) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhete olemusest, tuleb kohustus täita sellel kuupäeval.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited poolte vahel sõlmitud lepingutest tuleneva kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja viiviste saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 3000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja 4500 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 3000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Arvestades asja minimaalset keerukust, asja lahendamist pooli kohtusse kutsumata ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 2500 krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. /allkiri/ Sirje Lahesoo Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.