TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1018 Otsuse kuupäev 23.11.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Lototskiy kaebus Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 alusel karistati kinnipeetav Stanislav Lototskiy´t kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Distsiplinaarkaristus määrati S. Lototskiy´le eelnimetatud käskkirja kohaselt selle eest, et ta pani 24.01.2010.a kella 16.00 paiku E-hoone vastuvõtuosakonna kambris 1164 toime järgmise teo. Teostas aknas oleva augu kaudu „sidet“ kambriga 1081 nööride ja raskuste abil, mida sai vangla vara lõhkudes. Kambri ülevaatust teostades avastasid vanglateenistuse ametnikud Raul Urbas ja Heiko Saaremets, et kambris 1164 oli lõhutud radiaatori peal asuv plekk pikkusega 30 cm, lahti murtud kahekordse voodi vahel asuv rauast ühendus, seinal asuvalt telefonilt eemaldatud kaitseraam koos kahe poldiga, tualettruumis uksehing eemaldatud. Oma teoga rikkus S. Lototskiy Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja p 7.2.5 ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p
- 05.03.2010.a registreeriti Tartu Vanglas S. Lototskiy vaie, milles kaebaja taotles eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Lisaks taotles S. Lototskiy vaides moraalse kahju hüvitamist summas 15 000 krooni alusetult kartserisse paigutamise eest. Tartu Vangla 08.04.2010.a vaideotsusega nr E5 100 jäeti S. Lototskiy vaie käskkirja kehtetuks tunnistamise osas rahuldamata. Tartu Vangla leidis, et kolmanda üksuse juhi K. Vadi 23.02.2010.a käskkiri nr 1-4/262 on õiguspärane. Vaideotsusega tagastati vaie osas, milles kinnipeetav taotles kahju hüvitamist, kuna isikul puudub selles osas õigus vaiet esitada. Vangla märkis, et vaidemenetluses ei ole võimalik esitada taotlust kahju hüvitamiseks ega ka vaidlustada vangla poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist. Vanglale tuli esitada riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 kohaselt kahju hüvitamise taotlus. 19.04.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Stanislav Lototskiy kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-10-
- Kaebaja avaldas rahulolematust ebahügieenilises ja inimväärikust alandavas kambris nr 1164 veedetud aja suhtes. Kaebaja väitis, et ei ole midagi lõhkunud ning tema süü ei ole millegagi tõendatud. Kaebaja oli lisanud kaebuse juurde Tartu Vangla 08.04.2010.a vaideotsuse nr E5
- Tartu Halduskohtu 19.05.2010.a kohtumäärusega jäeti S. Lototskiy kaebus käiguta. Kaebajal tuli kohtule esitada Tartu Vangla 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 koopia. Samuti tuli kaebajal täpsustada, milliseid nõuded ta soovib kohtule esitada. Kui kaebaja soovis mittevaralise kahju hüvitamist, siis tuli see taotlus selgesõnaliselt kohtule väljendada ja näidata mille eest kahju nõutakse ja milles see seisneb, samuti kui suureks kaebaja kahju hindab. Kuna kaebaja vaidemenetluse korras esitatud kahju hüvitamise taotlus oli vangla poolt tagastatud, siis tuli kaebajal selgitada ja tõendada, kas ta on kahju hüvitamise taotluse osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ja esitanud vanglale eraldi iseseisva kahju hüvitamise taotluse. Kohus palus täpsustada, kas S. Lototskiy soovib lisaks kahju hüvitamise nõudele esitada ka Tartu Vangla 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 tühistamisnõude, kuivõrd selles osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Samuti pidi S. Lototskiy tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu või taotlema riigilõivu tasumisest vabastamist ja esitama oma isikukonto väljavõtte. 31.05.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse S. Lototskiy vastus 19.05.2010.a kohtumäärusele. Vastuses palub kaebaja, et kohus nõuaks vastustajalt ise välja Tartu Vangla 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262, muud tõendid on lisatud esmase kaebuse juure. Kaebaja kirjutab, et tahab saavutada õiguskorda, kahju väljamaksmist ja karistuse 10 ööpäeva kartserit, tühistamist. Kaebaja soovib kompensatsiooni kohtu äranägemisel ning märgib, et kahjunõude osas on ta esmase kaebuse juurde lisanud vangla keelduva vastuse. Samuti palub kaebaja teha päring vanglale isikuarve väljavõtte saamiseks, sest temale vangla keeldub seda väljastamast. Tartu Halduskohtu 31.05.2010.a kohtumäärusega tagastati Stanislav Lototskiy kaebus haldusasjas 3-10-1018 osaliselt, s.o S. Lototskiy taotlus Tartu Vangla 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 alusel kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohus asus seisukohale, et selle nõude osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 8 läbimata. 