) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada
lg 1 ettenähtud ajast erinevalt.
Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise 2 eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja vabadus, liikuda oma osakonna piires vabalt ringi, oli piiratud
lg 2 tulenevast volitusnormist antud Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797 alusel, seega toimus kaebaja õiguste piiramine õiguslikul alusel. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust nõuda vanglalt elektripliidi kasutamist. Nimetatud võimaluse andmine on vangla kaalutlusõigus ning seega ei saa selle võimaluse kasutamise piiramine rikkuda isiku õigusi. Arusaamatu on kaebaja viide, et ta ei saanud 02.06.2010.a kasutada spordisaali, kuna nimetatud päeval spordisaali graafiku kohaselt eeluuritavate eluhoone 10. osakonnal spordisaali külastamise aega ei olnud. Samas selgitame, et
Nimetatud sättest ei tulene aga kinnipeetavale õigust nõuda, et kehakultuuriga tegelemine toimuks spordisaalis. Kuna osakond, kus kaebaja viibis oli lukustatud põhjusel, et osakonnas viibivate kinnipeetavate vahel oli toimunud omavaheline füüsiline konflikt ning kõik selles osalenud kinnipeetavad ei olnud vanglale algselt teada, siis vältimaks võimalikke edasisi omavahelisi konflikte on iseenesest mõistetav, et sellest tulenevalt ei saa osakonnas viibivaid kinnipeetavaid lubada spordisaali enne, kui asjaolud on lõplikult selgunud. Samas näeb
lõige 2 ette, et kinnipeetavale tuleb võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks keelatud jalutuskäike, seega oli kaebajal võimalus tegeleda kehakultuuriga ka värskes õhus viibimise ajal. Kambrite lukustamine kestis ainult 4 päeva. Selle aja jooksul viidi konkreetse osakonna peale määratud julgeolekuosakonna ametniku poolt läbi üle 30 vestluse kinnipeetavatega ning vaadati läbi viimase paari nädala allesolevad videosalvestused, et tuvastada füüsilises konfliktis osalenud, võimalikud algatajad ning konkreetsed tegevused. Samuti tuli leida osakonnast ümberpaigutamist vajavatele kinnipeetavatele sobilikud kambrid koos kambrikaaslastega mõnes muus osakonnas. Vastustaja on seisukohal, et tegi kõik endast oleneva, et lahendada võimalikult kiiresti ning kinnipeetavate jaoks võimalikult minimaalsete tagajärgedega tekkinud olukord ning kaebaja õigusi rikutud ei ole Vangla on kohustatud võtma tarvitusele kõik abiõud tagamaks vanglas viibivate kinnipeetavate ning muude isikute julgeolek ning kinnipeetavad on kohustatud taluma teatud piiranguid, mis kaasnevad paratamatult vangistuses viibimisega. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Boriss Saarepuu kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Toimiku materjalidega on tuvastatud, et Tartu Vangla 31.05.2010.a käskkirja nr 1-4/797
lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja § 12 (õiguslik alus) alusel oli lukustatud alates 30.05.2010.a kella 10.15 eeluuritavate eluhoone
lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Vangla sisekorraeeskirja § 12 kohaselt direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse“ § 8 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 28 lõike 3, § 29 lõike 3, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 46 lõike 2 ja § 93 lõike 7 alusel.
lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
lg 2 juhindudes lukustatakse kaalutlusõiguse alusel põhjendatud vajaduse korral kambrid, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et
lg 2 kohaldamisel ei saa lähtuda otstarbekuse kriteeriumist, s.t kas kambrite lukustamine oli otstarbekas või mitte. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas kaalumisvead esinesid või mitte. Vastustaja poolt
lg 2 kasutamine oli suunatud mitte tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele ( vajadusele välja selgitada konflikti põhjuseid, et oleks võimalik võtta tarvitusele abinõud võimalike jätkuvate konfliktide ära hoidmiseks). Ennetava meetme kohaldamiseks ei ole tarvis oodata, kuna kinnipeetavad hakkavad kasutama füüsilist jõudu. Tähtsust omavad ainult need tuvastatud asjaolud, mis esinesid siis, kui kambrite uksed lukustati. Toimiku materjalidega on tuvastatud ja seda ei vaidlusta ka kaebaja, et 30.05.2010.a 10. osakonnas toimus kinnipeetavate vahel füüsiline konflikt (kaklus) ja uue sarnase intsidendi ärahoidmiseks ja ennetamiseks oli valitud ülalnimetatud abinõu. Kohtu arvates teostas vastustaja julgeolekuriskide maandamiseks kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja oli kaalutud põhjendatud huvi – vangla julgeolek ja kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimine. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja vabadust võrreldes tavapärasega, oli piiratud õigustatult, lähtudes põhjendatud huvist vangla julgeoleku tagamisel. 4 Käesoleval juhul tuleb tähelepanuta jätta kaebaja väide, et ta ei ole midagi rikkunud ega pea vastutama teiste kinnipeetavate rikkumiste eest. Kambrite uste kinnipanemise eesmärk ei olnud kaebaja vabaduse täiendav piiramine, vaid ennetavalt õigushüve kahjustuse ära hoidmine ning õiguserikkumiste takistamine. Vastustajale ei olnud teada, kas 30.05.2010.a toimunud rikkumine lõppes või kasvab üldiseks allumatuseks. Kohus ei ole tuvastanud, et kambriuste lukustamisega oleks rikutud kaebaja õigusi kehakultuuriga tegelemisel (vastustajal ei olnud kohustust lubada selleks kasutada spordisaali, kaebajal oli võimalus tegeleda kehakultuuriga jalutamise ajal väljas). Samuti ei saanud kaebaja 02.06.2010.a kasutada spordisaali põhjusel, et sellel päeval ei olnud tal graafiku järgi õigust külastada spordisaali. Elektripliidi ja televiisori kinnipeetavale kasutamiseks andmine ei ole vanglale kohustuslik ning selle kasutamise mittevõimaldamist ei saa lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks. Koridoris jalutamine ei olnud nelja päeva vältel tõesti võimalik, kuid see piirang oli õigustatud
Kohus leiab, et kaebaja suhtes kehtinud piirangud vastasid täideviimise eesmärkidele ja olid vajalikud ning nendega ei ole rikutud kaebaja inimväärikust ega tema õigusi. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.