lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse K-M isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras, s.o summas 139,01 eurot.
Eesti Vabariik on tasunud elatist hagejale hagi tagamise korras. Samuti on kostja elatist varasemalt siiski osaliselt tasunud. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest kohtule, seda soovis hageja ise kohtuistungil. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja õigusabikulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat N.Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks tsiviilmenetluseks materjalidega tutvumine, ettevalmistus, vestlus; kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine 11,5 tundi. Tasu kokku 367,49 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 73,50 eurot. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.