← Eesti

3-09-15/53

Obsah (7)§ 64§ 4§ 63§ 71§ 74§ 73§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1

) § 63 lg 1 ja lg 4 p 6 alusel AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 29.05.2005 algavaks liiklusgraafikuperioodiks (tl 49-69). 3-09-15 Arvestades AS Eesti Raudtee esitatud andmeid tegelikult veetud brutotonn-kilomeetrite ja osutatud lisateenuste kohta, määras Raudteeinspektsiooni peadirektor majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2004 määruse nr 144 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ (Metoodika) § 11 lg 2 alusel 25.07.2005 käskkirjaga nr 81ü, 30.08.2005 käskkirjaga nr 93ü, 21.09.2005 käskkirjaga nr 104ü, 25.10.2005 käskkirjaga nr 118ü, 24.11.2005 käskkirjaga nr 131ü, 27.12.2005 käskkirjaga nr 152ü, 21.02.2006 käskkirjaga nr 32ü, 21.03.2006 käskkirjaga nr 43ü, 24.04.2006 käskkirjaga nr 61ü ja 24.05.2006 käskkirjaga nr 75ü (tl 109-129) AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasud vastavalt 2005. a juuniks, juuliks, augustiks, septembriks, oktoobriks, novembriks ning 2006. a jaanuariks, veebruariks, märtsiks ja aprilliks, mis ületasid 25.04.2005 käskkirjaga määratud kasutustasusid. 2. Ajavahemikul 25.05.2005-14.06.2006 esitas AS Spacecom

§ 64

lg 2 tolleaegse redaktsiooni alusel majandus- ja kommunikatsiooniministrile kaebused Raudteeinspektsiooni ülalmärgitud käskkirjade peale. AS Spacecom tugines sellele, et inspektsioon on infrastruktuuri põhiteenuse kasutustasu arvestamisel lähtunud AS Eesti Raudtee poolt esitatud ebaõigetest algandmetest, mis on põhjustanud ebaõige tasu määramise. Kaebuse esitaja väitis, et kuna AS Eesti Raudtee ei täida konkurentsiseaduse (KonkS) § 18 nõudeid, ei saa tema poolt esitatud andmed tegevuskulude kohta vastata Metoodika § 4 lg-le

  1. AS Eesti Raudtee otsekulud summas 369 mln kr vajavad eraldi auditeerimist, mille eesmärgiks peaks olema täpselt välja selgitada tööjõukulude jaotus infrastruktuuri ning muude teenuste vahel ning ka otse ja üldkulude eraldatuse kohaldamine, kulude eraldatuse (põhiteenus/lisateenus/abiteenus) ja varade jaotus (infrastruktuur/kaubavedu ja muud teenused) mitte analüütilisel, vaid objektiivsel meetodil. Alles seejärel on võimalik põhiteenuse kasutustasu määramise kontroll. Audit peaks andma vastuse ka küsimusele, kas kõik AS Eesti Raudtee poolt infrastruktuuri üldkuludena esitatud kulud (nt ulatuslikud konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud) on õigustatud, st mõistlikud ja põhjendatud (KonkS § 18 lg 1 p 2).
  2. 22.11.2007 vastu võetud „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ (RT I 2007, 66, 408) § 1 p 3 kohaselt korraldati Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ümber ja ühendati Tehnilise Järelevalve Ametiks ja Konkurentsiametiks alates
  3. aasta
  4. jaanuarist. Sama seaduse § 27 p-ga 19 muudeti

§ 64

lg-t 2 selliselt, et selles sättes nimetatud kaebuste lahendamiseks pädevaks organiks sai alates eelviidatud kuupäevast majandus- ja kommunikatsiooniministri asemel Konkurentsiamet. 2008. a märtsis andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) nende menetluses olnud

§ 64lg 2 alusel esitatud kaebused Konkurentsiametile üle.

4. Konkurentsiameti 04.12.2008 otsusega nr 6.1-4/08-017 jäeti AS Spacecom kaebused rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt: 1) Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väidet, et AS Eesti Raudtee esitatud algandmed on valed. Ükski riigiasutus, sh MKM, ei ole tuvastanud nende andmete ebaõigsust ega teinud AS-le Eesti Raudtee ettekirjutust nende andmete muutmiseks. Kaebaja pole esitanud ühtegi dokumenti ega analüüsi, mis kinnitaksid tema väidet, et AS Eesti Raudtee kulud vajavad täiendavat auditeerimist. 25.04.2005 käskkirja seletuskirjast nähtuvalt on MKM tellinud audiitorfirmalt BDO Eesti AS auditi, kus vaadati üle AS Eesti Raudtee kuluarvestussüsteem, kapitalikulude õigsuse analüüs ja põhi-, lisa- ning abiteenuste eest arvestatud kasutustasu arvestamise analüüs, ja mille põhjal puudus Raudteeinspektsioonil alus kahelda AS Eesti Raudtee esitatud andmetes. Hilisema 2

(18)3-09-15 menetluse käigus esitas Raudteeinspektsioon raudteeveoettevõtjate kirjas esitatud kahtlustest ajendatuna MKM-le 25.05.2005 kirjaga nr 10-1/1068 taotluse viia läbi täiendav põhjalik audit, selgitamaks välja, kas kasutustasu määramisel aluseks olev AS Eesti Raudtee raamatupidamisarvestus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, kuid MKM ei pidanud seda vajalikuks. MKM viis läbi iseseisva haldusmenetluse ning leidis, et AS Eesti Raudtee raamatupidamine polnud vähemalt 2005. a lõpuni raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveoteenuse lahususe osas läbipaistev. MKM saatis AS-le Eesti Raudtee 23.05.2005 kirja nr 3-3-2/6808, millega teatas, et AS Eesti Raudtee suhtes on ettevalmistamisel ettekirjutus, millega kohustatakse teda viima 6 kuu jooksul oma raamatupidamine vastavusse

§ 4lg-ga 2.

AS Eesti Raudtee muutis oma kuluarvestussüsteemi 01.01.2006 ning MKM ettekirjutust ei teinud. MKM leidis, et uus kuluarvestussüsteem eristab kulusid selgemalt ja läbipaistvamalt, kuid kulude selgemaks ja läbipaistvamaks eristamiseks kooskõlas Euroopa Liidu seadusandlusega tuleks vertikaalselt integreeritud ettevõte AS Eesti Raudtee reorganiseerida kontserni põhimõttel, kus raudteeinfrastruktuuriettevõtja oleks iseseisev osa suuremast kontsernist, vastav muudatus on AS-l Eesti Raudtee kavas läbi viia alates 1. jaanuarist 2009. a. Eeltoodust nähtuvalt on MKM

ja AS Spacecom kaebuse alusel AS Eesti Raudtee üle raamatupidamislikku järelevalvet teostanud ega ole tuvastanud viimase poolt esitatud algandmete ebaõigsust. Seega on haldusorgan, kellele kaebused algselt esitati (MKM), sisuliselt oma otsuse teinud ning Konkurentsiametil puudub võimalus seda ümber vaadata; 2) Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja viited Konkurentsiameti KonkS-st (§ 54, § 55 lg 1 ja § 5759) tulenevatele volitustele riikliku järelevalve teostamiseks KonkS täitmise üle ja väited, et Konkurentsiamet oleks uurimisprintsiibist lähtuvalt ise pidanud nii kaebuse esitajalt kui ka AS-lt Eesti Raudtee nõudma lisadokumente ja –andmeid konkurentsiolukorra uurimiseks ning tähtsust ei omavat asjaolu, et MKM ei pidanud vajalikuks teha AS-le Eesti Raudtee raamatupidamise lahususe osas ettekirjutust. Alates 01.01.2008 ei tegele Konkurentsiamet üksnes KonkS täitmise üle järelevalve teostamisega, vaid omandas ka endiste Energiaturu Inspektsiooni, Sideameti ja Raudteeinspektsiooni pädevused (mistõttu oleks Konkurentsiameti täpsem nimi võinud olla Reguleeritavate Turgude Amet vms). Seega menetleb Konkurentsiamet iga kaebust mitte automaatselt KonkS järgi, vaid lähtuvalt sellest, kuidas kaebus on ettevõtja poolt esitatud ja põhistatud, ning vastava eriseaduse järgi. Kuna kaebuse esitaja sai 2005. a esitatud kaebusi MKM-le esitada ja viimane neid menetleda üksnes

alusel, sest MKM-l KonkS alusel järelevalvepädevust ei ole, ei muutunud kaebuse alused ja menetlemise raamid ka kaebuste menetlemise üleandmisel 2008. a. Kuna antud juhul käib menetlus

alusel, ei ole kaebuse esitaja viited KonkS-le ja väide, et MKM ei ole oma otsuseid teinud konkurentsiõigusliku haldusmenetluse raames, asjakohane. Kaebuse esitaja viited Konkurentsiameti kohustustele võtta meetmeid konkurentsi kaitsmiseks ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kaebuse esitaja on kaevanud Raudteeinspektsiooni käskkirjade, mitte AS Eesti Raudtee tegevuse peale. KonkS regulatsioon põhineb nähtuvalt seaduse §-st 2 sellel, et Konkurentsiametile saab KonkS alusel kaevata ainult ettevõtjate tegevuse peale ja riigi tegevuse peale üksnes juhul, kui riik osaleb kaubaturul, mitte aga haldusorgani haldusakti peale. Avaliku võimu teostamist ei loeta majandustegevuseks, mistõttu Raudteeinspektsiooni tegevus ei saa alluda KonkS-le. Kuna MKM on küsinud selgitusi ja põhjendusi nii kaebuse esitaja, Raudteeinspektsiooni kui ka AS Eesti Raudtee käest ja kõiki vajalikke andmeid on juba Raudteeinspektsiooni ja MKM poolt kontrollitud, ei pidanud Konkurentsiamet andmeid veelkordselt küsima ja põhjendamatu on viide uurimisprintsiibi rikkumisele. Kaebuse esitaja viide, et tal ei ole detailseid andmeid AS Eesti Raudtee tegevuse kohta võimalik esitada, ei ole asjakohane, kuna esitades kaebuse Raudteeinspektsiooni käskkirja, mitte AS Eesti Raudtee tegevusele (mida oli kaebuse esitajal KonkS alusel võimalik Konkurentsiametis vaidlustada), pidi ta põhistama seda, kuidas käskkiri tema õigusi rikub, mitte seda, et AS Eesti Raudtee tegevust on vaja auditeerida. 3

