Obsah (6)

§ 405§ 230§ 436§ 162§ 138§ 144

2-07-1103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2010. a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja – vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 02.03.2007. a hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda AS E hagi RK vastu lihtmenetluses ning selgitas pooltele muuhulgas, et kui pooled soovivad, et kohus kuulaks nad

§ 405

lg 2 kohaselt ära, peavad nad sellest kohtule teatama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Pooled kohtule taotlusi enda ära kuulamiseks esitanud ei ole.

1. Poolte vahel on sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Liitumislepingut sõlmides nõustus kostja teenuste kasutamise üldtingimustega, E hinnakirjade, teenusekirjelduste- ja kvaliteedinõuetega, mis moodustasid liitumislepingu lahutamatu osa. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on hageja esitanud kostjale kolm arvet kokku summas 5 747.85 krooni, enne hagiavalduse esitamist on kostja tasunud hagejale kokku 4 250 krooni (sellest 2 250 krooni liitumislepingu sõlmimisel ja 2 000 krooni 23.01.
2. a ), seega on kostja põhivõlg hageja ees 1 446.61 krooni (hageja on jätnud põhivõlgnevuse arvestamisel tähelepanuta arvetel kajastatud viivise). Hagiavalduse esitamise seisuga oli hageja arvestanud kostjale viivist alates viimase arva maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.
3. a kokku summas 4 444.16 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületas põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja kohtupraktikast vähendas hageja viiviste nõuet, palus kostjalt välja mõista viivised summas 1 445.61 krooni.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. E teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.1.
5. kohaselt kohustus kostja kliendina täitma lepingut ja tingimusi, sh vastavalt punktile 5.1.
6. tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arveid osutatud E teenuste eest vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste ja maksete korrale ning E hinnakirjale või E poolt vahendatava teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnakirjale. Tingimuste p 8.10 kohaselt on AS-il E õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
7. Kostja on palunud jäta hagi rahuldamata, põhjendades oma vastuväiteid sellega, et kostja vahistati ning selle tagajärjel konfiskeeriti kostjalt kõik temal kaasas olnud esemed, sh mobiiltelefon E SIM-kaardiga. Pärast vahistamist palus kostja koheselt hagejat tema mobiiltelefoni SIM-kaart sulgeda. Kostja leidis ka, et hageja ei ole arvestanud võlgnevuse arvestamisel kostja poolt liitumislepingu sõlmimisel tasutud 2 500 krooniga ning sellega, et kostjal oli vastavalt liitumislepingule 800 kroonine erikrediidilimiit, millest tulenevalt on tema helistamised ajavahemikul - on hagejale tasutud. 3

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (

§ 436lg 2).

Kostja ei ole kohtule esitatud vastuväiteid, et kostja pärast tema vahistamist oma mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaarti kasutada ei saanud, samuti seda, et kostja vahetult pärast enda vahistamist hagejalt SIM-kaardi sulgemist palus, tõendanud ei ole (kohus on kostjale 09.07.

1. a kirjas selgitanud, et kohtule tuleb esitada kõik tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks). Kostja poolt hagejale tasutud summade arvestamist võlaarvestuses on kohus selgitanud käesoleva kohtuotsuse p-s 8 ning ei pea seetõttu vajalikuks nimetatud põhjendusi korrata. Kohus selgitab siiski, et kuivõrd kostja poolt viidatud, lepingus märgitud 800 krooni oli krediidilimiit, mitte kostja poolt ette tasutud summa, siis ei saa sellega kostja võlgnevust osaliselt kaetuks lugeda.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas 1 446.61 krooni ja viivise summas 1 445.61 krooni väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 12.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

§ 138

järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (

§ 144p 1).

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabikulu summas 580.18 krooni. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud kostjalt õigusabikulu väljamõistmine 580.18 krooni ulatuses. Tegemist on lihtsa õigusvaidlusega ning selle läbivaatamine on toimunud kirjalikus menetluses ilma ühtegi kohtuistungit pidamata Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 250 krooni ja hageja õigusabikulud summas 100 krooni. Kaija Kaijanen Kohtunik 4