) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 10.09.2007.a sõlmitud tarbijakrediidi- ja käenduslepingust tulenevate kostjate rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostjate poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi nõudeliikide osas ja hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjate suhtes solidaarselt rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosneb hageja menetluskulu 8500 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 1500 kroonist lepingulise esindaja kulust (õigusabikulu). Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Arvestades tsiviilasja hinda, hageja lepingulise esindaja töömahtu ja kvaliteeti, on 1500 krooni lepingulise esindaja kulu igati mõistlik ja põhjendatud. Kostjad peavad hageja põhjendatud menetluskulu hüvitama täies ulatuses ja solidaarselt /allkiri/ Sirje Lahesoo Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.