(18)3-09-15 Kuna MKM ei olnud kooskõlastaja, vaid oli
  1. a kaebuse sisuline menetleja, ei ole asjakohane kaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-38-03 avaldatud seisukohtadele. On ainuvõimalik, et menetleja pädevuse muutumisel lähtub menetluse ülevõtnud haldusorgan täiel määral eelneva menetleja seisukohtadest ja tegevusest ning varasematest otsustest. Et MKM on AS Eesti Raudtee raamatupidamise eraldatuse üle järelevalve teostamisel tema tegevuse
  2. a heaks kiitnud, on AS-l Eesti Raudtee tekkinud õiguspärane ootus, et heakskiit jääb kehtima. Kaebuse esitaja oleks võinud pöörduda kohtu poole, kohustamaks MKM-i AS-le Eesti Raudtee ettekirjutust tegema. Oluline on ka see, et MKM seisukoht, et AS Eesti Raudtee raamatupidamine ei olnud teatud aja jooksul läbipaistev, ei tähenda automaatselt, et raamatupidamislikult on kulud valesti jaotatud. MKM, kes teostas raamatupidamislikku järelevalvet, pidi lisaks läbipaistvuse probleemidele tuvastama kontrolli käigus ka võimalikud rikkumised kulude jagamisel, sh algandmetes. MKM ühtki rikkumist tuvastanud ei ole. Samuti on oluline, et Raudteeinspektsioon pidi oma haldusaktide andmisel kontrollima AS Eesti Raudtee esitatud algandmeid ning ongi selgitanud, et on korduvalt teostanud pistelist kontrolli AS Eesti Raudtee arvete uurimise tasandil, et selgitada välja, kas kulud on erinevate teenuste baasil jagatud õigesti. Raudteeinspektsioon ei ole ühtki rikkumist tuvastanud.
  3. AS Spacecom kaebuses taotleti Konkurentsiameti 04.12.2008 otsuse nr 6.1-4/08-017 tühistamist ja Konkurentsiameti kohustamist menetlema kaebuse esitaja poolt esitatud kaebusi ning kontrollima Raudteeinspektsiooni poolt 25.04.2005 määratud infrastruktuuri kasutustasu arvutamise aluseks olnud AS Eesti Raudtee raamatupidamisandmete õigsust. Väited: 1) Raudteeveoettevõtjad, sh kaebuse esitaja, kohustuvad veoteenuse osutamisel AS-le Eesti Raudtee kuuluva raudteeinfrastruktuuri abil tasuma viimasele infrastruktuuri kasutustasu, mille Raudteeinspektsioon sätestas perioodiks 2005/2006 AS Eesti Raudtee poolt esitatud algandmete põhjal

§ 63lg 1 alusel AS Eesti Raudtee huvide konflikti tõttu.

Kasutustasu määramise aluseks on eelkõige kulud, mida AS Eesti Raudtee kannab seoses talle kuuluva raudteeinfrastruktuuri opereerimise ja haldamisega, ning AS Eesti Raudtee mõistlik ärikasum. Kaebaja ja teised raudteeveoettevõtjad sõltuvad oma veoteenuse osutamisel otseselt AS-le Eesti Raudtee kuuluva raudteeinfrastruktuuri kasutamisest, sest neil puudub alternatiivne raudteeinfrastruktuuri kasutamise võimalus. Kui ei teostata põhjalikku kontrolli ja analüüsi selle üle, kas AS Eesti Raudtee esitatavad kasutustasu arvutamise algandmed vastavad tema tegelikele kuludele, ei suuda lõpuks enam ükski raudteeveoettevõtja kasutustasu maksta, nad on sunnitud oma tegevuse lõpetama ja vaba konkurents raudteeveoteenuse turul lõpeb. Kaebaja ongi

  1. a kevadel lõpetanud oma tegevuse majandusliku kahjumlikkuse ja riigi suutmatuse tõttu mõistliku aja jooksul vastavat kontrolli läbi viia. Raudteeinspektsiooni käskkirjad rikkusid kaebaja subjektiivseid õigusi, sest nendega kehtestati AS Eesti Raudtee esitatud algandmete ebaõigsusest tulenevalt liigkõrged infrastruktuuri kasutamise tasud liiklusgraafikuperioodiks 2005/
  2. Kui kohus rahuldab kaebuse ja Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale esitatud kaebuste uuel menetlemisel selgub, et kaebaja on maksnud liiga kõrget infrastruktuuri kasutamise tasu, tekib kaebajal õigus nõuda AS-lt Eesti Raudtee alusetult makstud tasu hüvitamist. Kaebaja on oma majandustegevuse raudteeveonduses lõpetanud just liigkõrge infrastruktuuri kasutustasu tõttu. 2) Konkurentsiamet pole kontrollinud AS Eesti Raudtee poolt 2005/
  3. a liiklusgraafiku perioodi infrastruktuuri kasutustasu arvutamiseks esitatud algandmete õigsust, vaid on koostanud vaidlustatud otsuse MKM-lt ning Raudteeinspektsioonilt saadud andmete põhjal, kes aga samuti pole algandmete õigsust kontrollinud. Käskkirjade koostamisel Raudteeinspektsioon üksnes eeldas algandmete õigsust ja sama tegi ka vastustaja, kuigi kaebaja oma kaebustes taotles kasutusta4

