TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2010 Otsuse kuupäev 29.10.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Dmitri Kudrjavtsev’i kaebus Tartu Vangla direktori 18.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1605 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seoses meditsiiniosakonda mitte toimetamisega Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 05.08.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Dimitri Kudrjavtsev’i kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, mis registreeriti haldusasjana 3-10-
- Kaebuse kohaselt ei lastud D. Kudrjavtsev´it 04.08.2010.a meditsiiniosakonda põlve sidumisele põhjusel, et tal olid T-särgi varrukad üles keeratud. Tartu Halduskohtu 16.08.2010.a kohtumäärusega jäeti D. Kudrjavtsev´i kaebus käiguta. Kaebuse esitajal tuli tasuda riigilõiv kaebuse esitamise eest summas 250 krooni või taotleda kohtult riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Samuti tuli kaebajal täpsustada, milles seisneb tema põhjendatud huvi vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamisel ja mida eelmainitu kohtu poolt tuvastamine kaebajale annab. 18.08.2010.a tasuti L. Kudrjavtseva poolt D. Kudrjavtsev´i kaebuse esitamise eest haldusasjas nr 310-2010 riigilõiv summas 250 krooni. 23.08.2010.a saabus kohtusse D. Kudrjavtsev´i kiri, milles esitati taotlus Tartu Vangla 18.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1605 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Uus nõue registreeriti haldusasjana 3-
- Tartu Vangla 18.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1605 karistati D. Kudrjavtsev´it distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta pani 04.08.2010.a kell 10:30 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta ei allunud vanglateenistuja korduvatele seaduslikele korraldustele keerata alla vanglavormi T-särgi varrukad. Tartu Halduskohtu 01.09.2010.a kohtumäärusega võeti haldusasjad 3-10-2010 ja 3-10-2194 menetlusse ning liideti. Haldusasja numbriks jäi 3-10-2010, mille raames kohus määras menetleda D. Kudrjavtsev’i kaebust Tartu Vangla direktori 18.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1605 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seoses meditsiiniosakonda mitte toimetamisega. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt pidi D. Kudrjavtsev 04.08.2010.a hommikul minema meditsiiniosakonda põlve sidumisele, kuid valvur Jaanus Suur ei lasknud tal sinna minna T-särgi üleskeeratud varrukate tõttu. Seepärast jäi kaebajal meditsiiniosakonda minemata ja esmaabi saamata. Kaebaja märgib, et Tartu Halduskohtu 01.02.2010.a haldusasja 3-09-2637 otsuse kohaselt ei ole üleskeeratud varrukad vorminõuete rikkumine. Sellest lähtuvalt ei ole kaebaja vanglas kehtivaid õigusakte rikkunud ja palub tunnistada tema meditsiiniosakonda mitte toimetamine õigusvastaseks. 23.08.2010.a kohtusse saabunud kirjas märgib D. Kudrjavtsev, et ta keeldus varrukaid alla keeramast, sest teadis, et korraldus on ebaseaduslik. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2010.a haldusasja 3-09-2637 otsusele ei riku üleskeeratud T-särgi varrukatega liikumine vangla territooriumil ühtegi vangistust puudutavat õigusakti. D. Kudrjavtsev leiab, et hoopis vangla töötaja on rikkunud seadust, sest jättis talle osutamata arstiabi ning ületas seda tehes ilmselgelt võimupiire, pannes toime karistusseadustiku § 324 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kaebaja kirjutab, et Tartu Vangla 18.08.2010.a käskkirjaga nr 14/1605 on teda karistatud noomitusega vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest ja palub tunnistada käskkiri õigusvastaseks. Oma 21.10.2010.a kohtusse saabunud täiendavates seletustes märgib kaebaja, et pidi üheaegselt põlve sidumisega, minema ka psühhiaatri vastuvõtule ja sinna teda samuti ei viidud. Kaebaja märgib oma põhjendatud huviks haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes selle, et selline karistus mõjutab otseselt tema ennetähtaegset vabanemist. Samuti on kaebajal antud haldusasjas preventiivne huvi selles mõttes, et vangla hakkaks täitma kohtuotsuseid ja tutvustaks nende sisu edaspidiste probleemide ärahoidmiseks oma töötajatele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Tartu Vangla on seisukohal, et Dmitri Kudrjavtsev´i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti on Tartu Vangla seisukohal, et D. Kudrjavtsev´il puudub põhjendatud huvi distsiplinaarkaristamise käskkirja õigusvastasuse kui ka meditsiiniosakonda mittetoimetamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning seda järgmistel põhjustel. Kaebajat karistati 18.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1605 distsiplinaarkorras noomitusega VangS § 67 p 1 sätestatud kohustuse – alluda vanglaametniku korraldusele – rikkumise eest. Kaebaja ise ei eita, et jättis vanglaametniku korralduse täitmata. Riigikohus on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-10306 märkinud, et kui ka hilisemalt tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavatele antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Korraldus, mis kaebajale anti ei olnud tühine, kuna see oli kaebajale arusaadav ning täidetav, objektiivsed takistused puudusid, korralduse andis vanglaametnik, kellel on korralduse andmise 2 õigus ning korraldus ei kohustanud kaebajat toime panema õigusrikkumist, seega oli kaebaja kohustatud täitma vanglaametniku korraldust. Veel märkis Riigikohus samas otsuses, et kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest ning vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega olenemata kaebaja viitest Tartu Ringkonnakohtu otsusele 3-09-2637, milles ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et