lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
alusel, kuna leidis, et asja lahendamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, s.t jättis kohtusse kutsumata kostja seadusliku esindaja (
lg 1 p 2), ei olnud võimalik kohtul otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendada (
S) § 35 lg 1 p-dele 1 ja 2 moodustab pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 3 kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teavitas kostja kohut, et ta on pankrotis. Maakohtul oli võimalik kas kostjalt või Kohtute infosüsteemist (KIS) saada andmeid pankrotimenetluse käigu ja pankrotihalduri isiku kohta ning kaasata ta menetlusse kostja esindajana. Pankrotihaldur kinnitab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole volitanud kostjat end kohtus esindama. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kuna jättis pankrotihalduri asja arutamisele kaasamata ja tema kui kostja seadusliku esindaja arvamuse asjas küsimata. Lisaks eeltoodule on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, rikkudes sellega
Maakohus on teinud vastuolulise otsuse ja kohtuotsuse resolutsioon on 2 vastuolus
Otsuse põhjendustes (lk 4, 2. lõik) on maakohus pidanud põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis 2175 krooni kuus, kuid otsuse resolutsioonis on kostjalt välja mõistetud 2631 krooni 75 senti. Samas on otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud, et „ülejäänud osas, s.o suuremas kui 2175 krooni, jätta hagi rahuldamata“. Selline kohtuotsus ei ole pärast jõustumist täidetav. Kuni 1.07.2009 kehtinud PKS § 61 lg 4 ja käesoleval ajal kehtiva, millest kohus peab juhinduma, PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa väljamõistetav igakuine elatis olla üldjuhul väiksem summast, mis vastab poolele alampalgast, s.o 2175 krooni. Maakohus aga mõistis kostjalt välja igakuise elatise ning arvestas ka tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist summast, mis oli suurem kui 2175 krooni. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud lapse vajadusi ja vanemate võimalusi sisuliselt hindama. Seda aga maakohus teinud ei ole. Maakohus on otsuses märkinud, et kostja ei ole tõendanud, kui suur on tema igakuine sissetulek ja kas ta saab muid tulusid ning milline on kostja tegelik majanduslik seisund ning kas ta on töötu. Kõik need asjaolud oleks maakohus pidanud eelmenetluse ülesandeid täites (
) välja selgitama, arvestades ühtlasi
lg-tes 3 ja 4 sätestatud erisusi, mille kohaselt võib lapse huve puudutavas vaidluses kohus koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada pooli esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda teavet
Jättes menetlusse kaasamata kostja seadusliku esindaja, ei olnudki kohtul võimalik saada ülevaadet kostja majanduslikust seisust ja teha
See asjaolu, et tulumaksuseaduse kohaselt tuleb elatist saaval vanemal tasuda elatise pealt ka tulumaksu, ei muuda PKS § 101 lg-s 1 sätestatut, sest vastav säte räägib kostjalt väljamõistetava elatise suurusest, mitte sellest suurusest, mis peab hagejale laekuma peale maksustamisreeglite järgi toimuvat maksustamist. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kohtuotsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Ele Liiv 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.