kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab A S psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa A S ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. A S on sügav vaimne alaareng, seetõttu pole ta ka võimeline iseseisvalt igapäevase eluga toime tulema. A S seisund ei parane, vaid võib veelgi halveneda. A S tahet ei ole võimalik välja selgitada täieliku suusõnalise kontakti puudumise tõttu. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, A S esindaja kui ekspertiisiga, et A S vajab eestkostet, sest A S ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. I S on andnud oma kirjaliku nõusoleku Anna Sokolova eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab ka asjaolu, et I S on A S ema, ta on varem Viru Maakohtu 31.10.2007.a. kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-07-19562 eestkostjana tegutsenud A S huvides ja saanud eestkostja ülesannetega hakkama. A S eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised A S eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et Irina Sokolova on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata A S eestkostjaks I S. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja 3/4 2-07-19562 määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata A S kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et A S on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab A S üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
lg 1).
MS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Geete Lahi Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.