(18)3-09-15 su arvutamise algandmete õigsuse kontrollimist. Väär on otsuse viide, et kaebaja pole esitanud ise tõendeid algandmete ebaõigsuse kohta. Kaebaja esitas nii audiitorfirma Rimess kui ka kaebaja enda ettevõttesisese analüüsi AS Eesti Raudtee esitatud algandmete ebaõigsuse kohta. Ning isegi kui kaebaja poleks selliseid tõendeid esitanud, on Konkurentsiamet kui haldusorgan uurimisprintsiibist tulenevalt kohustatud ise tõendeid koguma. Otsusest nähtuvalt pole aga ei RTI, MKM ega vastustaja omal algatusel tõendeid kogunud, kuigi BDO Eesti tehtud auditi lõppraportis oli välja toodud asjaolu, et AS Eesti Raudtee kuluarvestussüsteemiga on seotud riskid. Konkurentsiamet on otsuses viidanud, et lähtub eelneva menetleja (MKM) seisukohtadest, tegevusest ja otsusest, kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, millised on need MKM varasemad seisukohad ja otsused. Konkurentsiameti vaidlustatud otsus on esimene vastus, mille AS Spacecom on kaebuste kohta kolme aasta jooksul riigiasutuselt saanud, kuigi on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult pöördunud MKM poole, saamaks teavet algandmete kontrolli ja kaebuste menetlemise kohta. Sellega on Konkurentsiamet eiranud haldusmenetluse uurimispõhimõtet (HMS § 6); 3) Väär on Konkurentsiameti seisukoht, et tal puudus pädevus menetleda kaebusi KonkS alusel kaebuste esialgsel menetlejal MKM-l sellise pädevuse puudumise tõttu. Sellise uurimisprintsiipi kitsendava tõlgendusega saaks nõustuda vaid juhul, kui see piirang tuleneks konkreetselt seadusest, kuid otsuses pole viidatud ühelegi sellekohasele õigusaktile. Kaebuse menetlemisel pole haldusorgan seotud kaebuse kvalifikatsiooniga, vaid peab selle ise vastavalt kaebuse sisule iseseisvalt kvalifitseerima. KonkS §-st 54 ja § 55 lg-st 1 tuleneb Konkurentsiameti kui terviku, mitte üksnes konkurentsiteenistuse, pädevus ja kohustus teostada järelvalvet ka konkurentsiolukorra üle. Ka ametite Konkurentsiameti alla koondamise üheks eesmärgiks oli konkurentsiolukorra parem reguleerimine. Ka HMS § 15 lg-st 4 tulenevalt oleks Konkurentsiamet pidanud menetlema kaebust KonkS §-st 15 lähtudes. Konkurentsiamet ütleb otsuses ise, et menetleb igat kaebust sellest lähtuvalt, kuidas kaebus on esitatud ja põhistatud, aga AS Spacecom kaebustes olidki etteheited käskkirjadega kehtestatud kasutustasu arvutamise algandmete ebaõigsuse kohta, sh konkurentsiõiguslikud etteheited algandmete ebaõigsuse kohta (KonkS § 18 - raamatupidamise lahusus). Kuna kasutustasu määras AS Eesti Raudtee huvide konflikti tõttu viimase asemel Raudteeinspektsioon, peaks sellekohase haldusakti andmisega olema hõlmatud kasutustasu arvutamise algandmete õigsuse tuvastamine. Konkurentsiameti seisukoha osas, nagu oleks kaebused esitatud AS Eesti Raudtee tegevuse, mitte Raudteeinspektsiooni käskkirjade suhtes, rõhutab kaebaja, et kaebuste eesmärk oli kohustada Raudteeinspektsiooni teostama põhjalikku kontrolli AS Eesti Raudtee esitatud kasutustasu arvutamise algandmete tegelikkusele vastavuse üle, sest kõik faktid on näidanud, et need andmed on suure tõenäosusega ebakorrektsed. Arvestades kasutustasu rahalist väljendust, võivad väiksemadki vead mõjutada tasu miljonite kroonide ulatuses. Seega on kaebuste sisu tõlgendatud ekslikult. Käskkirjade õigsuse analüüsi üks osa on ka konkurentsiõiguslik analüüs, mida vastustaja peab teostama lähtuvalt oma KonkS-s sätestatud pädevusest, olenemata sellest, mis pädevus oli kaebuste esialgsel menetlejal. Vastasel korral on AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutustasu osas paremas seisus siis, kui ta seda ise huvide konflikti korral määrata ei saa, kuivõrd Raudteeinspektsiooni poolt tasu määramisel polevat algandmete õigsust võimalik kontrollida. Pädevuse kontrollida AS Eesti Raudtee raamatupidamise algandmete õigsust perioodi enne 01.01.2008 osas omandas Konkurentsiamet siis, kui talle Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale esitatud kaebuste menetlus üle anti. Uurimisprintsiibiga poleks kooskõlas olukord, kus haldusorganite pädevuse muutumisega pädevuse omandanud haldusorgan ei tohi välja selgitada kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kui haldusorganile antakse üle teatud haldusasja lõpetamata menetlus, siis läheb talle üle ka pädevus ja kohustus selgitada iseseisvalt välja kõik menetluse lõpuleviimiseks vajalikud asjaolud ja kontrollida kogu menetlusperioodi jooksul tehtud varasemaid otsuseid, analüüse ja muid asjakohaseid dokumente ning toiminguid, mitte koostada vaid 5
(18)3-09-15 menetlust lõpetav otsus. Kuna on ilmne, et AS Eesti Raudtee esitatud algandmete õigsuses on endiselt kõrvaldamata kahtlused, mis tõstatati Raudteeinspektsiooni, MKM ning audiitorfirmade BDO ja Rimess poolt, oleks Konkurentsiamet pidanud iseseisvalt olukorda kontrollima, kummutamaks olemasolevad kahtlused algandmete õigsuse osas. 4) Vastustaja on viidanud kaebuste menetlemisel läbiviidud kontrollidele, analüüsidele ja vastuvõetud otsustele, kuid pole neid kaebajale kättesaadavaks teinud ega ka kohtule esitanud ning väidab, et kui rikkumist ei tuvastata, pole vajalik koostada haldusakti menetluse lõpetamise kohta. HMS §-st 43 ei tulene, et haldusmenetlus võiks lõppeda ilma igasuguse otsuseta. Praegusel juhul pole kaebajal olnud võimalik aru saada, millises menetluses ja kelle poolt on väidetavalt AS Eesti Raudtee algandmeid sisuliselt kontrollitud. Kui neid on tõepoolest kontrollitud käesoleva menetluse raames, siis peavad Konkurentsiametil olema vastavad dokumentaalsed tõendid tehtud kontrolli kohta, mida peab vaidluse korral olema võimalik kontrollida. Kui aga algandmete õigsust on kontrollitud mõne muu menetluse raames, kus väidetav algandmete õigsus on tuvastatud, peaks sellise menetluse lõpuks koostatud haldusakt olema lisatud käesoleva asja toimikusse. Vastustaja vastusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, kas andmete õigsuse tuvastamismenetlust on ükski haldusorgan üldse läbi viinud, sest pole teada, kes seda oleks teostanud, millises ulatuses, millise perioodi vältel ja milliseid dokumente üldse analüüsiti. Samuti pole Konkurentsiamet viidanud konkreetselt ühelegi kõnealuseid kaebusi läbi vaadanud pädeva haldusorgani menetlusdokumendile, kus selline andmete õigsuse tuvastamine on fikseeritud. Vaidlust polegi selles, kes ja kas kasutustasude arvutamise andmete ebaõigsuse on tuvastanud ja kas selle kohta on väljastatud haldusakt, vaidlus käib selles, kas Konkurentsiamet on sisuliselt teostanud nende algandmete õigsuse kontrolli. Nii audiitorfirmad Rimess kui ka BDO on leidnud, et AS Eesti Raudtee raamatupidamise eraldatuse korralduses võib esineda riske, mille ammendavat analüüsi polnud neil aga võimalik algdokumentidele ligipääsu puudumise tõttu läbi viia (Rimess) või see oleks väljunud vastava tellimuse/riigihanke piiridest (BDO). Sellest on ainumõistlik järeldada, et andmete õigsuse tuvastamiseks tuleks vaidluse korral läbi viia täiendav audit, sest AS Eesti Raudtee raamatupidamises on ilmselgelt tuvastatud riskid ja puudused. Auditit ei pea läbi viima audiitorfirma, seda võib teha ka muu sõltumatu organ. Tegelikult on kahtlane, kas MKM, Raudteeinspektsioon ja Konkurentsiamet on sõltumatud organid, teostamaks viidatud kontrolli. MKM on olnud kogu käsitletava haldusmenetluse ajal AS Eesti Raudtee aktsionäriõiguste teostaja ja aktsiaseltsist on vähemalt 34% kuulunud pidevalt Eesti riigile. Raudteeinspektsioon ja Konkurentsiamet on aga MKM valitsemisalasse kuuluvad haldusorganid. Kaebajale teadaolevalt on ka Euroopa Komisjoni Energia ja Transpordi peadirektoraat näinud selles olukorras MKM sõltumatuse probleemi. Sellise probleemi eksisteerimist möönis ka Konkurentsiamet. Kaebaja ei püüa haldusorganile ette kirjutada, milliseid tõendeid on vaja, kuid on ilmselge, et küsitud dokumendid ja teostatud toimingud pole tõsiselt võetavad infrastruktuuri kasutustasu arvutamise algandmete õigsuse kontrollimiseks. Nii on näiteks MKM 29.06.2005 küsinud kaebajalt vaid lisaselgitusi Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale esitatud kaebuste sisu kohta. 22.02.2006 on MKM teatanud, et kavatsetakse uurida, mil määral tagab AS Eesti Raudtee uus raamatupidamiskord erinevate teenuste vahelise läbipaistvuse. Mis on saanud kavatsusele järgnema pidanud kontrollist, pole tänaseni teada ega dokumenteeritud. Konkurentsiameti viidatud järelpärimine AS-le Eesti Raudtee ei saa olla käsitatav viimase esitatud andmete kontrollina; on ebatõenäoline, et viimane kinnitaks, et tema esitatud andmed pole korrektsed. Menetlus, kus kaebajale tehti järelepärimisi paar kuud pärast esimeste kaebuste esitamist, kuid lõplik otsus koostati alles kolm aastat hiljem, ilma, et vahepealsel perioodil oleks küsitud muid tõendeid, ning kus kahtluse all olevalt isikult endalt küsitakse tema poolt esitatud andmete õigsust, ei saa olla piisav kasutustasu arvutamise algandmete õigsuse kontrollimiseks. 6
(18)3-09-15 Kasutustasu arvutamise algandmete õigsuse kontrollimise osas on Raudteeinspektsioon ja MKM püüdnud omavahelise kirjavahetusega algandmete kontrolli ülesannet teineteise pädevusse lükata. See näitab mõlema teadlikkust probleemidest ja soovimatust olukorraga tegeleda. Kaebajale on teada, et Raudteeinspektsiooni poolt oli kontrolli faktilisest läbiviimisest keeldumise põhjuseks muuhulgas raha puudumine haldusorgani eelarves. BDO auditis (lk 15, viimane lõik) on välja toodud, et „võrreldes infrastruktuuriteenuse tasu suurust Eesti Raudtee aastaaruandest leitava keskmise veotuluga, samuti vaadates Eesti Raudtee kui raudteeveo-ettevõtja pidevat suurt kahjumlikkust, on loogiline järeldada, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ei ole proportsioonis veohindadega ning ei võimalda raudteeinfrastruktuuri kasutustasu mitte-diskrimineerivat kasutust operaatoritele, kes erinevalt Eesti Raudteest ei saa doteerida veondustegevust infrastruktuuri majandamise arvelt“. Auditis (lk 3,
  1. ja
  2. lõik) juhiti MKM tähelepanu sellele, et auditi läbiviimise lühikese tähtaja ja tiheda ajakava tõttu ei olnud BDO-l võimalik kontrollida AS Eesti Raudtee raamatupidamise algdokumente ega detailselt analüüsida kõiki võimalikke mõjureid ning selleks, et detailselt kontrollida AS Eesti Raudtee suuruse ja struktuuriga ettevõtte majandusarvestust, oleks vaja läbi viia oluliselt suuremas mahus auditiprotseduure, mille eelduseks oleks ka tehniline analüüs mitmetes olulistes valdkondades (näit. rööbasteede jm põhivarade kasutus, töötajate funktsioonid jms). BDO on korduvalt viidanud, et hindamaks objektiivselt AS Eesti Raudtee poolset kulude jagamist, on vaja läbi viia sõltumatu tehniline ja majanduslik uuring kulude tegevuspõhise jaotuse kohta viimase üksustes ning kuni seda pole tehtud, ei saa kulude jaotust pidada läbipaistvaks ja kontrollitavaks (auditi lk 8,
  3. lõik). Auditis on esile toodud, et kulude analüütiline jaotus ei lähtu kulude algtasemelt, mistõttu pole võimalik ühe valdkonna raames minna tagasi kuluarveni ning veenduda, et kulu on tõesti tehtud antud valdkonna tarbeks. BDO järeldas, et selline kulude analüütilise jaotusega skeem ei peegelda automaatselt kulude struktuuri muutusi, millest tulenevalt eksisteerib vea tekkimise risk (auditi lk 7, eelviimane lõik; lk 8
  4. lõik). Lisaks mainib BDO, et AS Eesti Raudtee kasutas
  5. a lahendust, mis loodi
  6. a ja seda ei olnud selle hetkeni muudetud ega revideeritud, kuigi AS Eesti Raudtee kui suurettevõtja struktuuris ja Eesti Vabariigi seadusandluses olid toimunud olulised muudatused (majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.12.2000 määrusega kinnitatud „Raudteeinfrastruktuuri kasutamise tasu arvestamise metoodika“, mis sätestas infrastruktuuri kasutamise tasu arvestamise liiklusgraafiku perioodideks 2003/2004 ja 2004/2005 ja Metoodika, mis sätestas infrastruktuuri kasutamise tasu arvutamise liiklusgraafikuperioodiks 2005/2006), mille tõttu pidanuks AS Eesti Raudtee viima oma
  7. a lahenduse kooskõlla nimetatud määrustega, kuid ei teinud seda (auditi lk 8, 4.lõik, lk 10, viimane lõik). BDO ütleb auditis, et AS Eesti Raudtee poolt kasutatav kulude jagamise skeem ei võimalda metoodika nõuetele vastavalt eristada tema kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja tema kui raudteeveoettevõtja kulusid, kuna kasutatava analüütilise metoodikaga ei suudeta tagada, et infrastruktuuri kasutamise tasu teenustele allokeeritakse korrektne osa segaotstarbega osakondade kuludest (auditi lk 11,
  8. lõik). BDO asub auditis seisukohale, et Eesti Raudtee kulude jaotussüsteem ei vasta MKM Metoodika nõuetele (auditi lk 12,
  9. lõik). Lisaks on BDO juhtinud tähelepanu faktile, et ER-l on raamatupidamise lahususe hoidmise kohustus ka tulenevalt KonkS §-st 18 (auditi lk 11,
  10. lõik). See kinnitab kaebaja seisukohta, et infrastruktuuri kasutustasu arvestamise algandmete kontroll kuulub ka KonkS kohase järelevalve alla.
  11. Konkurentsiamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Seisuga 25.04.2005 said kontrolli AS Eesti Raudtee poolt 2005/
  12. a liiklusgraafiku perioodi infrastruktuuri kasutustasu arvutamiseks esitatud algandmete õigsuse üle teostada üksnes MKM ja Raudteeinspektsioon oma pädevuste piires.

