) § 635 lg 4 sätestatu kohaselt so. teenuse osutamine hagejale. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja, OÜ RMF esitas 08.06.2007 teenuse osutamise eest arve nr 65 summas 6060 krooni (tl 55) ning esitatud arvest tasus hageja, OÜ AE12.06.2007 ülekandega 3060 krooni (tl 56). Viidatud ülekanne on teostatud selgitusega : „OÜ RMF arve 65 I osa“. Arve saamist ning tasumist kinnitas kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja KKH. Poolte väiteid asjas toimunud kiirmenetluse ja sellele järgnenud täitemenetluses kinnitavad Harju Maakohtu kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-07-24599, mille kohaselt on OÜ-ule AE tehtud ettepanek ja kohustatud tasuma OÜ RMF kokku 5911 krooni (tl-d. 5-6; 8-9). Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ AE18.10.2007 teostanud OÜ RMF ülekande kogusummas 5911 krooni (tl 7). Ülaltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja on pooltevahelisest tarbijatöövõtulepingust tuleneva kohustuse, maksta teenuse eest tasu, täitnud ning lepingust tulenev nõue on
11.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja esitas Harju Maakohtu maksekäsu määruse kohtutäiturile. Kohtutäituri 15.04.2008 täitmisteatest OÜ AE nähtuvalt on OÜ RMF esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäituri poolt on tehtud ettepanek tasuda 5911 krooni 10 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamisest alates (tl 10). Kohtutäituri tasu suuruseks on määratud 2065 krooni (tl 11). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja 05.05.2008 teostanud kohtutäiturile ülekande summas 8128 krooni ning 544.64 krooni, kokku 8672,64 krooni (tl-d 13-14). Hageja ja kohtutäituri vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on hageja ka kohtutäiturile teatanud, et teenus on tellitud ainult üks kord ja selle eest on ka tasutud (tl 57-59). Kohus leiab, et poolte vahel tekkis uus võlasuhe selle tõttu, et kostja esitas täidetud nõude veelkord täitmiseks kohtutäituri kaudu. Kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
p 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest.
lg 1 sätestatu kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus loeb ülaltoodu alusel tõendatuks, et hageja tasus seoses täitemenetlusega kokku 8672,64 krooni. Kostja ei ole tõendanud väidet, et teenuse osutamise eest esitati arved nr 64 ja 65 ning arve 64 on osaliselt hageja poolt tasumata. Kohus on tsiviilasja menetlemisel korduvalt teinud kostjale, OÜ RMF ettepaneku tõendada oma väiteid ning esitada kohtule arve nr 64, kuid kostja oma vastustes viidatud arvet nr 64 esitanud ei ole (tl 44, 93). Seega ei ole kostja tõendanud hagejale arve nr 64 esitamist ning kostja väide arve esitamise kohta on tõendamata. Asjaolu, et kostja esitas ainult ühe arve on kinnitanud ka hageja oma vande all antud ütlustes. 12. Hageja on esitanud kostja vastu 8672,64 krooni nõude ja seega nõuab hageja summat, mille ta tasus seoses kostja pöördumisega kohtutäituri poole. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista
sätestatu alusel.
lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.