Obsah (6)

§ 206§ 202§ 203§ 204§ 179§ 172

2-10-61084 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-61084 Tsiviilasi Narva linna avaldus pikendamise

§ 206

lg 1); - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (

§ 206

lg 2); - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (

§ 202

, § 184); - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete 1/5 2-10-61084 täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 30. novembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (

§ 202

, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (

§ 202, § 193 lg 1).

1. Lugeda B M jätkuvalt teovõimetuks valimisõiguse tähenduses.
2. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.
3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 07.12.2010.a Viru Maakohtule avalduse B M määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 10.09.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2-502/04 seati B M üle eestkoste ning määrati tema eestkostjaks L K. B M on psüühikahäirega isik, diagnoosiga orgaaniline dementsus. B M on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Ta on vallaline, lapsi tal ei ole. B M viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel SA Narva-Jõesuu Hooldekodus. L K on nõus olema B M eestkostja ka edaspidi. Avaldaja on seisukohal, et L K oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes B M huve kaitsma. B M esindaja arvamus B M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et B M vajab eestkostet. B M saab küll aru eestkoste olemusest, kuid oskab vastata üksnes lihtsustatud küsimustele. Elab hooldekodus. Oma senist eestkostjat usaldab, kuigi viimane käib tema juures külas harva. B M on vajalik eestkoste seadmine viieks aastaks, ta ei saa iseseisvalt ilma kõrvalise abita hakkama. Esindaja on seisukohal, et L K on sobiv eestkostja kandidaat. Esindaja arvamus ei saa asendada ekspertiisi, kuigi vahetu mulje põhjal on esindaja veendumusel, et eestkoste seadmine vastab ennekõike B M huvidele. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 04.01.2011.a. määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis B M psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. Ekspertiis on tehtud 16.01.2011.a. ning kohtule on 26.01.2011.a. esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr
4. Akti kohaselt tuli ekspert V. Savin järeldusele, et uuritav kannatab nõrgamõistuslikkuseepilepsiast tingitud orgaanilise dementsuse all. B M ei ole suuteline aru saama oma tegude 2/5 2-10-61084 tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma rahaasju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. B M vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Iseseisvalt hoolitseda ta enda eest käesoleval ajal ei suuda. Psüühilise seisundi tõttu vajab B M igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet elementaarses eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Eestkostja peab aitama teda olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid tema eest ja kontrollima ravimite kasutamist. B M vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Eestkostja kandidaadi seisukoht L K on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut B M eestkostjaks olemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 10.09.2004.a. otsusega tsiviilasjas 2-502/04 on B M üle seatud eestkoste ja määratud eestkostja. Tulenevalt TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 9 lg 2 ja TsMS § 526 lg 2 p 5 pidi kohus otsustama eestkoste pikendamise või lõpetamise 2011.a.
5. jaanuar. Kuna selleks kuupäevaks ei ole kohus otsustanud eestkoste pikendamist, siis asjaoludest tulenevalt kohus käesolevas menetluses otsustab eestkostja määramise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

§ 202

kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 203

lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt B M psüühikahäirete tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Avaldaja arvamusel B M eestkostja ülesanneteks peab olema kõikide tehingute tegemine ja asjade ajamine. Ekspert V. Savin tuli järeldusele, et B M kannatab nõrgamõistuslikkuse- epilepsiast tingitud orgaanilise dementsuse all. Käesoleval ajal ei ole ta suuteline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma rahaasju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, B M esindaja kui eksperdi arvamusega, et B M vajab eestkostet, sest B M ei ole suuteline adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist 3/5 2-10-61084 menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et B M ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Kohus ei pea põhjendatuks B M ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

§ 204

lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§ 204lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt Ts

MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L K on andnud oma kirjaliku nõusoleku B M eestkostjaks olemiseks. B M eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised B M eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et L K on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata B M eestkostjaks L K. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata B M kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et B M on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

§ 203

lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab B M üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (

§ 179

lg 1).

§ 172kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Ts

MS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi ja ekspertiisi kulud) riigi kanda. 4/5 2-10-61084 Geete Lahi Kohtunik 5/5