§ 71lg 1 p 1 kohaselt oli raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine majandus- ja kommunikatsiooniministri 7

(18)3-09-15 pädevuses. Vastustajal tekkis õigus teostada kontrolli nende algandmete õigsuse üle alles alates 01.01.
  1. Varasema perioodi osas puudub tal nende andmete õigsuse kontrolli pädevus. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et vastustaja on koostanud vaidlustatud otsuse vaid MKM-lt ning Raudteeinspektsioonilt saadud andmete põhjal; 2) Et nimetatud asutused ei tuvastanud algandmete ebaõigsust, ei tähenda, et nad neid ei kontrollinud. HMS § 43 lg-st 2 tuleneb üheselt, et iga haldusmenetlus ei pea lõppema haldusaktiga. MKM otsustada oli, mis andmeid koguda, kellele järelepärimisi esitada ning millises mahus seda teha. Kuna seadus ei kirjuta ette, kuidas ja mis viisil peab järelevalvemenetlust läbi viima, siis pole kaebajal võimalik läbiviidud menetlust sellest aspektist ka vaidlustada. Kuigi seadus ei kohustanud MKM-i tellima auditit BDO-lt, MKM seda siiski tegi, mis näitab, et MKM-i huvi oli järelevalvemenetlus korrektselt ja põhjalikult läbi viia. Vaidlus käib selle üle, kas MKM on teostanud AS Eesti Raudtee tegevuse üle järelevalvet, mitte selle üle, milline oli AS BDO Eesti auditi sisu ning kas ja kuidas oleks MKM pidanud auditile reageerima. MKM järelevalve teostajana otsustas toimingute teostamise oma parima äranägemise järgi. Auditit saades ei pidanud MKM vajalikuks tellida mingit uut auditit, millele viitab AS BDO Eesti, vaid kontrollis AS Eesti Raudtee tegevust auditi alusel ise. Õigusaktid ei sätesta, et kontrolli teostaja peab olema audiitorfirma, audiitori kogemustega inimene vms. Kuna MKM AS Eesti Raudtee tegevuses ühtegi rikkumist ei leidnud, siis ei koostatud ka ühtegi haldusakti; 3) Kuna kaebaja pole MKM tegevuse peale kaebust kohtule esitanud, on ta seega aktsepteerinud MKM tegevust järelevalve teostamisel. Kuigi kaebaja korduvalt viitab, et talle pole selge, kes on asjakohase kontrolli läbi viinud, millises ulatuses seda on tehtud, millise perioodi vältel jne, siis samas ei esita ta ka ühtegi õigusnormi, mille vastu oleks järelevalve teostaja eksinud. Järelevalvemenetluse vormi valik oli vaba ning haldusorgan otsustas ise, milliseid asjaolusid või menetlustoiminguid on vaja dokumenteerida. Kaebaja pole varem nimetatud asjaolude vastu huvi tundnud, pole pöördunud MKM poole küsimustega järelevalve teostamise kohta ega juhtinud tähelepanu väidetavale dokumentide kogumise ebapiisavusele vms. Et kaebaja pole saanud tutvuda haldusmenetluses kogutud materjaliga, on põhjustatud sellest, et ta pole vaevunud neid andmeid MKM ega vastustaja käest küsima. Samas on Konkurentsiamet oma otsusele eelnenud kirjas kaebajale ning otsuses kõigile olulistele dokumentidele juba viidanud ning need on ka kohtule esitatud. Mingeid täiendavaid dokumente vastustajal pole; 4) Meelevaldne on kaebaja järeldus, et täiendav audit tuleks läbi viia sellepärast, et audiitorfirmad Rimess ja BDO tuvastasid AS Eesti Raudtee raamatupidamises riskid ja puudused. Kaebaja poolt MKM-le 24.12.2004 esitatud audiitorfirma Rimess poolne AS Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutustasu kontrollarvestus pole asjakohane kaebuses 24.04.2005 ja hilisemate käskkirjade peale, sest analüüs puudutab varasemat liiklusgraafikuperioodi ning vaidlustatud käskkirjade andmise ajaks on andmed muutunud. Pealegi kinnitavad audiitorfirma esindajad ka ise, et nad ei suuda täpset numbrit öelda, vaid pakuvad välja vahemiku. Samuti märgivad nad oma analüüsis, et pole läbi viinud auditit ega finantsinformatsiooni ülevaadet ning kui nad oleksid nimetatud protseduurid teostanud, oleksid nende tähelepanekud võinud kujuneda erinevateks nendest, mis on kirjas aruandes. Ka pole kaebaja vastustajale ega MKM-le esitanud enda ettevõttesisest analüüsi AS Eesti Raudtee algandmete ebaõigsuse kohta. Sel pole ka tegelikult tähtsust, sest MKM tellis
  2. a riigihanke korras ametliku auditi audiitorfirma AS BDO Eesti käest. Auditi raporti „Kokkuvõte AS Eesti Raudtee infrastruktuuritasude vastavusauditist“ kohaselt ei tuvastanud auditeerija AS Eesti Raudtee poolseid rikkumisi. BDO audit oli tellitud just eesmärgiga kontrollida AS Eesti Raudtee asjakohaseid andmeid. Audiitorfirma ei tuvastanud ühtegi rikkumist algandmete osas, kuigi seda 8
(18)3-09-15 osa ka kontrolliti. Auditis kuluarvestussüsteemiga seotud riskide olemasolule viitamine ei tähenda, et algandmed on ebaõiged. Haldusorgani ülesandeks ei saa olla ettevõtja tegevuse pidev lauskontroll. Sellele vaatamata viis MKM ise läbi veel ühe AS Eesti Raudtee andmete analüüsi ja ka sel juhul rikkumist ei tuvastatud. MKM on küsinud asjaosalistelt nende seisukohti. Kaebaja ei saa haldusorganile ette kirjutada, milliseid tõendeid koguda, ega nõuda täiendava auditi läbiviimist. Kui haldusorganile tuleneb mingite andmete kontrolli kohustus otse seadusest, siis peab haldusorgan tagama, et tal on olemas vajalik kompetents selliste analüüside teostamiseks. Asjakohased instantsid, kellel oli tol hetkel järelevalve pädevus ning kohustus, on teinud kõik vajalikud analüüsid ja kogunud kokku kõik vajalikud andmed, et otsust teha. Seega on absurdne kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud kõik menetlustoimingud uuesti tegema. Konkurentsiamet hindas, et asjas on kõik vajalikud toimingud ja analüüsid tehtud, kogutud materjal ja tõendid on piisavad, ega pidanud vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid; 5) MKM läbiviidud eraldi haldusmenetluse tulemusel leiti, et AS Eesti Raudtee raamatupidamine polnud vähemalt
  1. a lõpuni raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveoteenuse lahususe osas läbipaistev, kuid ei tuvastatud algandmete ebaõigsust. Seega on haldusorgan, kellele kaebused algselt esitati (MKM), sisuliselt oma otsuse teinud ning vastustajal puudub võimalus seda tagantjärgi ümber vaadata. Tõele ei vasta kaebaja väide, et vaidlustatud otsus on esimene vastus, mille kaebaja on kolme aasta jooksul üheltki riigiasutuselt esitatud kaebuste kohta saanud. MKM pole küll teinud asjas ühtegi otsust, kuid saatis kaebajale kirju, milles andis ülevaate menetluse käigust ning soovis kaebajalt saada täiendavaid andmeid (vt MKM 22.02.2006 kiri nr 3.3-2/05/496 kaebajale). MKM on kontrollinud AS Eesti Raudtee kulude eristatust, kuid rikkumist ei tuvastanud ehk kulud olid eristatud vastavalt õigusaktide nõuetele. MKM ei lahendanud ise kaebusi sellepärast, et kui
  2. a ostis Eesti Vabariik AS Eesti Raudtee erainvestoritelt tagasi, muutus MKM oma tegevuses seotuks: tal oli

