lg 1 ja 2 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huve. Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohtutäitur Katrin Velleti 10.08.2009 teate kohaselt puudub V. G. vara nii pangakontol kui ka ARK ning Kinnistu- ja Ehitusregistri järgi seisuga 10.08.2009. Võlgnik ei tööta ja ei saa pensioni. 06.04.2010 toimunud kohtuistungil teatas V. G., et vaidlus selles, et tal ei ole vara ja sissetulekuid, puudub.
lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kuna V. G. vara puudub, siis 14.07.2008 V. G. ja A. G. vahel sõlmitud kinkeleping tuleb tunnistada kehtetuks ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Hagi tuleb samas rahuldamata jätta asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõudes, kuna
lg 1 järgi, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale.
S § 119 lg-tes 2-4 sätestatut. Kuna 14.07.2008 kinkeleping on kehtetu, siis langeb ära õiguslik alus, mille alusel sai korteriomandi omanikuks A. G..
lg 1 juhindudes tuleb rahuldada hageja nõuded, millega ta hages kostjate tahteavaldusi kinnistusraamatust A. G. omanikukande kustutamiseks ja V. G. omanikuna sissekandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXXXXXX. Kuivõrd
lg 1 võimaldab kehtetuks tunnistada vaid võlaõigusliku lepingu, tuleb hageja nõue isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu ja kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kuna aga 14.07.2008 kinkeleping on kehtetu, siis on hagejal õigus V. G. hageda tahteavaldust isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. Hageja seda teinud ei ole, TsMS § 439 järgi ei või kohus otsust teha nõude kohta, mida esitatud ei ole. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda 90% ulatuses ja kostjate menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda, ülejäänud osades poolte endi kanda. 23.12.2009 määrusega rahuldas kohus kostja V. G. riigi õigusabi taotluse ning määras anda talle riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, tuleb riigi õigusabi kulud jätta kostja V. G. kanda 90% ulatuses ja 10% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks rahuldanud taotlust osas, millega taotleti: isikliku kasutusõiguse avalduse kehtetuks tunnistamist; millega taotleti asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist; millega taotleti kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamist; millega taotleti kostjate kohustamist tegusid toime panna - nõusolekuid andma. Seega rahuldas kohus vaid ühe osa hageja taotlusest (20%) ja jättis rahuldamata neli osa hageja taotlusest (80%). Kohtuotsuses on tuvastatud A. G. tahteavaldus ja V. G. tahteavaldus, vaatamata sellele, et hageja pole tuvastusnõudeid esitanud. Seega on tehtud kohtuotsus nõude kohta, mida pole esitatud. Hageja soovis kostjaid kohustada tegu toime panema - nõusolekut andma ehk nõue oli suunatud kohustuse täitmisele, mitte mingi asjaolu või sündmuse tuvastamisele. Hageja ei esitanud kohtule nõuet tuvastada kostjate tahteavaldus. Eeltoodut arvestades on ebaõige kohtu seisukoht, millega jäeti menetluskulud 90% osas kostjate kanda ja riigi õigusabi tasu 90% osas V. G. kanda. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada seda, kuidas on 90% ja 10% leitud. Need protsendid on leitud meelevaldselt ja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.