Kostja väide, et ta ei saa rohkem tööd teha, sest tal on uus elukaaslane, kellel on laps eelmisest kooselust, keda kostja peab hoidma kui elukaaslane on tööl, ei ole mõjuvaks põhjuseks
Apellatsioonkaebus Kostja K. K. palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega välja mõista alates 27.05.2010 AL. K. ülalpidamiseks elatis 1 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti
Apellandi arvates on mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldab elatise välja mõista alla alammäära, asjaolu, et pärast elatise kinnipidamist jääb tal enda elukondlike vajaduste katmiseks 650 krooni. Vastavalt TMS § 132 lg-le 1¹ peab pärast elatise kinnipidamist jääma võlgnikul järele vähemalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on 2 175 krooni. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita. Apellandi arvates peab kõik lapsele kulutatavad summad hagis ära märkima ja tõendama ning üldteadaolevad kulud põhistama. Hagis lapse vajaduste märkimata, selgitamata ja tõendamata jätmisel tekib põhjendatud kahtlus, et hageja nimetatud kulutusi tegelikult ei tee ja sisustab elatise summast ülejääva osa mõistega „muud kulud“. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt moodustavad A-L. K. vajadused praegu 3 248 krooni kuus, millest tuleb maha arvata lastetoetus 300 krooni ning vanemate kanda jääb 2 948 krooni. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud
lg-le 2 määratakse igakuine elatis kindlaks vastavalt lapse vajadustele ja vanemate võimalustele. Kuna kohus on lugenud vanemate varalised võimalused võrdseks, peavad nad panustama lapse ülalpidamiseks võrdselt. Lapse ülalpidamiseks kulub sel juhul kummalgi vanemal 1 492 krooni. Apellant leiab, et temalt väljamõistetud elatis 2 175 krooni on küll kooskõlas
lg-s 4 toodud miinimummääraga, aga ei ole kooskõlas §
Apellandi arvates on vastustaja osalust lapse ülalpidamisel põhjendamatult vähendatud. Vastustaja saab alates septembrist vanemahüvitist 4 715 krooni, lastetoetusi 1 200 krooni ning apellandilt elatist kahele lapsele 3 400 krooni, kokku 9 315 krooni. Apellant saab pärast kahele lapsele elatise kinnipidamist 650 krooni ning tööpuuduse tingimustes ei ole lisasissetuleku hankimine võimalik. Suurema sissetuleku saamisel on apellant vabatahtlikult nõus elatise summat suurendama. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. 3 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi seoses materiaalõiguse normide olulise rikkumisega. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus. Alates 01.07.2010 kehtiv
lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks ja lg 2 järgi tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et maakohus pidi 31.08.2010 otsust tehes kohaldamata alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust. Varemkehtinud perekonnaseadusest erinevalt ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse teise vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude oma vanema suhtes esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (teise vanema) kaudu. K. K. esitas elatise nõudes hagi vana perekonnaseaduse kehtivuse ajal. Kuna maakohus tegi oma otsuse ja ringkonnakohus lahendab kaebust uue seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb lähtuda selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja toimiku materjalidest saab järeldada, et K. K., kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et K. K. tegelik tahe oli esitada elatishagi selliselt, et alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid alaealise lapse kasuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010.a elatis välja mõista alaealise lapse enda kasuks ja lugeda alaealine laps A-L. K. käesolevas asjas hagejaks. Praegu kehtiva
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealine esimese astme sugulane ja § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps (enne 01.07.2010 tulenes õigus saada elatist
lg-st 1 ja § 61 lg-st 1).
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lõige 2 kohaselt peab ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestama õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ja alaealise isiku puhul ka tema kasvatamise kulusid.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, lg 2 kohaselt alaealise lapse ülalpidamise kohustus täidetakse eeskätt elatise maksmise teel ja § 101 lg 2 järgi võib kohus määrata elatise kindla summana. Varemkehtinud seaduse järgi tuli elatis määrata sõltuvalt lapse vajadusest ja vanema võimalustest kuus makstava kindla summana.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kuni 30.06.2010 kehtinud
lg 4).
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. 4 Kolleegium leiab, et kaebaja põhjendused ei anna alust vähendada väljamõistetud elatist alla
Kaebaja ei ole esile toonud, et ülalpidamiskohustuse täitmist tagavas määras sissetuleku saamine oleks takistatud tervislikest või muudest objektiivsetest põhjustest tulenevalt. Ebaõige on kaebaja käsitlus, mille kohaselt pidi maakohus otsuses välja selgitama lapse vajadused ja nende katteks kuluva.
lg-s 1 sätestatud määras elatise väljamõistmisel ei ole vajalik välja selgitada lapse vajadusi, kuna miinimummääras elatise väljamõistmisel eeldatakse selle vastavust lapse vajadustele. Poolte teise lapse XX.XX.XXXX sündinud A. K. ülalpidamiseks on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 2 175 krooni. Kuna mõlemad lapsed elavad hageja juures, siis ei mõjuta A-L. elatise väljamõistmine A. õigust ülalpidamist saada. Apellatsioonkaebusele ja vastusele lisatud tõendid ei anna alust teha elatise suuruse osas maakohtust erinevat järeldust. Maakohus on jätnud poolte menetluskulud võrdsetes osades nende endi kanda. Eeltoodud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta K. K. ja K. K. kanda. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb TsMs § 171 lg 1 järgi seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi kanda. Ülle Jänes Margo Klaar Ele Liiv 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.