) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamiseni kohtuistungil. Kooskõlas
lg 4 selgitab kohus avaldajale, et
§-st 24 lg 2 tulenevalt menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse tühistamiskaebusega AS Ü 18.01.2010 viivistasu otsusele nr 0007002022 samas asjas samadel asjaoludel. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebusest loobumine kahjustaks teiste menetlusosaliste õigusi ja vabadusi. Seega on loobumise vastuvõtmise tingimused täidetud.
lg 6 esimese lause kohaselt kannab kaebuse esitaja, kui ta loobub kaebusest, kohtukulud.
lg 8 kohaselt ei piira kaebusest loobumine vastustaja õigust nõuda kaebuse või protesti esitajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist.
lg 4 p 1 kohaselt menetluskuludeks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastustaja on koos 02.08.2010.a. täiendava seisukohaga kaebusele esitanud kohtule ühe kuludokumendi, millest nähtuvalt on AS Ü tasunud advokaadibüroole K OÜ haldusasjas Tallinna Halduskohtus kohtuistungil esindamise eest 12.07.2010 koostatud arve nr 300076 alusel 1200.00 krooni, mis on vastustaja poolt tasutud 22.07.2010 (tl 50-51). 14.09.2010 vastuses AS Ü seisukohale märkis M. P, et lähtus kaebusest loobumisel AS Ü poolt kohtuistungil väljaöeldud sõnadele „ei kavatse [taotleda] õigusabikulude väljanõudmist, kui kaebaja loobub kaebusest“ ning seetõttu ei ole nõus kohtukulude kandmisega. Käesolevas asjas osaleb AS F õigusjärglane AS Ü (hoolimata oma eraõiguslikust vormist) menetluses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluses. AS Ü täidab haldusülesannet mis sisaldab muuhulgas ka parkimise õigust tõendavate dokumentide müügivõrgu korraldamist, parkimisjärelevalve teostamist, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramise ja pargitud sõidukite erandkorras ümberpaigutamist, mis ongi üks tema põhitegevusi.
lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolevas haldusasjas on AS Ü vastuse kaebuse koostanud oma jurist M.Si kaudu (volitus tl 28). 20.07.2010 toimunud kohtuistungil esindas AS Ü lepingulise esindajana advokaat Paavo Paal. Vaidlust ei ole selles kas haldusorgan võis kohtumenetluses välist õigusabi kasutada, vaid selles kas menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-24-07 p 16 (AS F vs M. K) selgitanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Kolleegium möönab, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. 2 Käesolev vaidlus nendele tunnustele ei vasta. Kohtu hinnangul ei väljunud käesolev vaidlus AS Ü igapäevase põhitegevuse raamidest. Vaidlustatud viivistasuotsus oli antud A’i Ü poolt tema ühe funktsiooni - viivistasu määramise- täitmisel. Kohtumenetluses käis vaidlus selle haldusakti õiguspärasuse ning M. Pi kaebeõiguse üle selle haldusakti suhtes. Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist ei olnud keeruka kohtuvaidlusega ning tuginedes kohtuistungil saadud selgitustele kaebuse vähesest eduperspektiivist muutis kaebuse esitaja oma taotlust ning loobus kaebusest. Vähem oluline ei ole ka fakt, et AS Ül on olemas endal koosseisuline jurist. Antud juhul pidi haldusorgan arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel juhul põhjendatud välise õigusabikulude väljamõistmine AS Ü kasuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 24 lg 1 p 2, § 471 lg 3 ja § 92 lg 5 alusel, kohus m ä ä r a b:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.