3-10-1968/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1968 Määruse kuupäev

1. oktoober 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andrus Kiudorv´i kaebus Tartu Vangla vastu teenistusest vabastamise käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2010 kirjalikus eelmenetluses Resolutsioon
3. Jätta Andrus Kiudorv’i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks haldusasjas 3-10-1968 rahuldamata;
4. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-10-1968 HKMS § 12 lg 3 alusel seoses kaebetähtaja rikkumisega;
5. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
6. Tartu Vangla direktori 08.veebruari 2010 käskkirjaga nr 3-1/120-P vabastati Andrus Kiudorv Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti ametikohalt ametniku algatusel alates
7. veebruarist
8. 30.07.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Andrus Kiudorvi kaebus, milles taotletakse tunnistada õigusvastaseks kaebaja vabastamine Tartu Vangla teenistusest julgeolekuosakonna peaspetsialisti ametikohalt, ennistada kaebaja Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti ametikohale alates
9. veebruar 2010, kohustada Tartu Vanglat välja arvestama ja kaebajale välja maksma saamatajäänud töötasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest.
10. 17.09.2010.a määrusega võttis Tartu Halduskohus A.Kiudorv’i kaebuse Tartu Vangla vastu teenistusest vabastamise käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks menetlusse ning andis A.Kiudorv’ile võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna A.Kiudorv oli ületanud kohtusse kaebuse esitamise tähtaja.
11. 01.10.2010 saabus kohtusse A.Kiudorv’i taotlus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt lasi kaebaja tähtaja mööda seetõttu, et oli enda teenistusest vabastamisest 1 sedavõrd šokeeritud ega mõelnudki esialgu kohtulikule kaitsele. Kaebaja kartis oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda, sest endise ameti tõttu on talle teada, kuidas vanglasüsteemis suhtutakse nendesse teenistujatesse, kes oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduvad. Kaebaja märgib, et ei pöördunud kohtusse ka põhjusel, et R.Kivimets oli kaebajat selgelt ähvardanud, et kohtu poole pole tal mõtet pöörduda, sest kaotajaks jääb ta niikuinii. Kaebaja palub kohtul arvestada tema vaimsete üleelamistega, mis kaasnesid sedavõrd ootamatu teenistusest vabastamisega, murega oma perekonna ja iseenda saatuse pärast, hirmu ning sellega kaasneva jõuetustundega, mistõttu ei suutnud kaebaja keskenduda kohtukaebuse esitamise võimaluste kaalumisele ja kaebetähtaegade jälgimisele.
12. 05.10.2010.a määrusega tunnistas kohus vastustajaks Tartu Vangla ning palus esitada Tartu Vanglal seisukoht kaebaja tähtaja ennistamise taotluse osas. 20.10.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla seisukoht A. Kiudorv’i taotlusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ei kuulu, kuna kaebaja ei ole esitanud objektiivseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingisid kaebetähtaja peaaegu viie kuulise ületamise. Kohtu seisukoht
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud kohtusse tähtaegselt ja lahendab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlused. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Teenistussuhteid reguleerib eriseadusena avaliku teenistuse seadus (ATS), mille § 160 lg 1 kohaselt on ametnikul halduskohtumenetluse seadustiku paragrahv 7
14. lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. ATS § 160 lg 1 kehtib samas redaktsioonis alates seaduse vastuvõtmisest 25.01.
15. Sel ajal sätestas HKMS § 7 lg 1 – kaebus või protest esitatakse halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talituse juhataja Tartu Vangla direktori ülesannetest R.Kivimets’a 08.02.2010 käskkiri nr 3-1/120-P on A.Kiudorvile teatavaks tehtud hiljemalt 15.02.2010, samuti olid Tartu Vangla teenistusalastes küsimustes sooritatud toimingud teada kaebajale hiljemalt 15.02.
16. Kaebusega kohtu poole pöördus A. Kiudorv 30.07.
17. Seega on kaebaja kohtusse pöördumisel rikkunud ATS § 160 lg 1 sätestatud 30päevast kaebetähtaega.
18. Kohus leiab, et A.Kiudorv’i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb HKMS § 12 lg 3 alusel jätta rahuldamata ning kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Riigikohus on korduvalt (vt. nt 25.01.2010.a määrus haldusasjas 3-3-1-58-00 ja 19.01.2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-00) asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja 2 ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus on seisukohal, et A.Kiudorv ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt. Kõik A.Kiudorv’i poolt väljendatud põhjendused on subjektiivset laadi ning tulenevad üksnes kaebaja isiklikest kaalutlustest kohtusse pöördumisel. Kohus leiab, et kaebaja vaimsed üleelamised, mure tekkinud olukorra üle ning teistes õiguskaitseorganites töö otsimine ei ole objektiivseteks takistusteks kohtusse pöördumisel. Kaebajal oli peale vaidlusaluse käskkirja teatavaks tegemist reaalne võimalus pöörduda koheselt oma õiguste kaitseks kohtusse. Asjaolu, et kaebaja ei suutnud keskenduda kohtukaebuse esitamise võimaluste kaalumisele ja kaebetähtaegade jälgimisele, ei vabanda kaebetähtaja rikkumist. Samuti ei saa kohus lugeda objektiivseks takistuseks R.Kivimetsa poolt tehtud ähvardust, kuivõrd iga isik on oma valikutes vaba otsustama kas ja millal oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ning seda vaatamata teiste isikute mõjutustest. Ühtlasi on väidetav ähvardus asjaolu, mille esinemist ei ole kohtul võimalik kontrollida ning seega tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel arvesse võtta. Seega, kuna A.Kiudorv ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses toonud välja ühtegi kaebajast mitteolenevat põhjust, mis takistanuks kaebuse õigeaegset esitamist, ei loe kohus A.Kiudorv’i poolt välja toodud põhjuseid mõjuvateks ning jätab tema taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
19. HKMS § 12 lg 3 kohaselt kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kuna kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, lõpetab kohus haldusasjas 3-10-1968 menetluse.
20. Kohus selgitab, et HKMS § 24 lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Eda Muts kohtunik 3