alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja OÜ D. I. kostja P. L. 30.06.2008.a. maksegraafiku (kokkuleppe), millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse 7945,67 krooni kuue osamaksena. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub tasuma maksegraafiku intressi 7% kuus ja maksegraafiku sõlmimise tasu 350 krooni. Samas lepiti ka kokku, et kui võlgnik ei täida maksegraafikut või hilineb mõne makse õigeaegse teostamisega rohkem kui 14 päeva, loetakse maksegraafik katkenuks ilma täiendava teatamiseta ning kogu võlgnetav summa tuleb tasuda 7 päeva jooksul , millele lisanduvad menetluskulu 750 krooni ja viivis 0,85% tasumata võlasummalt päevas. Kostja tasus ainult kolm maksegraafiku järgset makset. Täiendavalt tasus kostja 09.01.2009 500 krooni. Seega ei täitnud kostja kohaselt maksegraafikut ning graafik katkes võlgniku süül. Vaatamata kostjale antud võimalustele ning tasumise tähtaegade edasilükkamistele ei ole kostja kuni hagi esitamiseni oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 11.11.2009 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnik on esitanud vastuväite. Maksegraafiku punktis 3 kokkulepitu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal (võlausaldajal) õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivise maksmine ei vabasta kostjat maksegraafiku järgse tasumise kohustusest. Kuivõrd maksegraafik katkes ja tähtaeg (kohustuste täitmise tähtpäev) oli 05.11.2008, algab viivise arvestamine alates 06.11.2008.a. Hageja on arvestanud maksegraafiku järgse põhinõude jäägist (4374,65 krooni) maha ka kostja poolt 09.01.2009 tasutud 500 krooni, ning arvestanud viivist 449 päeva eest 14785,57 krooni. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viivise määra 0,179% -nii päevas, mistõttu nõutav viivis on 3114,09 krooni. Tuginedes VÕS §-dele § 76 lg-d 1 ja 3, 82 lg 7, 113 lg 1, 396 taotleb hageja kostjalt võlgnevuse 3874,65 krooni, menetlustasu 750 krooni, viivise 3114,09 krooni ja alates 29.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited 2
Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 27-28). Kohtu põhjendused
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.22). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuid
alusel lisanduvate viiviste väljamõistmist täies ulatuses ei pea kohus kooskõlas olevaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõigetes 1 ja sätestatud hea usu põhimõttega, kui väljamõistetav viivis ületab põhivõlgnevust. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1.
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõude aluseks oleva maksegraafiku (tl.24) ning põhjendanud hagiavalduses väljamõistetavate summade suurust. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 3874,65 krooni, menetlustasuna 750 krooni ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 5661,07 krooni, s.o. 3114,09 krooni kuni hagi esitamiseni 29.01.2010 arvestatud viivis + 2546,98 lisandunud viivis ajavahemiku 29.01.2010-31.01.2011 eest. Kohus peab põhjendatuks viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses, s.o. 3874,65 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 8499,30 krooni. 3
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude väljamõistmist taotlenud hagiavalduses (tl.23), lisades menetluskulude kandmist tõendavad maksekorraldused . Seetõttu määrab kohus
L. OÜ D. I. .
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Kohtuväliseks kuluks on
Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1000 krooni (maksekorraldused tl. 25, 26). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka
Hageja poolt õigusabikulude kandmist tõendavat dokumenti ei ole kohtule esitatud, samuti pole hageja nimetanud hagis õigusabikulude suurust. Seetõttu ei saa kohus käesolevas otsuses kostjalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude hulka arvata hageja õigusabikulusid.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.