18.06.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse S. Lototskiy kaebus, milles ta taotles riigi õigusabi võimaldamist ning riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. 12.08.2010.a saabus kohtusse S. Lototskiy taotlus, milles ta märgib, et esitab vastavalt kohtu 19.05.2010.a määrusele vangla 03.08.2010.a vastuse oma kahjunõudele. Tartu Vangla 03.08.2010.a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest nr 3-30/155 nähtub, et S. Lototskiy kahju hüvitamise taotlus on Tartu Vanglas registreeritud 25.06.2010.a. Tartu Halduskohtu 12.08.2010.a kohtumäärusega jäeti S. Lototskiy taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning kaebaja vabastati riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohtu 16.08.2010.a kohtumäärusega võeti menetlusse Stanislav Lototskiy kaebus Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 tühistamise nõudes. 2 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt pandi S. Lototskiy kambrisse 1164 ning tema kraesse aeti sealsed purustused ja ta pandi 10 päevaks kartserisse. Kaebaja märgib, et esitas avalduse ja kaebuse, kus kirjutas konkreetselt, et kamber 1164 ei vasta inimlikele normidele, kamber on katki ja must. Samuti palus kaebaja võtta DNA analüüsi, mis oleks tõendanud tema süütust. S. Lototskiy kirjutab, et oleks saanud teha ekspertiisi KrK § 105 alusel. Ta taotles seda oma selgituskirjades ka kaebustes vanglale, kuid seda ei tehtud, millega rikuti KrK § 111 ja § 7 p3 nõudeid. Kõik see, mis kambris katki oli, aeti tema süüks, kuigi see ei olnud millegagi tõendatud. S. Lototskiy kirjutab, et tema avaldustest ja kaebustest on näha, et ta palus end viia koheselt üle normaalsesse kambrisse. Koopiad pöördumiste kohta vangla direktori poole on olemas haldusasja 3-10-467 juures. Kaebaja leiab, et ebaseaduslik vangla tegevus seisneb selles, et ta pandi 11.01.2010.a kuni 25.01.2010.a etapikambrisse ja teda süüdistatakse kambri 1164 lõhkumises, mida ta ei ole teinud, temalt on ebaseaduslikult võetud vanglas vabadus ja pandud 10 ööpäevaks kartserisse. Karistuse kandis ta ära Viru Vanglas. Kaebaja palub kohtul tühistada Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 23.02.2010.a käskkiri nr 1-4/
- VASTUSTAJA VASTUVÄITED Oma vastuses Stanislav Lototskiy kaebusele, esitas vastustaja taotluse saata haldusasi 3-101018 alluvuse korras läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Vastustaja leidis, et Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja on S. Lototskiy kaebuse ebaõigesti enda menetlusse võtnud ja taotles haldusasja nr 3-10-1018 saatmist alluvuskorras läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale, kuna S. Lototskiy oli juba enne kaebuse esitamist paigutatud karistust kandma Viru Vanglasse, kus ta asub käesoleva ajani. Tulenevalt justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg-st 6 kuulub Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonda. Tulenevalt halduskohtu 31.05.2010.a määrusest lähtub vastustaja sellest, et kaebuse esemeks on Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 tühistamise nõue. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1 ja 7.2.5 ning VangS § 67 lg 4 rikkumise eest 10 päevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et tema 24.01.2010.a kella 16 paiku eelvangistushoone vastuvõtuosakonna kambris 1164 pidas aknas oleva augu kaudu sidet kambris 1081 olevate kinnipeetavatega nööride ja raskuste abil, mille ta oli saanud vangla vara lõhkumise teel. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla kodukorda jt õigusakte ja punkt 7.2.5 keelab muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“, Tartu Vangla kodukorra või direktori käskkirjaga keelatud. VangS § 67 lg 4 kohustab kinnipeetavat suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebuse esitaja süü nimetatud õigusnormide rikkumises on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud: 3
- 24.01.2010.a kella 16 paiku avastasid järelevalvet teostanud vanglateenistuse ametnikud Raul Urbas ja Heiko Saaremets kambrit 1164 kontrollides, et vangla poolt S.Lototskiy kasutusse antud voodilina oli lõhutud, samuti oli lõhutud radiaatori peal olev plekk pikkusega 30 cm, lahi murtud kahekordse voodi vahel olev rauast ühendus, seinal asuvalt Ringmasterilt eemaldatud kaitseraam koos poltidega ning tualettruumi uksehing ära kangutatud. Lõhkumise tulemusena saadud esemeid kasutas S. Lototskiy lõhutud akna kaudu teiste kinnipeetavatega suhtlemiseks;
