TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1236 Määruse kuupäev 26.oktoober 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS C.H.P. kaebus Tartu Linnavalitsuse 16.02.2010 korralduse nr 226 tühistamiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Jätta AS C.H.P kaebus Tartu Linnavalitsuse 16.02.2010 korralduse nr 226 tühistamiseks läbi vaatamata (HKMS § 23 lg 3 p 1).
- Saata määruse koopia kaebuse esitajale, vastustajale ja kolmandale isikule. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud
- 14.05.2010 esitas AS C.H.P. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 16.02.2010 korralduse nr 226 "Ülikooli tn 8 maaüksusel asuvatele hoonetele aadresside, ehitiste teenindamiseks vajalikele maadele aadresside, suuruste ja sihtotstarvete määramine hoonestusõiguse seadmiseks riigimaale ja arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta ning Tartu Linnavalitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine" tühistamiseks. Nimetatud korraldusega määras Tartu Linnavalitsus Ülikooli tn 8 maaüksusel asuva büroohoone lähiaadressiks Ülikooli tn 8a ja hotelli lähiaadressiks Ülikooli tn
- Ülikooli tn 8a asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määras linnavalitsus 1349 m2 ning Ülikooli 8 asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 1215 m
- Korralduse punktis 4 nõustus linnavalitsus nimetatud maade riigi omandisse jätmisega hoonestusõiguse seadmise eesmärgil. Ülikooli tn 8 maaüksusel asuva büroohoone Ülikooli tn 8a ja hotelli Ülikooli tn 8 ehitiste omanik on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Ülikooli tn 8 hotelli ruumide kasutamise kohta on Ülikooli Kliinikumil sõlmitud rendileping AS-ga C.H.P.
- 14.06.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Vastustaja Tartu Linnavalitsus palus kohtule saadetud vastuses jätta AS C.H.P. kaebus rahuldamata, kuna korraldus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum palus jätta kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbivaatamata. Kohtu seisukoht
- HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata juhul kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi ning ka juhul kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. (Riigikohtu määrused haldusasjades nr 3-3-1-9-08, 3-3-1-45-08, 3-3-1-20-10).
- juuni 2010 Riigikohtu Halduskolleegiumi määruses asjas nr 3-3-1-20-10 on Riigikohus märkinud, et kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Eespool antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
- Kohus leiab, et vaidlustatud linnavalitsuse korralduse tühistamise kaudu ei ole kaebajal võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kaebuse põhjendustest tulenevalt on kaebus esitatud eesmärgil, et tagada erinevates hoonetes asuvate hotelli osade edasist kasutamist rendilepingu alusel. Nii on kaebaja märkinud, et kinnisasjadele uute omanike tekkimisel ei saa olla kindel, et erinevates osades asuvaid hotelli osi on võimalik koos kasutada, ning et kuigi rendileping on sõlmitud kogu olemasoleva ehitise rentimiseks, ei ole kaebaja kindel, et uute kinnistute tekkimisel on tema rendiõigused tagatud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korraldusega kahe eraldi maaüksuse moodustamine ei mõjuta kaebaja rendilepingu alusel ehitiste kasutamist ega ka lepingu kehtivust. Rendileping on tsiviilõiguslik leping ning selle lepingu regulatsioon tuleneb tsiviilõiguse sätetest. Rendilepingu olemasolu ei ole takistuseks kahe eraldi maaüksuse moodustamisel ega hoonestusõiguse seadmisel ega ka vastupidi. Kaebuse esitaja kasutuses olevatele hoonetele aadresside ja teenindusmaa määramine, nende maade riigi omandisse jätmisega ja hoonestusõiguse seadmisega nõustumine ei mõjuta kaebuse esitaja rendilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Et kaebaja õigused hoonete kasutamiseks tulenevad rendilepingust, mitte vaidlustatud linnavalitsuse korraldusest, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja väitel on ta teinud kolmandale isikule, so SA Tartu Ülikooli Kliinikumile ettepaneku kohtuvälise lahenduse leidmiseks ja loodab saavutada kompromissi. Seega on kaebaja ise tunnistanud, et tema õigused hoonete kasutamisel tulenevad kaebaja ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kui hoonete omaniku vahelistest kokkulepetest ega sõltu vaidlustatud linnavalitsuse korraldusest.
- Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebaja poolt soovitud eesmärgi – tagada rendiõiguse edasine kasutamine Ülikooli tn 8 asuva hotelli erinevate osade suhtes, saavutamine antud kaebusega ei ole võimalik. Juhindudes HKMS § 23 lg 3 p 1 jätab kohus kaebuse läbivaatamata. Kaebuse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda.
- Kaebuse esitaja poolt kantud menetluskuludeks on riigilõiv 250 krooni, mis jääb tulenevalt HKMS § 84 lg 4 p 3 kaebaja enda kanda. Kolmas isik AS Tartu Ülikooli Kliinikum on kaebuse läbivaatamata jätmise taotluses palunud kaebuse esitajalt välja mõista kolmanda isiku kasuks ka menetluskulud, kuid ühtki tõendit menetluskulude kandmise kohta kohtule esitatud ei ole. Eda Muts kohtunik 2