-st tulenev kohustus teha AS Eesti Raudtee üle järelevalvet, samas teostas ta sisuliselt Eesti Vabariigi kui aktsionäri õigusi. Selline kontseptsioon läks otseselt vastuollu Euroopa Liidu raudteedirektiiviga, mis nõuab omaniku ja järelevalvaja sõltumatust. Seetõttu antigi nende kaebuste menetlemine üle Konkurentsiametile. MKM ei saanud ise enam otsuseid vastu võtta, kuigi kogu menetlus oli sisuliselt läbitud, andmed kontrollitud ja analüüsid tehtud. Kõnealuste Raudteeinspektsiooni käskkirjade andmise ajal oli MKM oma tegevuses ja otsustustes sõltumatu. Seega pole võimalik väita, et MKM teostas järelevalvet kallutatult või sisuliselt ei teostanudki järelevalvet; 6) Kuna KonkS-st tulenevalt saab Konkurentsiametile kaevata ainult ettevõtjate tegevuse peale, on kaebaja viited KonkS-le asjakohatud; 7) Arusaamatu on kaebaja väide Raudteeinspektsiooni ja MKM püüdlusest kontrolli teineteise pädevusse lükata. Tol ajal ei olnud Raudteeinspektsiooni ja MKM pädevustes ning praegu pole Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti pädevustes ülesannete kattuvust, mistõttu pole võimalik rääkida mingist kollisioonist. Varasem MKM pädevus tulenes otseselt

§ 4

lg-test 2 ja 4 ning § 71 lg 1 p-st 1, mis sätestasid, et raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine on MKM ülesanne. Raudteeinspektsiooni pädevus tulenes

§ 63

lg 4 p-st 6, mis sätestas, et inspektsiooni peadirektor otsustab kehtiva metoodika ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamisandmete alusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise. Seega kontrollis MKM raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamist ning Raudteeinspektsioon teostas oma toimingud MKM kontrollitud andmete alusel. Kui Raudteeinspektsioon oleks avastanud toimingute tegemisel mingeid puudujääke AS Eesti Raudtee raamatupidamise andmetes või MKM kontrollis, siis oleks ta MKM-i sellest kohe ka teavitanud, mida 9

(18)3-09-15 aga ei toimunud. Paljasõnaline on kaebaja väide, et inspektsioon keeldus kontrollimisest eelarves raha puudumise tõttu.
  1. Tallinna Halduskohtu 28.04.2009 otsusega kaebus rahuldati, tühistati Konkurentsiameti 04.12.2008 otsus nr 6.1-4/08-017 ja tehti Konkurentsiametile ettekirjutus kaebuse esitaja poolt Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale esitatud kaebused uuesti läbi vaadata, „arvestades kohtuotsuses toodud kohtu juhiseid“. Konkurentsiametilt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 20 000 krooni. Põhjendused: 1) Kohtule jääb arusaamatuks vastustaja seisukoht, et kuivõrd temal tekkis õigus teostada kontrolli raudtee-ettevõtjate raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise üle raudteeinfrastruktuuri majandamise ja veoteenuste valdkonna tulude ja kulude arvestamisel alles alates 01.01.2008, siis puudub tal pädevus kontrollida AS Eesti Raudtee poolt 2005/
  2. a liiklusgraafiku perioodi infrastruktuuri kasutustasu arvutamiseks esitatud algandmete õigsust. Vastustaja selline arusaam ei põhine ühelgi õigusaktil ega Eesti õigussüsteemi üldisel loogikal. On ilmselge, et kui haldusorganile läheb üle pädevus mingi haldusakti andmiseks, siis peab talle üle minema ka pädevus koguda ja kontrollida selle haldusakti väljaandmiseks vajalikke andmeid; 2) HMS § 5 lg 5 sätestab küll, et kui menetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kuid see säte on rakendatav juhtudel, kui õiguslik alus langeb menetluse ajal ära või kehtestatakse täiendav piirang haldusakti andmisele, ega ole kohaldatav pädevuse muutumise juhtudel. Viimast reguleerib HMS § 9 lg 3, mille kohaselt haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Sellest põhimõttest võib eriseadusega teha erandeid. 22.11.2007 vastu võetud „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest“, millega anti raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise kohta esitatud kaebuste menetlemine alates 01.01.2008 majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevusest Konkurentsiameti pädevusse, küll sõnaselgelt ei väljenda seadusandja soovi pädevuse koheseks muutmiseks, kuid arvestades asjaolu, et
  3. a ostis Eesti riik AS Eesti Raudtee erainvestoritelt tagasi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister muutus AS Eesti Raudtee üle järelevalvet teostavast organist Eesti Vabariigi kui aktsionäri õigusi teostavaks organiks, võib eeldada seadusandja soovi AS-ga Eesti Raudtee seotud pooleliolevad haldusmenetlused majandus- ja kommunikatsiooniministrilt juba alates 01.01.2008 Konkurentsiametile üle anda; 3) Seega polnud vastustajal õiguslikke takistusi kontrollida AS Eesti Raudtee poolt 2005/
  4. a liiklusgraafiku perioodi infrastruktuuri kasutustasu arvutamiseks esitatud algandmete õigsust; 4) Paljasõnaline on vastustaja väide, et MKM kontrollis AS Eesti Raudtee tegevust AS BDO Eesti auditi alusel ise ning kuna AS Eesti Raudtee tegevuses ühtegi rikkumist ei leidnud, siis ei koostanud viimase suhtes ka ühtegi haldusakti. Kohus nõustub vastustajaga, et iga kontrollimise või analüüsi alustamiseks ja lõpetamiseks pole vaja koostada haldusakti, kuid igast sellisest toimingust peaksid kohtu arvates järele jääma dokumendid (aktid, aruanded, protokollid, kokkuvõtted jne). AS BDO Eesti pidas auditis vajalikuks AS Eesti Raudtee raamatupidamise algdokumentide kontrollimist ja kõikide võimalike mõjurite detailset analüüsi, sest audiitorite arvates ei võimalda AS Eesti Raudtee poolt kasutatav kulude jagamise skeem Metoodika nõuetele vastavalt eristada tema kulusid raudteeinfrastruktuuriettevõtjana ja raudteeveoettevõtjana, kuna kasutatava analüütilise metoodikaga ei suudeta tagada, et infrastruktuuri kasutamise teenuste tasule allokeeritakse korrektne osa segaotstarbega osakondade kuludest. On mõeldamatu, et niivõrd töömahukat ja aeganõudvat kontrollimist ja analüüsi on võimalik teostada üksnes MKM vastava ametniku peas, ilma mingeid dokumente koostamata. Kuid vastustaja kohtule mingeid selleko10
(18)3-09-15 haseid dokumente esitanud pole. Vastustaja viidatud MKM 22.02.2006 kiri (tl 101-102) ei tõenda MKM poolse kontrolli ja analüüsi läbiviimist. MKM teatab selles kaebajale, et AS Eesti Raudtee raamatupidamine polnud vähemalt
  1. a lõpuni raudteeinfrastruktuuri- ja raudteeveoteenuse lahususe osas läbipaistev ning et ministeeriumil on kavas käimasoleva haldusmenetluse käigus uurida, mil määral AS Eesti Raudtee uus kord seda läbipaistvust tagab. Kas MKM seda läbipaistvuse parandamist ka tegelikult uuris, selle kohta andmed puuduvad, ning isegi kui uuris, ei anna see vastust kaebaja kahtlusele, et AS Eesti Raudtee esitatud algandmed polnud õiged; 5) Vaidlust pole selles, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestus saab olla õige ainult siis, kui AS Eesti Raudtee poolt esitatud algandmed on õiged. Nõustuda ei saa aga vastustaja seisukohaga, et kõnealuste algandmete õigsust tõendab fakt, et kaevatud otsuse tegemise ajaks polnud ükski riigiasutus tuvastanud algandmete ebaõigsust. Mittetuvastamise põhjuseks võib samahästi olla ka asjaolu, et ükski riigiasutus polnud neid algandmeid kontrollinudki. Kuna vastustaja pole tõendanud, et kaebaja vaidlustatud Raudteeinspektsiooni käskkirjadega oli raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määratud õiges suuruses, tuleb vaidlustatud otsus tühistada ning teha Konkurentsiametile ettekirjutus kaebaja poolt käskkirjade peale esitatud kaebused uuesti läbi vaadata, kontrollides seejuures ka Raudteeinspektsiooni poolt 25.04.2005 määratud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise aluseks olnud AS Eesti Raudtee raamatupidamisandmete õigsust; 6) Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus vastustajalt menetluskuludena välja mõista 87 289,75 krooni õigusabikulusid. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades haldusasja keerukust ja kestust, on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 20 000 krooni, mis sisaldavad 250 krooni riigilõivu ja 19 750 krooni õigusabikulusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Konkurentsiameti apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jäetakse AS Spacecom kaebus rahuldamata. Väited: 1) Halduskohtu järeldus, et Konkurentsiametil polnud õiguslikke takistusi kontrollida AS Eesti Raudtee poolt liiklusgraafikuperioodi 2005/2006 infrastruktuuri kasutustasu arvutamiseks esitatud algandmete õigsust, põhineb eelmise

§ 64

lg 2 ning teiste MKM, Raudteeinspektsiooni ja Konkurentsiameti pädevust reguleerivate õigusnormide ebaõigel kohaldamata jätmisel. Halduskohus on meelevaldselt sidunud MKM ja Konkurentsiameti pädevuse

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuste läbi vaatamisel MKM ja Konkurentsiameti pädevusega

§ 4lg 2 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõude täitmise kontrollimisel.

Seejuures on halduskohus jätnud täielikult arvestamata Raudteeinspektsiooni pädevuse ja ülesanded kasutustasu määramisel.

