Obsah (6)

§ 76§ 396§ 3§ 9§ 101§ 113

2-08-70534 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2010 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-705

§ 76

lg-le 1, §-ile 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, §-le

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ABC AS ja LN laenu- ja pandilepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 28 000 krooni, tagastamise tähtajaga 27.04.
3. 27.03.2006 sõlmisid ABC AS ja LN laenu- ja pandilepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu kokku summas 16 000 krooni, tagastamise tähtajaga 27.04.
4. Lepingu p 5 kohaselt on laenuandja õigustatud arvestama ja nõudma kostjalt tasumisega viivitamisel viivist 2% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Pooltevahelise lepinguga määratleti ka intressi tasumine raha kasutamise eest, kuid hageja hagis intressi kostjalt ei nõua ja piirdub üksnes viivise nõudmisega. Viivis ületab oluliselt põhivõlgnevust, kuid hageja nõuab viiviseid üksnes põhivõlgnevuse ulatuses s.o 44 000 krooni.
5. Hageja kohtuistungil selgitas, et pant on alles ja pakitud riidest kottidesse nagu kostja need oli toonud. Lepingu sõlmimisel tehti kasukatest pildid. Hageja seaduslik esindaja püüdis kasukaid realiseerida, kuid nende eest pakuti väga vähe raha. Kostja on alaline klient, kellega sõlmitud paarikümne lepingu ringis. Kostja käis pidevalt hageja juures ja on neilt mitmeid asju ostnud sh sõrmuseid. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
7. Kostja ei eita, et võttis ja 27.03.2006 hagejalt laenu hagis märgitud pandilepingute XXX ja XXX järgi esemeid pantides ja saades selle eest hagejalt 44 000 krooni. Kostja tunnistab, et ta ei ole laenu tagasi maksnud. Samas märgib kostja, et panditud esemed katavad täielikult oma maksumuselt hagiavalduses märgitud summa. Laenu-pandilepingutel ei ole tema allkiri ja tema sellise sisuga dokumente ei ole hageja juures allkirjastanud. Laenulepingutel puuduvad panditud esemete kirjeldused ja hindamisaktid, mis peaks olema pandilepingu lahutamatuks osaks. Kostja kinnitab, et kasukad olid uued ja neid polnud kantud. Samuti puudub laenu-pandilepingutel kostja käsikirjaline kinnitus asjaolu kohta, et ta oleks hagis märgitud summa kätte saanud. Kohtuistungil kostja esindaja selgitas, et tegemist partnertehinguga. Kohtu seisukohad
8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 8.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et 27.03.2006 ja sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping ja pandileping ja , mille alusel hageja andis kostjale laenu tagatise vastu 16 000 krooni ja 28 000 krooni, laenu tagastamise tähtajaga 27.04.2006 (tl 4-5). Kostja ei vaidle vastu, et ta on saanud laenu kokku summas 44 000 krooni ja andnud laenu tagatiseks panti 3 kasukat. Kostja leiab, et panditud esemed katavad täielikult oma maksumuselt laenusumma. Kostja oma väidete kinnituseks ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid millest nähtuks, et panti antud 2 2-08-70534 kasukaid oleks vastu võetu hindamisaktiga. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja selgitas, et ta pildistas kasukad kui kostja need panti tõi. Hageja selgituste kohaselt kasukaid ei olnud võimalik realiseerida ja need on senini alles ning pakitud kostja poolt riidest kottidesse. Kohtuistungil kostja avaldas, et ta käis pidevalt pandimajas laenu saamas tagatise vastu. Samas leiab kostja, et tema ei ole vaidlusaluseid lepinguid allkirjastanud, kuid ekspertiisi tegemisest loobus. Kohtunik omades käe-ja allkirja uurimiseks erialaseid teadmisi leiab, et originaal vaidlusalused allkirjad kostja nimelt võrreldes 15 originaal lepingutel olevate kostja allkirjadega on kirjutatud ühe isiku poolt ja nimelt kostja LN poolt. Kohus möönab, et kostja kirjutab allkirja paljudes variatsioonides, kuid allkirjas on piisavalt individuaaltunnuseid, mis kujundavad arvamuse, et kostja on lepingud allkirjastanud. Eeltoodut arvamust kinnitab kostja ise, kes kinnitab, et on saanud laenu ja pandi andnud. Seega kostja pidi isiklikult kohal olema, et eelmärgitud tehinguid sooritada. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning see on kehtiv.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe. Lepingu punktis 2 kinnitab laenusaaja, et ta on laenusumma laenuandjalt kätte saanud ja punktis 4 lubab laenu tagastada hiljemalt 27.04.2006. Kuna kostja on sõlminud sarnase sisuga lepinguid 10-20 vahel, siis pidi kostjale olema arusaadav lepingu sisu, kohustused ja tagajärjed kui laenu tähtaegselt ei tagastata. AÕS § 290 kohaselt on pandipidaja kohustatud käsipandi lõppemisel panditud asja pantijale tagastama. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud laenu tagasi maksma ja hageja on kohustatud panditud esemed (kasukad) kostjale tagastama. Kostja väide, et ta sai 3 kasuka vastu 2 kullast sõrmust, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Lepingutest nähtub, et laenuandja on andnud laenusaajale kasukate vastu raha, mitte sõrmused. Juhul kui kostja ostis saadud raha eest sõrmuse, siis on tegemist teise õigussuhtega st ostu-müügilepinguga, mis ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. 9.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhivõlgnevuse ulatuses summas 44 000 krooni.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 5 kohaselt kohustub laenusaaja laenuandjale tasuma viivist 2% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastu vaielnud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist summas 44 000 krooni.

1. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 44 000 krooni ja viivis 44 000 krooni. Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 3