendamiseks ilma raskusteta võimalik esitada raamatupidamisdokument töötasu maksmise tõendamiseks veebruari 2009 aasta eest V.P ja D.M. -hagejate seletused - kõik eelpool nimetatud tõendid loeb kohus

§ 405lg 1 p 5 mõttes lubatud tõenditeks.

Kohus leiab, et hagejate seletustega on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et saavad tükitöö alusel palka. Muid tõendeid kohtule pooled esitanud ei ole. Selliste kokkulepete võimaluse on pooled näinud ette ka töölepingutes punktis 10.2 ja punktis 10.3 (vt TVK t 3, 8, 14, 20). Seega on hagejate selgitused kooskõlas muude tõenditega.

1. Kohus asub seisukohale, et kostjal lasub kohustus maksta töölepingu alusel töötajale tehtud töö eest kokkulepitud palka kokkulepitud suuruses ja õigeaegselt. Palga maksmisega viivitamisel on töötajal õigus nõuda viivist kuni palga täieliku tasumiseni. Võlaõigusseadus § 1 lg 1 (üldseadus töölepinguseadusele) ja § 76 koosmõjus tuleb töösuhtes töösuhte pooltel vastastikku täita töölepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostja pole tõendanud, et ta on tasunud hagejatele töötasu ettenähtud suuruses ettenähtud ajaks, hagejate konto väljavõtted seda ei kinnita
2. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1, ja 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda.

Kohus võib

§ 405lg 1 p 3 järgi näha lihtmenetluse otsuses ette ka menetluskulude suuruse.

Hagejad ei esitanud kohtule menetluskulude dokumente. Menetluskulude väljamõistmise nõude kostjalt hagejate kasuks esitasid A.J (t 85) ja P.I (t 90). Kohus leiab, et olukorras kus kahe hageja puhul hagi täielikult rahuldatakse ja kahe hageja puhul hagejad loobusid osadest nõuetest seetõttu, et kohtumenetluse ajal kostja tasus osa võlgnevusest, mis tõttu hagejad loobusid osadest hagi nõuetest on mõistlik, õiglane ja seadusega kooskõlas jätta kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas kostja kanda (

§ 173lg 2, 168 lg 5).

Kohtunik Fred Fisker