üleskeeratud särgikäiseid ei saa käsitleda Tartu Vangla Kodukorra p 3.2.2 sätestatud nõude rikkumisena, ei ole ringkonnakohus märkinud, et kinnipeetaval on õigus jätta täitmata vanglaametniku poolt antud korraldus. Kaebaja taotleb küll distsiplinaarkaristamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, aga ei ole taotlenud halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendustele tuginedes vaide menetluses temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist. Samas on Riigikohus oma 05.02.2004.a otsuses nr 3-3-13-04 märkinud, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei vii kaebuse esitajat alati sihile. HMS §61 kohaselt kehtib haldusakt alates adressaadile teatavakstegemisest kuni kehtetuks tunnistamiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni , kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiv haldusakt kohustuslik igaühele. Samas tuleb silmas pidada, et vastavalt HMS §-dele 64-70 ei ole igasugune haldusakti õigusvastasus piisavaks aluseks akti kehtetuks tunnistamisele. Kehtiv õigus ei näe ette ka akti andnud haldusorganile üldist kohustust kaaluda õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastustaja arvates ei ole tõsiseltvõetav ka kaebaja poolt märgitud põhjendatud huvi, et distsiplinaarkaristus mõjutab tema võimalikku tingimise enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna kaebajal oli enne vaidlusalust distsiplinaarkaristust juba 9 kehtivat distsiplinaarkaristust ning ka peale vaidlusalust karistust on kaebajale määratud veel üks distsiplinaarkaristus. Tartu Maakohtu 28.06.2010.a otsusega nr 1-08-14119 jäeti D. Kudrjavtsev elektroonse järelevalve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata (otsus jõustus 20.07.10.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega). Järgmine võimalus kaebajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda avaneb 26.11.2011.a, seega on tal piisavalt aega käituda vanglas õiguskuulekalt ning mitte distsipliini rikkuda, et tõendada maakohtule, et ta on suuteline enne tähtaega vabanedes käituma vabaduses õiguskuulekalt. Kaebaja leiab, et kuna ta ei saanud 04.08.2010.a meditsiiniosakonda jäi temale tegemata põlve, mida ta oli vigastanud, korraline sidumine, ning seega ei saanud tema vajalikku esmaabi. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt kukkus kaebaja enda sõnade kohaselt 28.07.2010.a kambris kätekõverdusi tehes ja lõi põlve ära. 30.07.2010.a õhtu ja ööga põlveliigese turse süvenes ning kaebaja suunati SA TÜK EMO-sse kirurgi vastuvõtule. Vastuvõtule järgnesid regulaarsed põlve sidumised. Kaebaja käis protseduuridel meditsiiniosakonnas kohal 03.08.2010.a ja 05.08.2010.a. 04.08.2010.a jäi saatmine meditsiiniosakonda ära kaebajast endast tulenevatel põhjustel, kuid tema juures käis õhtul kambris medõde, kes viis kaebajale ka valuvaigisti. Kui kaebaja pidas ka sel hetkel vajalikuks lasta enda põlvele uut sidet panna, oli tal võimalus seda lasta teha juurde tulnud medõel. Seega on kaebaja Tartu Vanglas saanud piisavalt vajalikku meditsiinilist abi ning kuna ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei kohusta osutama meditsiiniabi kinnipeetavale ainult meditsiiniosakonnas, ei saa kaebaja mittetoimetamine meditsiiniosakonda olla õigusvastane, kui talle osutati abi kambris. 3 Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Dmitri Kudrjavtsevi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tartu Vangla 18.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1605 karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et ta 04.08.2010.a kell 10:30 ei allunud vanglateenistuja korduvatele seaduslikele korraldustele keerata alla vanglavormi T-särgi varrukad. Tartu Vangla leidis, et kaebaja rikkus VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirja ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja taotleb, et 18.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1605 tunnistataks õigustühiseks, sest noomitusega karistamine võiks mõjutada otseselt tema ennetähtaegset vabanemist ja tal on preventiivne huvi – et vangla hakkaks täitma kohtuotsuseid ja tutvustaks nende sisu oma töötajatele edaspidiste probleemide ärahoidmiseks (t.l 8 pöördel). Kaebaja täiendas kirjaliku menetluse käigus, et ta jäi samal päeval viimata psühhiaater K. Toomla vastuvõtule ja taotles selle vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt (t.l 2) pidi kaebaja 04.08.2010.a hommikul minema meditsiiniosakonda põlve sidumisele, kuid valvur Jaanus Suur, kes teostas kohaletoomist meditsiiniosakonda, ei lasknud kaebajal meditsiiniosakonda minna, sest kaebajal olid T-särgi varrukad üles keeratud. Seega sellel päeval jäi saamata esmaabi, põlv sidumata ja kaebaja taotleb tunnistada vastustaja toiming – 04.08.2010.a meditsiiniosakonda mittetoimetamine – õigusvastaseks. Kaebaja ei eita, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust. Kaebaja teatas kohtule (t.l 8), et „ma keeldusin neid alla keeramast, kuna teadsin, et antud korraldus on ebaseaduslik“. On tuvastatud, et kaebaja ei täitnud vanglateenistuja korraldust teadlikult, sest lähtudes ühe konkreetse haldusasja otsusest (haldusasi 3-09-2637), leidis, et see korraldus on seadusevastane. Seega ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei täitnud korraldust. Kaebaja on seisukohal, et kui vanglateenistuja korraldus on seadusevastane, siis ta ei pea seda täitma ja ebaseaduslikule korralduse mitteallumine on õigustatud ning tema karistamine on seadusevastane. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. Tartu Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas 3-09-2637 on tuvastatud, et üleskeeratud särgikäiseid ei saa käsitled Tartu Vangla kodukorra p. 3.2.
