lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rendilepingu p 5.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale rendimakse hageja poolt esitatud arve alusel. Rendilepingu tiitellehe p 7 3 2-09-48224 kohaselt oli igakuise rendimakse suuruseks 11 300 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku 13 334 krooni. Rendimakse loeti tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasutuks, kui see laekus hageja pangakontole arvel näidatud päevaks. Rendimaksete võlgnevuse hageja poolt nõutud summas 54 138,33 krooni on kostja nii kohtule esitatud kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil õigeks võitnud.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades, et kostja ei ole tasunud rendilepingu alusel tasumisele kuuluvaid rendimakseid, on kostja oma rendilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja kostjalt tuleb rendimaksete võlgnevus summas 54 138,33 krooni hageja kasuks välja mõista.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi ( viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltevahelise rendilepingu p 5.8 kohaselt kui pool ei täida temal lasuvat kohustust rendilepingus fikseeritud tähtajaks, võib teine pool nõuda viivist 0,15% tasumata summast päevas. Kuna kostja on tunnistanud rendimaksete võlgnevust, on ta sellega tunnistanud ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamist ning hageja poolt esitatud viivisnõuded rendimaksete osas on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Viivisnõude suurust ega viivise arvutamist kostja vaidlustanud ei ole. Viivise vähendamise nõuet ei ole kostja põhjendanud.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja leppetrahv võib olla väljendatud ühekordse summana või protsendina teatud summast. Rendilepingu p 6.2 ja 6.2.7 kohaselt oli hagejal õigus lõpetada rendileping ennetähtaegselt ning nõuda kostjalt lepingu lõpetamisega seotud kulude hüvitamiseks rendilepingu lõpetamise tasu kuni 16 % masina algväärtusest, kui kostja rikub muid olulisi lepingutingimusi. Rendilepingu kohaselt oli renditud masina väärtuseks 597 360 krooni, millest leppetrahvi suuruseks oli 95 577,60 krooni ja selles summas ( 16%) on pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Vaidlust ei ole selles, et 17.08.2009.a ütles hageja rendilepingu üles, kuna kostja ei täitnud rendilepingust tulenevat renditasu maksmise kohustust nõuetekohaselt. Tõendeid selle kohta, et kostjapoolne kohustuse mittetäitmine ja lepingutingimuste rikkumine oleks vabandatav, kohtule esitatud ei ole.
tulenevalt on leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimise eeldusteks kehtiv võlasuhe poolte vahel, kohustuse rikkumine ja rikkumine ei ole vabandatav ning teade leppetrahvi nõude esitamise kohta. Asja arutamisel on eelpooltoodud eeldused leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks tõendamist leidnud. Poolte vahel oli sõlmitud kehtiv rendileping, millest tulenevat kohustust kostja rikkus ning rikkumine ei olnud vabandatav. Ka on teade leppetrahvi nõude kohta on kostjale edastatud ( tl 23,24). Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kostja möönnud, et kui lepingu lõpetamise tasu nõudmise alus leiab tõendamist, siis selle nõudmine täissummas ehk 95 577 krooni ulatuses ei ole põhjendatud ning ta palub selle vähendamist mõistliku summani. Hageja poolt on esitatud leppetrahvi nõue 45 861,67 krooni. Kohtu hinnangul ei ole see summa ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv täidab ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni ja tagab võlausaldajale õiguse saada kokkulepitud rahasummat kui miinimumhüvitist. Rendilepingus (lisa nr 4) võttis kostja endale kohustuse pärast 6 kuulist rendiperioodi, hiljemalt 30.06.2009.a. rendimasin välja osta hinnaga 430 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja rendimasinat välja ei ostnud, masin tagastati hagejale kahjustatult ( tl 25). Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendatud ja kuna kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud, siis on ka põhjendatud leppetrahvilt arvestatav viivise nõue. Leppetrahvilt viivise arvestust ei keela seadus ja seda põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus. Riigikohtu 15. oktoobri 4 2-09-48224 2008. a otsuse nr 3-2-1-69-08 p 24 kohaselt „Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist
lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt
Lähtudes
lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub
lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest (vt p 14). Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist“. Leppetrahvi tasumisega viivitamise eest nõustava viivise arvestust ei ole kostja vaidlustanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Katrin Saar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.