← Eesti

3-10-1789/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1789 Otsuse kuupäev 27.10.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Raimo Kase kaebus Torma Vallavalitsuse 07.06.2010

§ 26lg-ga 5 koostoimes § 27 lg-s 4 sätestatuga.

Korra § 26 lg 5 kohaselt enampakkumise võitja allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse üürile või rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. Vastuseks kaebuse kohta esitatud vastustaja seisukohale märgib kaebuse esitaja, et talle jääb arusaamatuks vastustaja vastuses toodud seisukoht, et pole mitte millegagi võimalik põhjendada, miks peaks pärast kahe parima pakkumise teinud isiku loobumist kuulutama enampakkumise nurjunuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vallavolikogu poolt vastu võetud kord peaks olema õiguslikuks aluseks iga vallavalitsuse vastavasisulise korralduse andmisel. Juhul, kui vallavalitsus peab vastavas korras sätestatut põhjendamatuks, peaks ta esmalt pöörduma korra muutmise ettepanekuga volikogu poole, mitte aga andma kehtiva korraga vastuolus olevaid korraldusi. Kuna vastustaja ei ole tänase päevani vastanud kaebuse esitaja 11.06.2010.a avaldusele, millega kaebuse esitaja sisuliselt vaidlustas 07.06.2010.a korralduse nr 155 ning võõrandas vaidlusaluse korteriomandi vaatamata sellele, et võõrandamise aluseks olev korraldus oli vaidlustatud nii vallakodaniku avaldusega kui ka halduskohtus, on sellega rikutud hea halduse põhimõtet. Kaebuse esitajal on õigus eeldada, et vallakodanik ei pea enda huvide kaitsmiseks kasutama vallavalitsuse vastu esmast õiguskaitset ja seda tulenevalt eeldusest, et vallavalitsuse põhikohustus ongi ju tegutseda lähtudes oma valla kodanike vajadustest ja huvidest. Kaebuse esitaja arvates annab korralduse tühistamine kaebuse esitajale võimaluse kaitsta edaspidi oma õigusi tsiviilkohtumenetluse kaudu ja seda näiteks läbi hagiavalduse esitamisega kinnisturaamatu ebaõige kande tühistamise nõudes. Torma Vallavalitsuse vastuväited Raimo Kase vaidlustab Torma Vallavalitsuse 07.06.2010.a. korraldust nr 155 ja soovib selle korralduse p 2 tühistamist. Nimetatud punktiga kinnitati korteriomandi Sadala alevik Kooli 11 korter 5 võõrandamise kirjaliku enampakkumise võitja. Kirjaliku enampakkumise võitjaks tunnistati Harri Luht, kes pakkus korteri hinnaks 35500.00 EEK. Kaebuse esitaja Raimo Kase tegi 500.00 EEK väiksema pakkumise. Üldse tegid pakkumise kirjalikul enampakkumisel neli inimest. Kõige rohkem pakkus korteri eest Ade Pootsik (60500.00 EEK). Paremuselt järgmise pakkumise tegi Kaupo Luht (45500.00 EEK). 2 Ade Pootsik ja Kaupo Luht loobusid korteriomandi ostmisest. Enampakkumise võitjaks kuulutati paremuselt kolmanda pakkumise teinud Harri Luht. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellises olukorras, kus kaks oksjonil kõige suuremad pakkumised teinud inimest loobusid korteriomandi ostmisest, oleks pidanud enampakkumise nurjunuks tunnistama. Raimo Kase põhistab oma seisukohta Torma valla vallavara, valitsemise,

§ 26lg 5 pisut ebaõnnestunud sõnastusega.

Vastustaja on seisukohal, et kui Torma valla vallavara, valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord vastu võeti, peeti silmas seda, et enampakkumisega selgitatakse välja kõige parema pakkumise teinud isik. Pole mitte millegagi võimalik põhjendada, miks peaks pärast kahe parima pakkumise teinud isiku loobumist kuulutama enampakkumise nurjunuks. Torma valla vallavara, valitsemise,

§ 27

lg 5 sätestab et juhul, kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor.Seega on Torma valla vallavara, valitsemise,

sellest punktist näha, et enampakkumise väljakuulutamise eesmärk on välja selgitada isik, kes on nõus maksma suurimat hinda, mitte kergekäeliselt kuulutada enampakkumine nurjunuks. Täiendavalt selgitas vastustaja, et antud asjas ei pidanud kaebuse esitaja vajalikuks kohaldada esialgset õiguskaitset ning seetõttu võõrandas Torma Vallavalitsus 3.septembril 2010.a. vaidlusaluse korteriomandi Harri Luhtile. Vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Seega on tegemist olukorraga, kus olenemata kohtulahendist pole Torma Vallavalitsusel võimalik välja kuulutada uut enampakkumist vaidlusalusele korteriomandile. Kolmas isik leiab, et kõik on toimunud seadusepäraselt ja korrektselt. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Nagu eelnevalt märgitud on Torma Vallavalitsuse 07.06.2010.a. korralduse nr 155 p-ga 2, mille tühistamist kaebaja taotleb, kinnitatud korteriomandi Sadala alevik Kooli tn 11 korter 5 võõrandamise kirjaliku enampakkumise võitjaks Harri Luht. Kuna kaks isikut, kes tegid Harri Luhtist kõrgema pakkumise loobusid korteriomandi ostmisest, siis kaebaja arvates pidanuks vallavalitsus vastavalt Torma vallavara valitsemise,

§ 26lg-le 5 kuulutama enampakkumise nurjunuks.