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuse läbivaatamisel on MKM ja Konkurentsiameti ülesandeks kaebuses toodud põhjendusi arvestades kontrollida, kas Raudteeinspektsioon on

-s sätestatud toimingute läbiviimisel kohelnud kaebuse esitajat diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt. Kaebuse esitamisel alustatava haldusmenetluse sisu ja ulatuse määratlevad esitatud kaebuse motiivid ning Raudteeinspektsiooni õigusaktides sätestatud ülesanded ja pädevus.

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuse läbivaatamisel ei saa Raudteeinspektsioonile omistada kaebuse esitaja ebaõiglast kohtlemist seonduvalt toimingutega, mille tegemiseks inspektsioonil pädevus puudus. Kaebuse esitaja ei saa tugineda näiteks põhjendusele, et tema ebaõiglane kohtlemine seisnes Raudteeinspektsiooni pädevussfäärist väljapoole jääva toimingu tegemata jätmises. Raudteeinspektsiooni ülesanded ja pädevus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel tulenesid

-st ja Metoodikast. Seega saab

§ 64lg 2 alusel esitatud kaebust menetlev haldusorgan eelkõige 11

(18)3-09-15 uurida seda, kas kaebuses esitatud põhjenduste alusel on tuvastatav neist õigusaktidest tulenevate inspektsiooni kohustuste rikkumine.

§ 4

lg-s 2 sätestatud raudteeettevõtja raamatupidamise eraldatuse nõude täitmise kontrollimine ei olnud Raudteeinspektsiooni pädevuses ja ei ole ka praegu Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses. Seega puudus alus ja vajadus

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuse menetlemisel asuda kontrollima selle nõude täitmist AS Eesti Raudtee poolt.

§ 4

lg 2 ja 4 ning § 71 lg 1 p 1 tollase redaktsiooni kohaselt kontrollis raamatupidamise eraldatuse nõude täitmist kuni 01.01.2008 majandus- ja kommunikatsiooniminister. Seega olid liiklusgraafikuperioodi 2005/2006 kasutustasu määramise aluseks AS Eesti Raudtee raamatupidamisandmed, mida oli kontrollinud MKM. MKM teostas raamatupidamisandmete kontrolli eelmise

ja eelmise

§ 4

lg 4 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2004 määruse nr 63 “Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise kord ja tähtajad” (edaspidi Määrus nr 63) alusel. Määruse nr 63 kohaselt esitas raudteeettevõtja oma tulude ja kulude kohta vahearvestused iga kvartali kohta järgneva kvartali esimese kuu 25. kuupäevaks (§ 2) ning koondarvestuse ühe kuu jooksul pärast auditeeritud aastaaruande kinnitamist (§ 3). Vastavalt

§ 74

lg-le 1 oli majandus- ja kommunikatsiooniministril või tema poolt selleks volitatud ametnikul õigus saada raudtee-ettevõtjalt riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.

§ 74

lg-st 3 tulenevalt oli majandus- ja kommunikatsiooniministril või tema poolt selleks volitatud ametnikul oma ülesannete täitmisel õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele.

§ 73

lg 1 kohaselt oli majandus- ja kommunikatsiooniministril raamatupidamise eraldatuse nõude rikkumise tuvastamisel õigus teha raudtee-ettevõtjale ettekirjutus. MKM AS-le Eesti Raudtee ühtegi sellisele rikkumisele tuginevat ettekirjutust ei teinud. Seega algas MKM poolne AS Eesti Raudtee raamatupidamisandmete kontrollimise haldusmenetlus eelmise

§ 4

lg-s 4 ja Määruses nr 63 sätestatud tulude ja kulude arvestuste esitamisega MKM-le, sellele järgnes esitatud arvestuste sisuline kontroll, mille käigus oli MKM ametnikel õigus vabalt juurde pääseda AS Eesti Raudtee raamatupidamisdokumentidele, ning haldusmenetlus lõppes kas ettekirjutuse tegemisega või tõdemusega, et rikkumised puuduvad, mille kohta eraldi haldusakti vaja anda ei olnud. Puudub alus arvata, et MKM poolt AS Eesti Raudtee esitatud andmete kontrollimiseks läbi viidud haldusmenetlused ei olnud sisulised. Seonduvalt raamatupidamise eraldatuse nõude täitmise kontrollimise pädevusega viitab apellant täiendavalt Tallinna Halduskohtu 20.02.2009 otsusele haldusasjas nr 3-08-1169, mille kohaselt lähtub Tehnilise Järelevalve Amet (Raudteeinspektsiooni õigusjärglane) kasutustasu määramisel AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri majandamise valdkonnaga seotud tulude ja kulude arvestusest, millest on

§ 4

lg 2 kohaselt veoteenuste valdkonna osa juba eraldatud ning mis on seaduse kohaselt MKM ja Konkurentsiameti poolt kontrollitud. Kohus nõustus kõnesolevas asjas Tehnilise Järelevalve Ametiga, et viimasel puudus

§ 4

lg-st 4 ja § 71 lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus raamatupidamise eraldatuse nõude täitmise teistkordseks kontrollimiseks kasutustasu määramise menetluses. Kasutustasu määramisel on Tehnilise Järelevalve Ameti kohustuseks kontrollida eelkõige seda, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt vastavalt Metoodikale esitatud raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud raamatupidamisandmed ei sisaldaks sellised kirjeid, mille arvestamine kasutustasu määramisel on Metoodika kohaselt keelatud. Halduskohus leidis, et laiendatud tõlgendus TJA kohustustele ei tugine seadusel ega ole kooskõlas HMS-st tuleneva menetlusökonoomika põhimõtetega, et ei ole mõeldav, et lisaks auditeeritavatele raamatupidamise aastaaruannetele viiks riik aasta-aastalt läbi topeltkontrolli, mis hõlmab igaaastase AS Eesti Raudtee raamatupidamise detailse kuluauditi. Selle kohtuotsuse kohaselt eeldab Metoodika, et raudtee-ettevõtja raamatupidamine on korraldatud nii, et avaliku raudtee majan12

(18)3-09-15 damisega seotud tulud ja kulud on ettevõtja muudest tuludest ja kuludest eristatavad vastavalt

§ 4

lg-le 2 ning Metoodika § 1 lg 2 põhineb

§ 4

lg-s 2 sätestatud nõudel, ning Tehnilise Järelevalve Amet pidi eeldama, et MKM ja Konkurentsiamet on oma kontrollifunktsiooni teostanud nõuetekohaselt. Halduskohus märkis kõnesolevas asjas, et etteheited MKM-le ja Konkurentsiametile AS Eesti Raudtee kulude eraldatuse nõude sisuliselt kontrollimata jätmise kohta väljuvad kasutustasu käskkirjade peale esitatud kaebusi menetleva haldusasja raamidest, kuna Tehnilise Järelevalve Ametil puudub nende haldusorganite tegevuse üle järelevalve funktsioon ning Konkurentsiameti ja MKM tegevust halduskohtus eraldi nõudega vaidlustatud ei ole. Apellant rõhutab, et MKM ja Konkurentsiameti pädevused

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuste läbivaatamisel ja raudteeettevõtja raamatupidamise eraldatuse nõude täitmise kontrollimisel

§ 4

lg 2 alusel on täiesti eraldiseisvad.

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuse läbivaatamisel ei ole haldusorgan kohustatud teostama

§ 4lg 2 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõude täitmise kontrolli.

Kohtuotsusest võib aga järeldada, et apellandi vaidlustatud otsus on õigusvastane juba seetõttu, et apellant ei viinud läbi kaebustes nõutud AS Eesti Raudtee raamatupidamise algandmete kontrolli. Apellant kordab, et

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebus saab tugineda üksnes Raudteeinspektsiooni võimalikele rikkumistele ning sellist kaebust ei ole võimalik põhjendada MKM või kellegi kolmanda rikkumisega. MKM-le esitatud kaebustes väitis kaebaja AS Eesti Raudtee esitatud andmete ebaõigsust põhjendusega, et AS Eesti Raudtee otsekulud vajavad eraldi auditeerimist, AS Eesti Raudtee ei täida KonkS § 18 nõudeid ning möödapääsmatu on põhjaliku auditi läbiviimine, mille eesmärgiks peaks olema kulude eraldatuse ja varade jaotuse täpne väljaselgitamine mitte analüütilisel, vaid objektiivsel meetodil, audit peaks andma vastuse ka küsimusele, kas kõik AS Eesti Raudtee poolt infrastruktuuri üldkuludena esitatud kulud on õigustatud. Seega ei sisaldanud kaebus tegelikult raamatupidamisandmete osas ühtegi sisulist põhjendust ega viidet konkreetsele puudusele või veale AS Eesti Raudtee poolt esitatud raamatupidamisandmetes. HMS § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttest tulenevalt ei ole

§ 64

lg 2 alusel läbiviidavas haldusmenetluses põhjendatud aeganõudva ja kalli auditi läbiviimine üksnes ebamäärase, üldsõnalise ja põhjendamata kaebuse alusel, seda enam, kui sellise auditi ulatus väljuks Raudteeinspektsiooni, kelle tegevuse õiguspärasust

§ 64

lg 2 alusel kontrolliti, pädevussfäärist.