- enne S. Lototskiy paigutamist kambrisse nr 1164 oli kamber ja selle sisustus nõuetekohases korras. Kaebaja viibis kambris nr 1164 ajavahemikul 11.-25.01.2010 ja kambri seisukorra kontrolli teostatakse loenduse käigus igal hommikul ja õhtul, mistõttu on välistatud, et 13 päeva jooksul ei märganud sedavõrd lõhutud kambrisisustust mitte ükski ametnik;
- vanglateenistuse ametnik Silver Saarestik teostas 24.01.2010.a hommikuse loenduse ajal tavapärast kambri tehnilist ülevaatust ja kinnitab, et siis oli kambrisisustus terve,
- S. Lototskiy viibis kambris üksinda ja seega on välistatud, et kambris oleva vangla vara lõhkus keegi teine. Kaebuse esitaja esitas 05.03.2010.a Tartu Vanglale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vaidest nähtub, et kaebuse esitaja peab enda süüd mittetõendatuks, väites, et kamber oli lõhutud juba siis, kui tema sinna paigutati, ja ta informeeris sellest korduvalt ka Tartu Vanglat, kuid midagi ei võetud ette. Ühtlasi hoiatas kaebuse esitaja, et kui Tartu Vangla ei võta tema distsiplinaarkaristust maha, siis ta kaebab halduskohtusse, kuid ei põhjendanud, mis ta leiab, et käskkiri on õigusvastane ja see tuleks tühistada. Vastustaja jättis 08.04.2010.a vaideotsusega nr E5 100 vaide rahuldamata. Vaidemenetluse käigus kontrolliti kaebuse esitaja väidet, et kamber oli lõhutud juba tema sinna paigutamisel, kuid see ei vastanud tõele. Kaebaja viibis kambris nr 1164 ajavahemikul 11-25.01.2010.a ja on selle aja jooksul esitanud neli taotlust. 11.01.2010.a taotluse nr V1 446, 12.01.2010.a taotluse nr V1 468, 18.01.2010.a taotluse nr 716 ja 19.01.2010.a taotluse nr V1
- Mitte ühestki ei nähtu, et kaebaja oleks paigutatud lõhutud kambrisse. Vastuseks kaebaja väitele, nagu oleks vastustaja pidanud tema süü tõendamiseks läbi viima DNA ekspertiisi, selgitame, et 24.01.2010.a oli kaebuse esitaja viibinud kambris 1164 kokku 13 päeva, selle aja jooksul oli ta kindlasti kokku puutunud kõigi kambris olevate esemetega ja seetõttu oleks ekspertiisi tulem üksnes kinnitanud S. Lototskiy süüd. Vastustaja juhib halduskohtu tähelepanu asjaolule, et vara lõhkumisega tekitas S. Lototskiy Tartu Vanglale varalise kahju summas 994 krooni, mistõttu algatati tema suhtes ka väärteomenetlus. Karistusregistrist nähtub, et 08.03.2010.a väärteootsusega nr 278010000464 tunnistati S. Lototskiy süüdi kambrisisustuse lõhkumises ja karistati rahatrahviga 1200 krooni. Vastustaja palub jätta S. Lototskiy kaebus Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 tühistamiseks rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 04.10.2010.a kohtumäärusega on käesolev asi määratud lahendamiseks kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised esitasid selleks kohtule kirjaliku nõusoleku (t.l 91-92). Kohtute seaduse § 191 lg 2 kohaselt halduskohtu kohtunik arutab asja kohtuistungil käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud kohtumajas. Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajas. 4 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata menetlusosaliste nõusolekul. Käesolevas asjas toimub kirjalik menetlus ning kohtuistungit ei toimu ning seega ei ole takistust asja arutamiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajas. Käesolevas asjas on esitatud kaebus Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi 23.02.2010.a käskkirja nr 1-4/262 tühistamiseks. Seega on käesoleva kaebuse esemeks nimetatud käskkiri, millega kaebajat karistati 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta 24.01.2010.a kella 16.00 paiku E-hoone vastuvõtuosakonna kambris 1164 teostas aknas oleva augu kaudu „sidet“ kambriga 1081 nööride ja raskuste abil, mida sai vangla vara lõhkudes. Seega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.1 (kohustus täita VangS, VSkE) ja punkti 7.2.5 (keelab muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on VSkE, Kodukorra või Tartu Vangla direktori käskkirjaga keelatud) ja VangS § 67 p 4, mille kohaselt peab kinni peetav isik suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud vangla varasse. Kohus määratles kaebuse eseme lähtudes kaebaja taotlusest ja nõudest. Kaebuse raamidest väljub kaebaja kirjeldus kambri 1164 ebahügieenilisuse kohta ja