Obsah (6)

§ 313§ 315§ 478§ 532§ 558§ 559

2-10-46615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-10-46615 Kohtunik Johannes Külaots Tsiviilasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Kohtla

§ 313

ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 315ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord:

§ 478

4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

§ 532

lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

§ 532

lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK Kohtla-Järve Linnavalitus esitas

1. septembril 2010 avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avalduses palub avaldaja võtta ära N. S.`lt alaealine laps G. S. (IK xxx) ja anda alaealine laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Avalduse kohaselt on lapse isa J. S. surnud 18.09.
2. Lapse ema N. S. on lastekaitsetöötajate kontrollil alates
3. aastast. 23.09.2010 laekus avaldajale informatsioon OÜ Ahtme Maja juhatajalt, et N. S. viibib alaealise pojaga juba pikemat aega võõra isiku korteris. Antud korteris toimuvad joomingud ja väike laps on jäetud ilma vanemliku hoolitsuseta, nutab pidevalt. 23.09.2010 kell 15.30 teostati külastus aadressile xxx, kus N. S. koos lapsega viibib. Külastusel selgus, et N. S. magas, korteri omanik S. G. istus arvuti taga. Väike laps magas teises toas diivanil. Lapse voodipesu oli ääretult must, lapse käed, jalad olid külmad. Lapse mähe oli juba pikemat aega vahetamata. Korteri omaniku sõnadest selgus, et last oli viimast korda toidetud eelmisel päeval (22.09.2010). Avaldaja leiab, et alaealise lapse tervis ja elu ning turvalisus on ohtu seatud ja seetõttu tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset. Avaldaja palub ära võtta N. S.`lt alaealine laps G. S. ja anda alaealine laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Viru Maakohtu 24.09.2010 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset ja alaealine laps G. S. anti riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramiseni asjas. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 27.09.2009 Viru Maakohtule avalduse vanema isikuhooldusõiguse määramiseks alaealise lapse suhtes (vanema õiguste äravõtmiseks).lapse isa J. S. suri 18.09.
4. N. ja J.i S.`lt on Viru Maakohtu 26.06.2009 määrusega tsiviilasjas nr. 208-76155 ära võetud vanema õigused poja A. S. suhtes. Esitatud avalduse kohaselt ei ela 2 puudutatud isik oma korteris aadressil xxx, vaid elab korteris nr. xxx. Korteri valdajaks on S. G.. 25.08.2010 kodukülastusel oli puudutatud isiku käitumine ebaviisakas, agressiivne ja ebatsensuurne. Lapse jaoks elamistingimused puudusid. Lapsel ei olnud oma magamisaset, korteris oli kõikjal korralagedus. Laps oli haudunud. 23.09.2010 laekus informatsioon OÜ Ahtme Maja juhatajalt selle kohta, et N. S. viibib lapsega võõras korteris, kus pidevalt toimuvad joomingud ja laps on jäetud ilma vanemliku hoolitsuseta. 23.09.2010 paigutati alaealine laps G. S. laste Varjupaika (tl. 13-44). Avaldaja, Kohtla-Järve Linnavalitsus, esitas 13.12.2010 kohtule teatise ja täiendavad tõendid, millest nähtub, et puudutatud isik N. S. ei ole oma eluviisi parandanud, ta ei ole külastanud oma last Narva Lastekodus ega huvi tundnud lapse vastu (tl. 55-62). KOHTUISTUNG Viru Maakohtu
5. jaanuari 2011 kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus N. S.`lt täielikult ära võtta isikuhooldusõigus (so, vara-, suhtlus- ja otsustusõigus) alaealise lapse suhtes. Esindaja arvamuse kohaselt ohustavad N. S. eluviis ja elamistingimused lapse heaolu ja tervist. Seda näitavad kõik kodukülastusaktid, kust on näha, et elamistingimused praktiliselt puuduvad. N. S. elab kellegi meesterahvaga, kes ise ei pea end S. elukaaslaseks. Kuritarvitab alkoholi. Enne lapse sealt äratoomist oli kodukülastuste ajal välja selgitatud, et laps oli hooldamata, näljane. S.`le anti võimalus end parandada, seda ei ole ta teinud. Isegi lastekodus ei ole ta last kordagi külastanud ja lapse vastu huvi tundnud. N. S. ei ole võimeline täitma oma kohustusi. Laps jääb praegu lastekodusse elama ja eestkostjaks hakkab Kohtla-Järve linn. Kohtukulud palus esindaja jätta riigi kanda. Puudutatud isik N. S. ei nõustunud avaldusega ja palus jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku sõnul käis ta inspektorite juures. Inspektor helistas Narva Lastekodusse ja sealt öeldi, et ta ei tohi enne kohut oma last näha. Keegi ei saa öelda, et ta on alkohoolik, keegi ei ole teda alkoholijoobes näinud. S. G. ei ole tema elukaaslane, ta lihtsalt käis seal koristamas ja aitamas, kuna on naabrid. Puudutatud isik soovib, et laps talle tagasi antaks, talle ei ole peale tema enam kedagi jäänud. Tal on lapse jaoks kõik olemas, nii riided kui ka mänguasjad. Puudutatud isik saab pensioni 3500 krooni. Invaliidsus lõpeb selle aasta märtsis, ta soovib selle pikendamist. Kui temalt laps ära võeti, siis seda, mis kirjeldati kodukülastuses, ei olnud. Laps oli kogu aeg tema juures, ta ei ole teda kordagi kuhugi maha jätnud. Lapsel on terve kapitäis riideid, inspektorid nägid seda. Puudutatud isik soovib oma last tagasi, ta suudab last kasvatada ning tal on selleks kõik olemas. Puudutatud isiku, Narva Lastekodu esindaja O. K. sõnul tuli laps 27.09.2010 Narva Lastekodusse lastehaiglast. Laps areneb normaalselt, lasteaias veel ei käi. Kui laps lastekodusse toodi, oli laps normaalse arenguga. Riideid lapsel ei olnud, haiglast toodi ta ära lastekodu riietega. Keegi ei ole lapse vastu lastekodus huvi tundnud, keegi ei ole helistanud ega ka külas käinud. Iisaku Lastekodus on S. teine laps. Ema peab looma vastavad tingimused lapse kasvatamiseks. Lastekodus hoolitsetakse lapse eest, seljas on puhtad riided, teda toidetakse, ravitakse. Laps hakkab varsti käima lasteaias. Oma eakaaslastest arengus laps alla ei jää. Puudutatud isiku esindaja palus Kohtla-Järve linna taotlus rahuldada, kuna see on käesoleval ajal lapse huvides. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 Sünniakti järgi on lapse G. S. vanemateks N. S. ja J. S. (tl. 4). J. S. suri 18.09.2010 (tl. 7). Viru Maakohtu 24.09.2009 kohtumäärusega on kohaldatud esialgset õiguskaitset ning menetluse ajaks on N. S.`lt ära võetud alaealine laps G. S.. Alaealine laps G. S. on antud riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas. Laps asub riiklikul ülalpidamisel Narva Lastekodus. Avalduse kohaselt ei ole lapse ema lapse vastu mingit huvi tundnud, ei ole last külastanud ega ka helistanud. Kohtuistungil ei teadnud N. S. isegi lapse täpset vanust. Lapse ema N. S. ei ole võimeline kasvatama oma alaealist last, tal puuduvad elementaarsed tingimused lapse kasvatamiseks (korter on räpane, täis suitsetatud, jne). Antud asjaolu leiab tõendamist Viru Maakohtu 26.06.2009 kohtumäärusega, mille alusel on N. S.`lt ära võetud alaealine laps A. S. (tl. 24-27); kodukülastuse aktidega (tl. 34-40, 59-61, 68), Narva Lastekodu esindaja kohtuistungil antud ütlustega, millest nähtub, et N. S. ei ole huvi tundnud oma lapse vastu, ei ole last külastanud ega lastekodusse helistanud. Avaldaja on esitanud taotluse võtta N. S.`lt täielikult ära isikuhooldusõigus (so, vara-, suhtlusja otsustusõigus) alaealise lapse G. S. suhtes. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada

