kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtule esitatud teatise kohaselt vajab G P eestkostet. Narva linna arvamuse kohaselt G P ei saa G P ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. G P esindaja on veendunud, et G P vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. 3/5 2-10-66080 Ekspert psühhiaater Vladimir Savin tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole G P suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii Narva linna, G P esindaja kui eksperdi arvamusega, et G P vajab eestkostet, sest G P ei suuda nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et G P ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, kuid teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Kohus kuulas 31. jaanuaril 2011.a. isiklikult ära G P, kes avaldas, et nõus temale eestkoste määramisega ja soovib, et tema eestkostjaks määrataks tema ristiema N P.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. N P on avaldanud oma nõusolekut G P eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab asjaolu, et G P ja N P on sugulased, N P on G P ristiema ning neil on väga lähedane suhe, sest N P on juba aastaid regulaarselt G P külastanud hooldekodus. Eestkostjaks olemiseks on andunud nõusoleku ka Z K, kes on G P võõras isik. Kohus leiab, et N P vanus ei takista tal olemast G P eestkostjaks. Narva Haigla psühhiaatri tõendi ja OÜ Narva perearstikeskus tõendi kohaselt on N P terve ja tema terviseseisundi kohaselt võib olla eestkostjaks. Kohtul ei ole andmeid, miks ei võiks N P olla G P eestkostjaks. Kohtu arvates on N P juba tegutsenud G P huvides, teatades isiklikult kohtule Gennadi Petrovist kui isikust, kellele on vajalik määrata eestkoste. Kohus on veendunud, et N P on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et N P sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata G P eestkostjaks N P. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada lähtudes avaldaja ja esindaja arvamustest ning ekspertarvamusest G P kõigi asjade ajamiseks. TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et G P on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. 4/5 2-10-66080
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab G P üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
lg 1).
kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.