Obsah (7)

§ 314§ 410§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-08-78138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-7813

§-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat 10.08.2009 kohtumäärusega esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes

§-st 139, riigilõivu.

1. 10.09.2009 esitas SJAS kohtule hagi OÜ E vastu võla ja viivise saamiseks.
2. 11.12.2009 ühinemisotsuse alusel ühines SJAS AS-iga P ning uueks registrikoodiks on XXX ja SJAS kustutati registrist XXX(tl 67-68). Asjaolud
3. OÜ LVj a kostja sõlmisid mehitatud valve lepingu XXXvallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks valveobjekti XXX, XXX valvamise osas (tl 16). Lepingu lahutamatuks osaks on vallas- ja kinnisvara mehitatud valve lepingu üldtingimused (tl 17-19). Hageja nõue ja põhjendused
4. Hageja palub kostjalt välja mõista peale nõude täpsustamist võlgnevuse 73 348,80 krooni, viivised 73 348,80 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg
6. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale lepingutasu turvateenuste osutamise eest 60 krooni tunnis + käibemaks. Hageja on kostjale esitanud 31.07.2008 arve summas 35 541,60 krooni maksetähtajaga 05.08.2008 (tl 20) ja arve summas 37 807,20 krooni maksetähtajaga 05.09.2008 (tl 21). Kostja ei ole, vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning tasumise kinnitusele (tl 22), arveid tasunud.
7. Lepingu punkti 7.4 kohaselt on hagejal õigus arvestada tasumisega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni, millest tulenevalt on kostja arvestanud viivist seisuga 07.06.2009 summas 56 041,60 krooni.
8. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et OÜ LV ühines SJAS-iga, mille tulemusel läksid OÜ LV varad, õigused ja kohustused üle SJAS-ile ning OÜ LV kustutati registrist . Samuti läksid SJAS-i ühinemisel AS-iga P SJAS varad, õigused ja kohustused üle AS-ile P ning SJAS kustutati registrist . Seega on asjakohatud kostja väited, et kostja puudusid suhted SJAS-iga.
9. Hageja märgib ka, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, asjaolu kohta nagu kostja ei oleks saanud teenuseid ja on omaks võtnud, et on saanud kätte OÜ LV pool esitatud arved. Tulenevalt hea usu põhimõttest vähendab hageja viivisnõuet ja palub viivise välja mõista summas 73 348,80 krooni. Kostja vastuväited
10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11. Kostja leiab, et SJAS-il puudub nõue kostja vastu, kuna 21.08.2008 sõlmitud mehitatud valve leping XXX vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks valveobjekti XXX, XXX valvamise osas on sõlmitud kostja ja OÜ LV vahel, mitte SJAS-i. Seega puudub kostjal lepinguline suhe SJAS-iga. 2 2-08-78138
12. Kuna kostjal puudub igasugune lepinguline suhe SJAS-iga, siis on alusetu ka viivise nõu. Samas märgib kostja, et viivise määr on ebamõistlikult suur, 0,2% päevas teeb kokku 73% aastas, mis on ebamõistlikult suur. Kohtuotsuse põhjendus
13. Kostja seaduslik esindaja 28.09.2010 kell 11.30 kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on kostja seaduslikule esindajale edastanud kohtukutse 28.09.2010 kell 11.30 toimunud istungile elektronposti teel, millise kättesaamist on kostja seaduslik esindaja kinnitanud 07.09.
14. Kohus loeb tulenevalt

§ 314ja § 318 lg 2 kohtukutse kostjale kättetoimetatuks.

Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest. Tulenevalt

§ 410ja hageja esindaja taotlusest vaatab kohus antud asja läbi sisuliselt.

16. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 17.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ LV ja kostja sõlmisid mehitatud valve lepingu XXXvallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks valveobjekti XXX, XXX valvamise osas (tl 16) ning, et OÜ LV esitas kostjale 31.07.2008 arve summas 35 541,60 krooni maksetähtajaga 05.08.2008 (tl 20) ja arve summas 37 807,20 krooni maksetähtajaga 05.09.2008 (tl 21).
2. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna leping on sõlmitud OÜ LV ja kostja vahel.
3. Äriseadustik (edaspidi ÄS) § 391 lg 1 alusel äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. ÄS § 391 lg 4 järgi ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Nähtuvalt äriregistri teabesüsteemist sõlmisid OÜ LV(registrikood XXX) ja SJAS (registrikood XXX) 16.09.2008 ühinemislepingu ja võtsid vastu 16.10.2008 ühinemisotsuse, mille kohaselt OÜ LV ühines SJAS-iga ja OÜ LV kustutati registrist (tl 25-27). 08.10.2009 sõlmisid AS P, AS L ja SJAS ühinemislepingu ja võtsid 11.11.2009 vastu ühinemisotsuse, mille kohaselt SJAS ühines AS-iga P (registrikood XXX) ja SJAS kustutati registrist . Seega on kõik OÜ LV varad, õigused ja kohustused üle läinud SJAS-ile ning SJAS varad, õiguse ja kohustused AS-ile P, seejuures ka OÜ LV ja kostja vahel sõlmitud mehitatud valve leping XXXvallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks valveobjekti XXX, XXX valvamise osas ning tegemist on õiguspärase hagejaga.
4. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et OÜ LV ja kostja sõlmisid mehitatud valve lepingu XXX vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks valveobjekti XXX, XXX valvamiseks (tl 16) ning OÜ LV esitas kostjale 31.07.2008 arve summas 35 541,60 krooni maksetähtajaga 05.08.2008 (tl 20) ja arve summas 37 807,20 krooni maksetähtajaga 05.09.2008 (tl 21), millised kostja on jätnud tasumata. 3 2-08-78138 Samas on kostja 14.11.2008 meilivahetuses tunnistanud, et on võlgu ja ei ole tasunud eelnimetatud arveid, kuna on tekkinud käibevahendite ajutised puudujäägid (tl 22). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolu kohta, et kostja ei ole teenust saanud OÜ-lt L V, kes on praeguse hageja üleeelmine õiguseellane. Samuti ei ole kostja vaidlustanud arvete suurust. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 73 348,80 krooni.
5. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p. 7.4 (tl 18) kohaselt on hagejal õigus arvestada tasumisega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 73 348,80 krooni. Kohus on seiskohal, et arvestades asjaolu, et arvete maksmise tähtaeg oli 2008.a augustis ja septembris, siis ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur ning seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 73 348,80 krooni. Menetluskulud 23.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kooskõlas

§ 162

lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 4