Obsah (6)

§ 396§ 76§ 101§ 113§ 94§ 397

2-09-51830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2010. a kell 14.00 tsiviilkantselei k

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus saadud rahasummad tagastada. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kostja leiab, et hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna tegemist on näilike tehingutega. Pooled pidid vastavalt kokkuleppele saadud summad pärast Nõlva tn 9 detailplaneeringu kehtestamist tasaarvestama (tl 43)

1. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise (tl 13a, 19, 25, 30, 35, 36, 37), seega peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.
2. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta allkirjastanud 08.11.
3. a laenulepingut. Kostja poolt kohtule esitatud 12.04.
4. a, 17.11.
5. a, ja laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt seisneb tehingute näilikkus selles, et tegelikkuses kanti rahad üle sihtotstarbelisena. Sihtotstarbelisust kinnitab kostja hinnangul ka hageja juhatuse liikme SH22.08.
6. a saadetud e-kiri, kus on kirjeldatud laenulepingute tegelikku sisu ja kirjutatud muuhulgas, et kokkuleppeliselt on väljamakstud summad väljastatud laenudena, kuid on kokkulepe, et kui suudetakse detailplaneering kehtestada, siis antud laenud tasaarveldatakse müügist saadava tulu arvelt (tl 115, 220).
7. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas menetluses esile toonud ühtki asjaolu, mille alusel võiks hageja olla kaotanud raha tagasisaamise nõudeõiguse. Isegi juhul kui laenulepinguid sõlmides peeti silmas raha sihtotstarbelist kasutamist, ei muuda see laenulepinguid iseenesest näilikeks. Ka laenulepinguga võib kohtu hinnangul piirata laenu kasutamise sihtotstarvet. Sellisel juhul tooks laenu mittesihtotstarbeline kasutamine automaatselt kaasa olulise lepingurikkumise. Sihtotstarbe laenulepingus märkimata jätmine ei ole aga kohtu hinnangul õigusnäivuse tekitamine ega ka muu tehingu varjamine TsÜS § 89 tähenduses. Käesolevas menetluses lasub tahteavalduste näilikkuse tõendamiskoormus kostjal. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud üksnes 22.08.
8. a e-kirja (tl 115). Mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oleks saadud raha kasutanud või kulutusi teinud hageja huvides (tl 220), kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka 22.08.
9. a e-kiri ei tõenda kostja poolt väidetut. Kohtu hinnangul tuleneb e-kirja viimasest lausest üheselt, et juhul kui detailplaneeringut ei kehtestata on hagejal nõudeõigus laenu saanud ettevõtete vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesolevaks hetkeks on detailplaneering kehtestamata. Seega on kohtu hinnangul realiseerunud e-kirjas märgitud risk, mis vastavalt kokkuleppele annaks samuti hagejale nõudeõiguse laenusaajate vastu. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja on põhjendamatult tuginenud oma vastuväites üksnes nimetatud e-kirjale ning tähelepanuta jätnud poolte vahel lepingutes kokkulepitu. Käesoleval juhul on pooled lepingute punktis 7.
10. kokku leppinud, et lepingu tingimusteks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mida ei ole lepingus otseselt sätestatud. Lepingu p 7.1 kohaselt saavad lepingute muutmised toimuda üksnes kirjalikus vormis 3 ning muus vormis kokkulepped ei ole täitmiseks siduvad. Kohus peab veenvaks tunnistaja ütlusi vaidlusaluse e-kirja panga laenuhaldurile saatmise asjaolude kohta (tl 218). Kohtul puudub alus kahelda nende tõepärasuses. Tunnistaja ütluste kohaselt laenulepingud detailplaneeringuga seotud ei ole. Laenud anti korterelamute renoveerimiseks, samuti ehitusfirmade ees võlgnevuse likvideerimiseks, töölistele maksmiseks. Eeltoodust tuleneval on kohtu hinnangul hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks ning kostjal on kohustus saadud laenusummad tagastada.
11. Kostja vastuväite kohaselt ei ole 08.11.
12. a lepingut allkirjastanud kostja esindaja. Kostja allkiri lepingul on võltsitud, mistõttu peaks kohus nimetatud tõendi jätma tähelepanuta (tl 111). Kohus kostjaga ei nõustu. MM allkiri vaidlusalusel lepingul on tõepoolest erinev 12.04.
13. a, 17.11.
14. a, ja laenulepingutel olevatest allkirjadest. Kohtu hinnangul ei ole see aga käesolevas menetluses määrava tähtsusega asjaolu. Kohtule on esitatud vaidlusaluse laenulepingu muutmise protokoll, kus MM kinnitab siiski laenulepingu nr sõlmimist. MM kinnitab ka kohustust tagastada saadud laenusumma koos intresside ja viivistega (tl 18).
15. Kostja on jätnud hagejale tagastamata laenu põhiosa summas 14 550 000 krooni.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. laenulepingu p
3. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,07% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 407 400 krooni. Laenulepingu p 1.5.
4. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 5 092 500 krooni. Laenulepingu p 1.5.
5. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 4 074 000 krooni. Laenulepingu p 1.5.
6. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 4 001 250 krooni. Laenulepingu p 1.5.
7. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 4 952 500 krooni. Hageja vähendab viivise nõude summat 14 550 000 kroonini. Kostja hinnangul on hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtul puudub alus pidada viivisemäära ebamõistlikult üksnes seetõttu, et see kostja hinnangul on suur. Pooled on vastavat kokkulepet sõlmides pidanud seda mõistlikuks, kohtul puudub alus asuda vastupidisele seisukohale. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oma õigusi kuritarvitaks, mistõttu puudub kohtul alus vähendada viivist ka sellel alusel. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka viivis summas 14 550 000 krooni.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 1 987 883 krooni.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada 4 intressimäära põhjendamatuks. Kostja ei ole intressi suurust ka ebamõistlikuks pidanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 14 550 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 14 550 000 krooni ja intress summas 1 987 883 krooni. Menetluskulud 13. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks. Karin Sonntak Kohtunik 5