lg-le 1, §-ile 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, §-le
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et 27.03.2006 ja sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping ja pandileping ja , mille alusel hageja andis kostjale laenu tagatise vastu 16 000 krooni ja 28 000 krooni, laenu tagastamise tähtajaga 27.04.2006 (tl 4-5). Kostja ei vaidle vastu, et ta on saanud laenu kokku summas 44 000 krooni ja andnud laenu tagatiseks panti 3 kasukat. Kostja leiab, et panditud esemed katavad täielikult oma maksumuselt laenusumma. Kostja oma väidete kinnituseks ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid millest nähtuks, et panti antud 2 2-08-70534 kasukaid oleks vastu võetu hindamisaktiga. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja selgitas, et ta pildistas kasukad kui kostja need panti tõi. Hageja selgituste kohaselt kasukaid ei olnud võimalik realiseerida ja need on senini alles ning pakitud kostja poolt riidest kottidesse. Kohtuistungil kostja avaldas, et ta käis pidevalt pandimajas laenu saamas tagatise vastu. Samas leiab kostja, et tema ei ole vaidlusaluseid lepinguid allkirjastanud, kuid ekspertiisi tegemisest loobus. Kohtunik omades käe-ja allkirja uurimiseks erialaseid teadmisi leiab, et originaal vaidlusalused allkirjad kostja nimelt võrreldes 15 originaal lepingutel olevate kostja allkirjadega on kirjutatud ühe isiku poolt ja nimelt kostja LN poolt. Kohus möönab, et kostja kirjutab allkirja paljudes variatsioonides, kuid allkirjas on piisavalt individuaaltunnuseid, mis kujundavad arvamuse, et kostja on lepingud allkirjastanud. Eeltoodut arvamust kinnitab kostja ise, kes kinnitab, et on saanud laenu ja pandi andnud. Seega kostja pidi isiklikult kohal olema, et eelmärgitud tehinguid sooritada. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning see on kehtiv.
p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe. Lepingu punktis 2 kinnitab laenusaaja, et ta on laenusumma laenuandjalt kätte saanud ja punktis 4 lubab laenu tagastada hiljemalt 27.04.2006. Kuna kostja on sõlminud sarnase sisuga lepinguid 10-20 vahel, siis pidi kostjale olema arusaadav lepingu sisu, kohustused ja tagajärjed kui laenu tähtaegselt ei tagastata. AÕS § 290 kohaselt on pandipidaja kohustatud käsipandi lõppemisel panditud asja pantijale tagastama. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud laenu tagasi maksma ja hageja on kohustatud panditud esemed (kasukad) kostjale tagastama. Kostja väide, et ta sai 3 kasuka vastu 2 kullast sõrmust, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Lepingutest nähtub, et laenuandja on andnud laenusaajale kasukate vastu raha, mitte sõrmused. Juhul kui kostja ostis saadud raha eest sõrmuse, siis on tegemist teise õigussuhtega st ostu-müügilepinguga, mis ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. 9.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhivõlgnevuse ulatuses summas 44 000 krooni.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 5 kohaselt kohustub laenusaaja laenuandjale tasuma viivist 2% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastu vaielnud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist summas 44 000 krooni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.