lg 4 on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises, mistõttu määrus jõustub selle poole poolt kättesaamisest alates. alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 30.07.2010 esitas L A Viru Maakohtusse laste seadusliku esindajana hagi P A`i vastu alaealiste S, sünd.xxxx, L, sünd. xxxx, ja M, sünd.xxxx, ülalpidamiseks elatise nõudes. 17.09.2010 laekunud kirjalikus vastuses kostja elatisenõudele vastuväiteid ei esitanud. Samas on kostja oma vastuses märkinud, et soovib koos elatusraha väljamõistmisega lastega suhtluskorra määramist. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks ja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kohus pidas vajalikuks pooltele ka selgitada, et alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kes on menetluses pooleks (käesoleval juhul hagejaks), mistõttu on käesolevas hagimenetluses tegelikult hagejateks alaealised lapsed ning L A nende seaduslikuks esindajaks.. Samuti selgitas kohus, et kostja P A`i vastuses märgitud taotlust lastega suhtlemiskorra määramiseks ei ole vastuväitena antud asjas võimalik lahendada, vaid nimetatud taotluse juurde jäämisel eeldab see eraldi sellekohase avalduse vormistamist. 15.02.2011 kohtuistungil teatasid pooled kohtule, et nad on valmis laste elatusraha nõude osas kokkulepet sõlmima. Saavutatud kokkulepe esitati kohtule kirjaliku kompromissilepinguna kinnitamiseks. Vastavalt kompromissile jääb L A laste seadusliku esindajana hagiavalduses esitatud nõude juurde ning kostja kohustub maksma igakuuliselt alates maikuust 2010 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ½ lapse kohta elatist kuus. Elatise maksmist alustab kostja alates 15.04.2011 iga kuu 15. kuupäevaks hageja arvelduskontole ning lisaks igakuulisele elatisele kolmele lapsele (summas 417,02 eurot), kohustub kostja maksma veel perioodil maist 2010 kuni märts 2011 (11 kuud) tekkinud elatisevõlgnevuse (4587,26 eurot) katteks osamaksetena 83 eurot kuus kuni võlgnevuse täieliku hüvitamiseni. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 3 Pooled paluvad kompromissileping kohtul vastu võtta, see esitatud kujul kinnitada ning lõpetada ühtlasi asjas menetlus. Pooled teatavad, et loobuvad määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtu otsustus ja selle õiguslik alus. Kohus leiab, et taotlus elatusraha osas kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 120 lg 4 tulenevalt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi esitamine lapse ülalpidamise väljamõistmiseks..
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud laste ülalpidamiseks ja nende huvides ning on kostja kinnitusel ka tema poolt vastavalt kokkulepitud tingimustele täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, et asjaolude muutumisel on perekonnaseaduse § 102 ja 103 tulenevalt huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on pooltele selgitatud ja need on arusaadavad.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 15. veebruaril 2011.a. Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.