§ 64

lg 2 ei anna kaebajale õigust nõuda MKM-lt või Konkurentsiametilt Raudteeeinspektsiooni läbiviidud haldusmenetluse abstraktset kontrolli või kordamist. 2) Halduskohtu järeldus vastustaja väite, et MKM kontrollis AS Eesti Raudtee tegevust BDO Eesti AS auditi alusel ise, paljasõnalisusest põhineb tõendite ebaõigel hindamisel. BDO Eesti AS audit on koostatud MKM tellimusel. Auditist nähtub, et audit hõlmas AS Eesti Raudtee kuluarvestussüsteemi, kapitalikulude õigsuse analüüsi ning põhi-, lisa- ja abiteenuste eest arvestatud kasutustasu õigsuse analüüsi (vt auditi lk 3). Kuigi auditis viidati vajadusele viia läbi täiendavaid protseduure, asus BDO Eesti AS seisukohale, et audit annab olulises osas õige ja õiglase hinnangu tellija poolt püstitatud ülesande raames. Seega ei ole alust väita, et auditis ja sellele tuginedes ka kohtuotsuses viidatud täiendavate protseduuride tegemisel oleks tuvastatud konkreetseid kasutustasu suurust mõjutavaid vigu AS Eesti Raudtee esitatud andmetes. Vaatamata sellele, et auditis on osundatud mitmetele kuluarvestussüsteemiga seotud riskidele, ei nähtu auditist, et auditeeritava tolleaegne kuluarvestussüsteem oleks õigusvastane. Auditis on märgitud, et

ja alamaktid jätavad raudteeettevõtte tulude ja kulude eraldatuse nõude osas interpreteerimisruumi, mistõttu ei saa üheselt väita, et AS Eesti Raudtee oleks õigusakte rikkunud (vt auditi lk 10 ülevalt

  1. ja 5 lõik, lk 11 ülevalt
  2. lõik). Audit tõendab, et MKM on sisuliselt ja põhjalikult kontrollinud liiklusgraafikuperioodi 2005/2006 kasutustasu aluseks olevaid AS Eesti Raudtee andmeid, kaasates andmete kontrollimisse sõltumatuid haldusväliseid eksperte. Raudteeinspektsioon on käskkirjade andmisel auditiga tutvunud ja selles väljendatud seisukohtadega arvestanud. 13

(18)3-09-15 Kuna Konkurentsiametil ei ole MKM poolt

§ 4

lg-s 2 sätestatud raamatupidamisandmete kontrollimiseks lõpule viidud haldusmenetluste jätkamise pädevust, ei edastanud MKM seoses seadusemuudatuste jõustumisega 01.01.2008 pooleliolevate

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuste menetlemise üleandmisel apellandile

§ 4

lg 4 ja § 71 lg 1 p 1 alusel läbiviidud järelevalvemenetluste käigus kogutud dokumente ja andmeid, mistõttu ei olnud apellandil võimalik selliseid andmeid kohtule esitada. Kui halduskohus pidas oluliseks, kuidas on MKM teostanud oma pädevust raamatupidamise eraldatuse nõude täitmisel, oleks halduskohus pidanud MKM menetlusse kaasama järelevalvet teostava asutusena (HKMS § 14 lg 3 p 2) või uurimispõhimõttest lähtuvalt koguma iseseisvalt tõendeid vastavate asjaolude välja selgitamiseks (HKMS § 16 lg 2 teine lause ja lg 6). Halduskohus ei teinud menetlusosalistele ettepanekut esitada tõendeid toimingute kohta, mida MKM oli teinud väljaspool

§ 64lg 2 sätestatud haldusmenetlusi.

Halduskohtu seisukohast võib järeldada, et mingisuguste toimingute võimalik tegematajätmine MKM poolt tähendab ühtlasi Raudteeinspektsiooni poolt määratud kasutustasu ebaõigsust. Järeldus ei rajane õigusaktidel; 3) Asudes seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kuna Konkurentsiamet pole tõendanud, et Raudteeinspektsiooni käskkirjadega oli raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määratud õiges suuruses, rikkus halduskohus HKMS § 15 lg-t 3 ja § 16 lg-t 2 ja lg-t 3, jagades ebaõigesti tõendamiskoormuse. Tulenevalt HKMS § 15 lg-st 3 oli kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega või näitama põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatama, kus need asuvad. Kuna kaebuse esitaja seadis kahtluse alla AS Eesti Raudtee raamatupidamisandmete õigsuse, lasus tal HKMS § 16 lg 2 kohaselt kohustus seda väidetavat ebaõigust tõendada. Ta ei ole kohtule esitanud ühtegi sellekohast tõendit, teatanud kohtule selliste tõendite, kui neid üldse on, asukohta, ega esitanud ühtegi taotlust tõendite kogumiseks; 4) Kohtuotsus ei vasta HKMS § 25 lg 2 ja lg 3 ning TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohtuotsusest ei selgu, mis seadusi halduskohus kohaldas. Kohtuotsuse põhjendavas osas on viidatud üksnes HMS § 5 lg-le 5, mis reguleerib menetlust reguleerivate normide muutumist menetluse ajal, ja HMS § 9 lg 3, mis reguleerib haldusorgani pädevuse muutumist menetluse ajal. HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti tühistada üksnes menetlus- või vormivea tõttu, mis ei mõjutanud asja otsustamist. Kohus ei põhjendanud, millistest õigusaktidest tulenevalt oli apellant kohustatud

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuse läbivaatamisel teostama AS Eesti Raudtee raamatupidamise lauskontrolli ja millisel õiguslikul alusel tegi kohus ettekirjutuse kontrollida AS Eesti Raudtee raamatupidamisandmeid. 9. AS Spacecom palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellandi seisukohad ja väited seoses

§ 64lg-ga 2, § 4 lg-ga 2 ja lg-ga 4 ning § 71 lg 1 p-ga 1 jäävad arusaamatuks.

Vaidlus käib selles, milline on Konkurentsiameti pädevus AS Spacecom poolt Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale esitatud kaebuste menetlemisel, mitte aga selles, milline on Raudteeinspektsiooni, MKM) või Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus. Apellandi seisukohtadest jääb arusaamatuks, millisel ametiasutusel siis on infrastruktuuri kasutustasu arvutamise algandmete kontrolli pädevus. Kuna seadusandja tahe oli anda kaebuste menetlemine üle Konkurentsiametile, on mõeldamatu, et sellega sooviti välistada ameti õigus kontrollida sisuliselt kaebuse põhjendatust, sh pooleliolevat menetlust ja kasutustasu arvutamise algandmete õigsust. Kui MKM ei andnud Konkurentsiametile üle Eesti Raudtee raamatupidamisandmete õigsuse kontrolli dokumente, jääb arusaamatuks, mille põhjal amet lõpuks kaebuste menetluse lõpule viis ja mida ta tegi ligemale 8 kuud, mis jäid kaebuste menetlemise pädevuse ülemineku ja menetluse lõpetamise otsuse kavandi 26.08.2008 kaebuse esitajale saatmise vahele; 14

(18)3-09-15 2) AS Spacecom jääb oma seisukohtade juurde seoses BDO Eesti AS auditiga, kust ühemõtteliselt tõusetub põhjendatud kahtlus AS Eesti Raudtee raamatupidamise korraldamise kvaliteedi ja sealt tulenevalt kasutustasu arvutamise algandmete õigsuse osas; 3) Kaebaja ei nõustu Konkurentsiameti seisukohaga tõendamiskoormuse valest jagamisest. Kaebaja on kohtule esitanud kõik tema valduses ja teadmises olnud vajalikud tõendid ning kohus on palunud Konkurentsiametilt käesolevas asjas olulist tähtsust omavat BDO Eesti AS auditit. Nagu juba eelnevalt halduskohtu menetluses selgitatud, ei ole AS-le Spacecom siiani teada, mis on saanud MKM 22.02.2006 teavituse kohaselt kavatsetud kontrollist, ning ta pole näinud ühtegi sellekohast dokumenti. Nagu selgub ka apellatsioonkaebusest, ei ole ka Konkurentsiamet ise selliseid dokumente näinud. Jääb mõistetamatuks, milliseid tõendeid pidi kaebaja esitama, kui Konkurentsiametil endalgi ei ole neid dokumente, mida viimane kaebajalt eeldab. Uurimisprintsiip kohustas üheselt Konkurentsiametit haldusmenetluse raames kõik need asjaolud välja selgitama, mille tõendamiskoormust apellant kaebajale püüab panna; 4) Kohtu poolt hinnatud tõendid on piisavad kohtuotsuse tegemiseks. Arusaamatuks jääb apellandi viide HMS §-le
  1. Esitatud materjalidest ja asjaoludest nähtub ilmselgelt, et on kahtlus infrastruktuuri kasutustasu algandmete õigsuses, mis omakorda mõjutab aga otsuse sisu õigsust. Konkurentsiamet möönab apellatsioonis, et sisulist kontrolli Spacecomi kaebuse osas tema läbi ei viinudki. Seega ei ole haldusakti sisulisest õigsusest võimalik hakata rääkima enne, kui selle aluseks olevad faktilised asjaolud on Konkurentsiameti poolt tuvastatud; 4) Halduskohus on otsuse tegemisel põhjendatult tuginenud HMS § 9 lg-le 3, mis käsitleb haldusorgani pädevuse muutumist menetluse jooksul. Kuna kaebustes esile toodud asjaolude sisulise menetlemise eelduseks on infrastruktuuri kasutustasu algandmete õigsuse kontrollimine, on kohus õigesti asunud seisukohale, et Konkurentsiamet peab kaebuste uuesti menetlemisel muuhulgas kontrollima ka nende algandmete õigsust. Kohtuotsus on selge ja arusaadav ning seda muuhulgas põhjusel, et kohus ei ole põhjendavas osas korranud kõike, mis on menetlusosaliste seisukohtade osast kättesaadav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale kaebuste esitamise ajal sätestas

§ 64

lg 2, et kui taotleja leiab, et Raudteeinspektsioon on teda sama seaduse § 63 lg-tes 3 ja 4 nimetatud toimingute (sh

§ 63

lg 4 p 6 alusel kehtiva metoodika ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamisandmete alusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine) läbiviimisel kohelnud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda kaebusega majandus- ja kommunikatsiooniministri poole.