§ 558

lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Lapse ema N. S. palus jätta avaldus rahuldamata, kuna soovib ise last kasvatada. Puudutatud isiku sõnul ei vasta avaldaja kodukülastuse aktides toodud väited tõele. Samas ei ole ta tundnud huvi oma lastekodus asuva lapse vastu, ta ei ole last kordagi külastanud.

§ 559

kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Alaealine laps G. S. on sündinud xxx aastal, seega ei pidanud kohus lapse ärakuulamist võimalikuks. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) peatükis 10. Vastavalt PKS § 116 lg 2, vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. 4 Perekonnaseaduse § 134 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Perekonnaseaduse § 135 lg 1, 3, 4 kohaselt, kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks vallavõi linnavalitsuse. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. Eeltooduga tuvastas kohus, et asjast puudutatud isik N. S. ei ole tundnud kordagi huvi oma lastekodus kasvava poja vastu, tingimused lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks puuduvad. Lapsel puudub kontakt emaga. Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja puudutatud isiku Narva Lastekodu arvamuste kohaselt ei ole N. S. võimeline oma alaealist last kasvatama. PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Vastavalt PKS § 176, lg 1, 2, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab avalduse ja piirab N. S. hooldusõigust alaealise lapse G. suhtes. Kohus eraldab lapse G. perekonnast, määrates lapse eestkostjaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena). Antud olukorras on vanemate hooldusõiguse piiramine lapse suhtes ja lapse perekonnast eraldamine lapse huvides. Pärast hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude äralangemist võib N. S. pöörduda KohtlaJärve Linnavalitsuse ja kohtu poole avaldusega vanema hooldusõiguse taastamiseks. Johannes Külaots Kohtunik 5