Obsah (4)

§ 94§ 116§ 189§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja

) § 189 lg 1 alusel õigus nõuda selle summa tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi

§ 94

lg 1 alusel alates raha saamisest (28.02.2008.

1. a)kuni tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutmiseni (01.02.2009.
2. a)summas 3806,10 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi alates 28.05.2008.a kuni lepingust taganemiseni (01.02.2009.
3. a)summas 11 107,80 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt müügisummalt ja leppetrahvilt lepingust taganemisest kuni 21.12.2009.a seaduses sätestatud viivist summas 11 131,40 krooni. Alates 2 22.12.2009.a nõuab hageja kostjalt seaduses sätestatud viivist põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista müügihinna 153 000 krooni, intressi 3806,10 krooni, leppetrahvi 11 107,80 krooni ja viivise 21.12.2009.a seisuga 11 131,40 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt alates 22.12.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja on paigaldanud põrandakütte torustiku koos selle isoleerimise ja betoneerimisega. Ka ülejäänud tööd on teostatud. Hageja on ise 28.05.2008.a kinnitanud, et kostja on kõik kohustused täitnud. Lisaks ei ole hageja lepingust taganemisel järginud seaduse nõudeid, kuna ei ole andnud tööde teostamiseks täiendavat tähtaega. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et hagejal oleks võimalik tarbida kommunaalteenuseid. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 26.02.2008.a müügilepingu, millega kostja müüs hagejale XXX vallas, XXX alevikus XXX kinnistul asuva korteriomandi nr 1 hinnaga 153 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et hageja on nimetatud summa kostjale tasunud. Lepingu punktis 4.4 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hiljemalt 28.05.2008.a elamus välja ehitama külma tarbevee torustiku, kanalisatsiooni torustiku ja küttetorustiku ning vahetama välja elektrijuhtmestiku kuni trepikoja üldkilbini, samuti paigaldama lepingu esemel põrandakütte torustiku koos selle isoleerimise ja betoneerimisega. Nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,03 % müügihinnast iga viivitatud päeva eest. 28.05.2008.a on pooled koostanud üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja andis hagejale üle korteri ning selles teostatud põrandaküttetorustiku paigalduse ja põrandavalu tööd. Seega on tõendatud, et kostja on teostanud põrandaküttetorustiku paigalduse ja põrandavalu tööd. Hageja on kohtule esitanud eriteadmistega isiku J Š 18.12.2009.a arvamuse. Arvamuse kohaselt ei ole veetorustik välisvõrkudega ühendatud. Torud lõppevad hoone keskosas ning nende otsadele on pandud summutid. Vee andmine korterisse ei ole võimalik. Keldris asuv katel ei tööta. Trepikojas puudub elektrikilp ning ilma selleta ei ole võimalik korteritesse elektrijuhtmestikku viia. Kohtu hinnangul on eriteadmistega isiku arvamusega tõendatud, et veetorustik ja küttetorustik ei ole nõuetekohaselt välja ehitatud ning elektrijuhtmestik nõuetekohaselt välja vahetatud. Sellega on ümber lükatud ka 28.05.2008.a aktis sisalduv kinnitus, et leping on täidetud. Hageja on esitanud kostjale 16.12.2008.a leppetrahvi nõude ja ning andnud lepingu punktis 4.4 nimetatud kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja kuni 01.02.2009.a. Samuti märkis hageja, et pärast tähtaja möödumist taganeb ta lepingust. Nõuet korrati 07.01.2009.a. Notar M. Rei 10.12.2009.a tõendist nähtuvalt ei õnnestunud teadet kummalgi korral kostjale kätte toimetada. Seega ei saa 16.12.2008.a leppetrahvi nõuet ja täiendava tähtaja andmise nõuet lugeda kostjale kätteantuks. Samas leiab kohus, et ka hagiavaldust on võimalik lugeda taganemisavalduseks. Hagimaterjalid sai kostja juhatuse liige kätte 10.11.2009.a. 3

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt

§ 116

lg 2 p 1 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kuna mittenõuetekohase veetorustiku, küttetorustiku ja elektrijuhtmestiku tõttu ei saa hageja ostetud korteris elada, siis on hageja jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Seega on kostja pannud toime olulise lepingurikkumise ning hageja on õigustatult lepingust taganenud. Kohtu hinnangul ei olnud kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine vajalik tulenevalt

§ 116

lg 4 esimesest lausest.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastavatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üleantud 153 000 krooni ja intress 3806,10 krooni. Kuna kostja viivitas lepingu p 4.4 sätestatud kohustuste täitmisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 11 107,80 krooni. Hageja on palunud välja mõista viivise üleantud 153 000 kroonilt ja leppetrahvilt 21.12.2009.a seisuga 11 131,40 krooni. Hageja on viivist arvestanud alates 02.02.2009.a. Kohus märgib, et kuna hageja taganes lepingust 10.11.2009.a, siis saab hageja 153 000 krooni tagastamisega viivitamise eest viivist nõuda alates 11.11.2009.a. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivisenõude suuruseks 21.12.2009.a seisuga 1972,15 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 169 886,05 krooni. Hageja palus ka alates 22.12.2009.a välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt, s.o 153 000 kroonilt,

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.12.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 5