selle kohta, et kamber on katki ja seega ei peatu kohus sellel. Samal põhjusel ei ole kaebuse esemeks see, et kaebaja viibis 11.01.2010.a kuni 25.01.2010.a tema arvates kambris 1164 ebaseaduslikult. Võttes aluseks toimiku materjale, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja eitab, et ta lõhkus 24.01.2010.a kambrit 1164, mille eest teda karistati 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja süü on tõendatud valvur Raul Urbase 24.01.2010.a ettekandega nr 121 selle kohta, et E-hoone vastuvõtu osakonnas, kambris 1164 kell 16.00 oli lõhutud kambri aken, milles on 10 cm suurune läbiv auk. Ettekande kohaselt teostas S. Lototskiy „sidet“ kambriga 1081 nööride ja raskuste abil, mida sai vangla vara lõhkudes ja oli lõhkunud voodilina, radiaatori pleki pikkusega 30 cm; voodi, millest on keskelt välja võetud umbes 60 cm suurune tükk; seinalt asuvalt telefonilt eemaldatud kaitseraam koos kahe poldiga; tualeti ukse hing. Kinnipeetavat on teavitatud ettekande koostamisest ja antud võimalus endapoolseks seletuseks (t.l 102). Valvur Heiko Saaremets´a 24.01.2010.a ettekande nr 121-A kohaselt pani S. Lototskiy toime järgmise rikkumise: kl 16.00 läks H. Saaremets valvur R. Urbasega kaasa, et vaadata, millega tegeleb kinnipeetav Lototskiy. Avastades kinnipeetava akna peal kõõlumas, uurisid valvurid lähemalt, millega ta tegeleb seal. Nad võtsid kinnipeetava kambrist välja. Avastades nööri, kus oli kaks polti otsas, pöörasid nad kambrile rohkem tähelepanu, mille tulemusena avastasid palju lõhutud vangla vara. Lõhutud oli voodi, seinapealne telefon, välja lõhutud WC ukse hing, pooleks murtud radiaatori kaitseplekk, laualt oli polte välja keerutatud. Ettekande kohaselt on kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest ja temalt on võetud seletuskiri (t.l 103). 08.03.2010.a otsuses väärteoasjas nr 2780,10,000464, mis on jõustunud 30.03.2010.a, on märgitud, et Stanislav Lototskiy 08.02.2010.a väärteoprotokolli kohaselt 11.01.2010.a – 25.01.2010.a viibis kinnipeetavana Tartu Vanglas, kus lõhkus kambris nr 1164 kambri aknapaneeli, voodi ja „Ringmaster“ telefoni kaitseraua, kahju kokku 994 kroon ja KarS § 218 lg 1 järgi on talle määratud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1 200 krooni. Otsuses on märgitud, et menetlusalune isik pani toime nimetatud teo tahtlikult ja ei ole esitanud vastulauset (t.l 97-98). 5 HKMS § 17 lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Seega kogumis teiste tõenditega, tõestab otsus ülalnimetatud väärteoasjas kaebaja süüd kambris 1164 vangla vara lõhkumises. Kaebaja süü on tõendatud vastustaja teatisega selle kohta, et S. Lototskiy asus 11.01 – 25.01.2010.a kambris 1164 ja kambri seisukorra kontrolli teostatakse loenduse käigus igal hommikul ja õhtul, mistõttu on välistatud, et 13 päeva jooksul ei märganud sedavõrd lõhutud kambrisisustust mitte ükski vanglaametnik. Vanglaametnik Silver Saarestik teostas 24.01.2010.a hommikuse loenduse ajal tavapärast kambri tehnilist ülevaatust ja kinnitab, et siis oli kambrisisustus terve. S. Lototskiy viibis kambris üksinda ja seega on välistatud, et kambris oleva vangla vara lõhkus keegi teine (t.l 83 pöördel). Vastustaja kirjaliku teatisega on tehtud kindlaks, et tõele ei vasta S. Lototskiy väide, et teda paigutati lõhutud kambrisse ja ta teatas sellest korduvalt vastustajale. Vastustaja kontrollis S. Lototskiy taotlusi perioodil 11.01 – 25.01.2010.a: 11.01.2010.a nr V1 446, 12.01.2010.a nr V1 468, 18.01.2010.a nr 716 ja 19.01.2010.a nr V1
- Mitte ühestki ei nähtu, et kaebaja oleks paigutatud lõhutud kambrisse (t.l 83 pöördel). S. Lototskiy süü on samuti tõestatud Tartu Vangla tekitatud kahju hindamise aktiga nr 2010-3 (t.l 85). Seega leiab kohus, et S. Lototskiy eitavad ütlused on suunatud enda kaitsmisele ja ei vasta kogutud tõenditele. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, selle andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid, käskkirjas on motiveeritud, miks tuleb toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kaebajale määrata just selline karistus. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seletuseks. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja pädevuse piires ja see on põhjendatud. Vaidlustatav käskkiri vastab HMS §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele, on antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele HKMS § 26 lg 1 p 6 järgi. Tamara Hristoforova Kohtunik 6