- sätestatud (viibides väljaspool elukambrit peab kinnipeetav isik olema korralikult riietatud) nõude rikkumisena. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene, et kinnipeetaval on õigus jätta täitmata vanglaametniku poolt antud korraldus. Riigikohus on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 punktis 14 märkinud, et kui ka hilisemalt tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavatele antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 ps 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesolevas asjas ei ole lähtudes HMS § 63 lg 2, vanglaametniku korraldus tühine. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et korraldus, mis kaebajale anti ei olnud tühine. Kaebaja sai aru korraldusest, mõistis seda ja jättis selle täitmata. Korraldus oli antud korduvalt, korraldus oli täidetav, puudusid objektiivsed takistused selle mittetäitmiseks. Korralduse andis vanglaametnik, 4 kellel on korralduse andmise õigus ning korraldus ei kohustanud kaebajat toime panema õigusrikkumist. Eeltoodu alusel oli kaebaja kohustatud täitma antud korraldust. Riigikohus on ülalnimetatud otsuses märkinud, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kinnipeetav oli seisukohal, et korraldus on ebaõige, ei olnud tal õigust keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest. Vanglaametniku ja kinnipeetava erinev tõlgendus korralduse sisu osas ei ole kinnipeetava jaoks vabandus korralduse mittetäitmiseks. Kaebaja ehk antud juhul korraldusele mitteallunud kinnipeetav on käesoleval juhul rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kaebaja oli kohustatud täitma vanglaametniku korraldust ja tal oli õigus seda korraldust vaidlustada seaduses sätestatud korras, s.o esitada kohtule kaebus toimingu (korralduse andmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Distsiplinaarsüütegu, mille eest kaebajat karistati noomitusega seisnes mitteallumises vanglaametniku korraldusele. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumine leidis aset, siis karistati kaebajat õiguspäraselt. Seega puudub alus käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. See, et vanglaametniku korraldus osutus seadusevastaseks, ei tee 18.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1605 ülalnimetatud motiividel kaebaja suhtes õigusvastaseks. 18.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1605 ei ole õigustühine, sest selles ei esine HMS § 63 lg-s 2 märgitut. Kaebaja leiab, et kuna ta ei saanud 04.08.2010.a meditsiiniosakonda, jäi temale tegemata korraline põlve sidumine ja ta jäi viimata psühhiaater K. Toomla vastuvõtule. Kaebaja taotleb nende vastustaja toimingute (tegevusetus) õigusvastaseks tunnistamist. Kohus nõustub vastustaja poolt esitatud tõenditega selle kohta, et kaebaja traumeeritud põlv sai 04.08.2010.a vajalikku esmaabi – kaebaja juures kambris käis õhtul medõde, kes viis talle valuvaigisteid ja kaebajal oli võimalus paluda põlve ümbersidumist, kui ta pidas seda vajalikuks. Kohus ei ole tuvastanud, et sidumist on kohustuslik teha ainult meditsiiniosakonnas. Ei olnud vastunäidustatud meditsiinilise abi osutamine kaebajale kambris Kohus leiab, et kaebaja 04.08.2010.a psühhiaatri vastuvõtule mittetoimetamine seoses kaebaja poolt korraldusele mitteallumisega oli tingitud kaebaja käitumisest. Miski ei takistanud kaebajal T-särgi varrukate alla keeramist, et saada psühhiaatri vastuvõtule. Kui kaebaja leidis, et vanglaametniku korralduse mittetäitmine on tema jaoks suurema tähtsusega, kui psühhiaatri vastuvõtt, siis oli see tema enda otsus. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5