§ 64

lg 3 kohaselt võis majandus- ja kommunikatsiooniminister kaebuse suhtes teha otsuse kaebus rahuldamata jätta või teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, andes selleks tähtaja. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt oli taotlejal või raudteeinfrastruktuuriettevõtjal, kui ta ei nõustu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsusega, õigus pöörduda kohtusse. Käesolevas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumise ajaks oli kaebuste menetlemise kord ja pädevus

§-s 64 muutunud selliselt, et

§ 64

lg-s 2 nimetatud kaebuse (Tehnilise Järelevalve Ameti toimingu peale, kelle pädevusse oli läinud

§ 63

lg 2 p 9 kohaselt varem sama paragrahvi lg 4 p-s 6 nimetatud Raudteeinspektsiooni pädevuses olnud küsimus) sai esitada Konkurentsiametile, kelle pädevus kaebuse lahendamisel oli

§ 64lg-s 3 määratletud samamoodi, kui nimetatud sätte varasemas redaktsioonis majandus- ja kommunikatsiooniministri päde15

(18)3-09-15 vus, ja kelle otsusega mittenõustunud taotlejal või raudteeinfrastruktuuriettevõtjal oli sama paragrahvi lg 5 kohaselt õigus pöörduda kohtusse. 11.

§ 1

lg-st 5 tulenevalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid. HMS § 54 kohaselt on haldusakti õiguspärasuse eelduseks haldusakti andmine pädeva haldusorgani poolt. Haldusakti andmise pädevust haldusorganite pädevuse muutumisel reguleerib HMS § 9 lg 3, mis sätestab, et haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Sama lõike teise lause kohaselt läheb asja lahendamise pädevus üle siis, kui seni pädeva haldusorgani tegevus lõpetatakse. Käesoleval juhul ei ole HMS § 9 lg 3 teine lause kohaldatav, sest Vabariigi Valitsuse seadusest nähtuvalt ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministri, nagu ka MKM, tegevust lõpetatud. 12. HMS § 9 lg-st 3 võib eriseadusega ette näha erandeid. Samas ei sätestata sellist erandit 22.11.2007 vastu võetud „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest“, millega muudeti alates 01.08.2008

§ 64lg-s 3 sätestatud kaebuste lahendamise pädevust.

Kõnealuses seaduses puudub norm, mis oleks erandina HMS § 9 lg-st 3 sätestanud õigusliku aluse anda seisuga 01.01.2008 MKM menetletavad

§ 64lg 2 alusel esitatud kaebused lahendada Konkurentsiametile.

Seaduseelnõu 125 SE seletuskirjas on küll märgitud, et raudtee tegevuslubade andmisega ja kaebuste lahendamisega seonduvate funktsioonide üleviimine MKM-lt haldusala asutustesse on vajalik tulenevalt direktiivi 95/18/EÜ art 3 ja direktiivi 2001/14/EÜ art 30 nõuetest, mille kohaselt ei tohi tegevuslubade andja ja kaebuste lahendaja olla samaaegselt ka raudteeinfrastruktuuriettevõtja enamusomanik. Kuid ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu tõlgendusega, nagu võiks sellise erinormi olemasolu eeldada seadusandja eesmärgist. Seadusest erandite kehtestamine on võimalik seadusega, mitte seaduseelnõu seletuskirjaga. Seadusandja eesmärk ei asenda seaduse sätteid. 13. Ringkonnakohus märgib, et

§ 64

lg-s 2 nimetatud kaebuste üleandmine MKM-lt Konkurentsiametile 01.08.2008 tekkinud õiguslikus olustikus oli tegelikult kaebuse esitajate huve kahjustav, mistõttu oli kaheldav ka sellise olukorra vastavus seadusandja eesmärgile. Kaebusi lahendav organ polnud varustatud vajalike volitustega. Ei majandus- ja kommunikatsiooniministrile ega halduskohtule kaebuse esitamise aja redaktsioonis sätestanud

§ 64

, mida majandus- ja kommunikatsiooniminister või Konkurentsiamet vastavalt Raudteeinspektsiooni või Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega selle peale esitatud kaebuse rahuldamisel teha võib.

§ 64

lg-st 3 tulenes alus teha sama paragrahvi lg 1 alusel raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ettekirjutus sellele raudteeinfrastruktuuriettevõtjale. Raudteeinspektsiooni otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel võis majandus- ja kommunikatsiooniminister kasutada Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg-st 2 ja § 95 lg-st 2 tulenevaid teenistusliku järelevalve volitusi Raudteeinspektsiooni akti kehtetuks tunnistamiseks, inspektsioonile ettekirjutuse tegemiseks või inspektsiooni akti peatamiseks. Neid volitusi ei olnud Raudteeinspektsiooni või tema õigusjärglase Tehnilise Järelevalve Ameti suhtes aga Konkurentsiametil. Ka

§-st 73, mille lg 1 andis Konkurentsiametile õiguse teha ettekirjutusi „isikutele“, ei saanud järeldada, et Konkurentsiametil oleks õigus teha ettekirjutusi

täitmise üle riiklikku järelevalvet teostavale valitsusasutusele. Nagu Konkurentsiamet on haldusasja menetluses rõhutanud, ei saa ka KonkS alusel esitada Konkurentsiametile kaebust riigiasutuse tegevuse peale avaliku võimu teostamisel.

§ 64

lg 2 alusel esitatud kaebuste menetlemise üleandmisega MKM-lt Konkurentsiametile ei saanud Konkurentsiamet omandada ministri Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevat pädevust. 16

(18)3-09-15 Järelikult ei andnud seadus Konkurentsiametile õigust Tehnilise Järelevalve Ameti (või Raudteeinspektsiooni) haldusakte kehtetuks tunnistada ega nimetatud haldusorganile ettekirjutusi teha. Konkurentsiametile

§ 64lg 2 alusel esitatud kaebuste läbivaatamine oli olulises osas reguleerimata.

Alles 27.02.2010 seadusemuudatusega on

-sse viidud sisse uus kaebuste menetlemist käsitlev § 641, mille lg 2 sõnastus ei piiritle Konkurentsiameti ettekirjutuse adressaatide ringi raudteeinfrastruktuuriettevõtjatega.

  1. Eeltoodu põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et Konkurentsiameti vaidlustatud 04.12.2008 otsus nr 6.1-4/08-017 on antud pädevust ületades.
  2. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda pole andnud pädev haldusorgan, ning sama paragrahvi lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Järelikult pole kaebust tühise haldusakti tühistamiseks kohtul võimalik rahuldada.
  3. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et haldusakt on tühine, kui haldusakti HMS § 63 lgs 2 sätestatud puudused on ilmselged (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Pädevuse ületamist ei põhjustanud see, et haldusorganite pädevus oli piiritletud ja selle üleminek reguleeritud ebaselgelt. Haldusakti andmise pädevust ületades põhjustas HMS § 9 lg 3 eiramine.
  4. Seega on halduskohus rahuldanud Konkurentsiameti 04.12.2008 otsuse nr 6.1-4/08-017 suhtes esitatud tühistamiskaebuse ebaõigesti.
  5. Käesolevas asjas ei ole esitatud kaebust haldusakti tühisuse tuvastamiseks, mis on hõlmatud HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud õigussuhte tuvastamise kaebusega. Otsuse tegemine, millega HKMS § 26 lg 1 p 5 alusel tuvastatakse Konkurentsiameti 04.12.2008 otsuse nr 6.1-4/08-017 tühisus, väljuks ka Konkurentsiameti apellatsioonkaebuse raamest.
  6. Kuna kaebuse esitaja poolt Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale esitatud kaebuste lahendamise pidi HMS § 9 lg 3 kohaselt lõpule viima majandus- ja kommunikatsiooniminister, mitte Konkurentsiamet, ning MKM poolt kaebuste
  7. a märtsis Konkurentsiametile üleandmist ei saa käsitleda menetluse lõpuleviimisena HMS § 9 lg 3 tähenduses, ei kuulu rahuldamisele ka taotlus Konkurentsiameti kohustamiseks kaebusi läbi vaatama.
  8. Eelneva tõttu ei ole haldusasja lahendamisel olulised poolte väited selle kohta, kas Konkurentsiamet on kaebusi Raudteeinspektsiooni käskkirjade peale menetlenud nõuetekohaselt, sh järginud uurimisprintsiipi, ja kas need Raudteeinspektsiooni käskkirjad on õiguspärased.
  9. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2010 määrusega menetlusosalistele avalduste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtajal esitas AS Spacecom taotluse tõendina asja materjalide juurde Euroopa Ühenduste Komisjoni 09.10.2009 põhjendatud arvamuse (asi nr 2008/2087) võtmiseks. Taotleja väitel nähtub arvamusest, et raudteeinfrastruktuuri valdava ettevõtja veoteenuse osutamisega tegelevate tütarettevõtjate ning valdusettevõtja enda finantshuve silmas pidades võib infrastruktuuriettevõtja piirata uute turule tulevate konkurentide turuosa, takistades nende tegevust ebaõigete kasutustasude määramisega. Kuna selle dokumendiga soovib AS Spacecom näidata Raudteeinspektsiooni käskkirjade ebaõigsust ning nende käskkirjade õiguspärasust ringkonnakohus käesolevas otsuses ei hinda, ei ole sellel tõendil ringkonnakohtu jaoks asjas tähtsust, mispärast jätab kohus selle vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 alusel. 17

(18)3-09-15
  1. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsuse ja teeb asjas uue otsuse (HKMS § 46 lg 1 p 2), millega jätab kaebuse rahuldamata. Konkurentsiameti apellatsioonkaebus tuleb lugeda rahuldatuks.
  2. HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 alusel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ka menetluskulude jagamist puudutavas osas ning jagab esimese astme menetluskulud ümber selliselt, et need jäävad tervikuna kaebuse esitaja kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jääb rahuldamata ka kaebuse esitaja taotlus (tl 260) Konkurentsiametilt apellatsiooniastme menetluskulude (esindajatasu) summas 18 526 krooni väljamõistmiseks. Konkurentsiamet ei ole haldusasja menetluse käigus esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.