Kohtu arvates on kaebaja seisukoht ekslik. Kirjalikul enampakkumisel võõrandas Torma Vallavalitsus vallale kuuluva korteriomandi. Vallavara võõrandamist reguleerib Torma vallavolikogu 23.10.2007 määrusega nr 49 kinnitatud Torma vallavara valitsemise,

(edaspidi Kord) V osa. Korra § 40 lg 1 kohaselt on enampakkumine käesoleva korra tähenduses vara müügi viis, kus ostumüügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Korra § 44 sätestab enampakkumise läbiviimise viisid, korralduse ja läbiviimise. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt reguleeritakse enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist käesoleva korra

  1. osa
  2. peatüki paragrahvide 25, 26, 27 ja 28 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. 3 Korra § 26 reguleerib vallavara üürile- või rendileandmise suulise enampakkumise korda ning § 27 lg 4 sätestab, et seda korda kohaldatakse samas paragrahvis sätestatud erinevustega ka kirjaliku enampakkumise puhul. Korra § 26 lg 5, millele osundab kaebuse esitaja, sätestab, et enampakkumise võitja allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse üürile või rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. Seega enampakkumise nurjunuks kuulutamiseks peavad kaks suurimat pakkumist teinud pakkujat allkirja andmisest keelduma. Millisele dokumendile allkirja andmisest peavad need isikud keelduma Korra §-s 26 ega §-s 27 sätestatu ei selgita. Allkirja andmisest keeldumise kohta võib leida selgituse Korra §-st 29, mis sätestab enampakkumise tulemuste kinnitamise ja lepingu sõlmimise. Nimetatud paragrahvi lõike 9 kohaselt teatatakse enampakkumise võitjale (seega suurima kirjaliku pakkumise teinud isikule) enampakkumise tulemuste kinnitamisest kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast. Sama paragrahvi lõige 10 sätestab, et teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 26 lõikes 5 sätestatule. Nagu eeltoodust nähtub, on tagatisraha kaotamise tingimuseks teate vastuvõtmisest keeldumine või üüri- või rendilepingu sõlmimisele ilmumata jäämine, mida saabki seega käsitleda Korra § 26 lg-s 5 nimetatud allkirja andmisest keeldumisena. Vallavara võõrandamise komisjoni istungi protokollis märgitakse, et suuruselt esimese ja teise pakkumise teinud isikud on teatanud
  3. juunil 2010, et loobuvad esitatud pakkumustest (tl 5). Kuna pakkumustest loobumine on tehtud enne enampakkumise tulemuste kinnitamist vallavalitsuse poolt, ei ole tegemist allkirja andmisest keeldumisega Korra § 26 lg 5 tähenduses ning kirjaliku enampakkumise nurjunuks kuulutamiseks puudus vallavalitsusel alus. Vastavalt Korra § 45 lg-le 1 kinnitab enampakkumise tulemused vallavalitsus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib enampakkumise tulemused jätta kinnitamata, kui 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) enampakkumises osales paragrahvi 43 lõikes 2 nimetatud isik; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. Kaebuse esitaja arvates ongi oluliselt rikutud enampakkumise korda (§ 45 lg 2 p 1). Korda on rikutud sellega, et vastavalt Korra § 26 lg-le 5 tulnuks enampakkumine tunnistada nurjunuks. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et enampakkumise nurjunuks kuulutamiseks lähtudes Korra § 26 lg-s 5 sätestatust puudus vallavalitsusel alus, oli enampakkumise tulemuste kinnitamine vallavalitsuse poolt
  4. 06.2010.a. korraldusega õiguspärane. Kaebuse esitaja väidab, et vallavalitsus on Sadala alevikus Kooli tn 5 asuva korteri võõrandamisel rikkunud hea halduse põhimõtet, kuna vallavalitsus ei ole vastanud kaebuse esitaja 11.06.2010.a avaldusele ning võõrandas vaidlusaluse korteriomandi vaatamata sellele, et võõrandamise aluseks olev korraldus oli vaidlustatud nii vallakodaniku avaldusega kui ka halduskohtus. 4 Need kaebuse esitaja väited ei anna kohtule alust kaebuse rahuldamiseks ning Torma Vallavalitsuse 07.06.2007.a. korralduse nr 155 p 2 tühistamiseks. Haldusmenetluse seadus ei sätesta haldusorganile kohustust peatada haldusorganis endas või kohtus vaidlustatud haldusakti täitmine või kehtivus. HMS § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Kohtus vaidlustatud haldusakti täitmise või kehtivuse peatamist saab taotleda kohtult. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus Raimo Kase kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.