TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1888 Otsuse kuupäev 26.november 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Kristjan Sutti (Sutt) kaebus Lõuna Prefektuuri vastu mittemateriaalse kahju nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Kristjan Sutti kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 26.novembrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 27.detsembril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kinnipeetav Kristjan Sutt esitas kohtule kaebuse, milles palub välja mõista Lõuna Prefektuurilt kompensatsiooni 5000 krooni temale Jõgeva arestimaja poolt tekitatud moraalse kahju eest. Kaebuse kohaselt viibis K.Sutt Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõgeva kambris vahistatuna 12.12.2007 kuni 21.02.2008 ja tema inimväärikust alandas olukord Jõgeva arestimajas. Kaebaja avaldab rahulolematust sellega, et tema kinnipidamine arestimajas toimus tingimustes, kus kambris asuval WC-l puudusid piirdeseinad. Samuti ei olevat kambris olnud valgustust ja ventilatsiooni, kambris puudus ettenähtud inventar – tool, väike kapp ja riidenagi. Lisaks ei olevat Jõgeva arestimaja kaebajale võimaldanud igapäevast ühetunnilist jalutuskäiku värskes õhus. Kõige eelnimetatuga olevat Lõuna Prefektuur alandanud kaebuse esitaja inimväärikust ning tekitanud temale moraalse kahju. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Lõuna Prefektuuri esindaja kahju hüvitamise nõuet õigustatuks ei pea ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt olid Jõgeva arestikambrites olemas kõik kohustuslikud sisustuselemendid peale riidenagi, kuid riideid võis hoida kambri mööblile asetatuna ja nende puhtus ja väljanägemine sõltus eelkõige kinnipeetu enda hoolikusest. Vastustaja leiab, et antud juhul oli K.Suttil võimalus oma õigusi kaitsta, sest puuduvale riidenagile tähelepanu juhtimise korral oleks selle kambrisse paigaldamine olnud võimalik, kuid kaebaja juhib esmakordselt vastustaja tähelepanu väidetavatele puudustele esmakordselt alles 28.06.2010 ja käesoleva kohtumenetluse käigus. Vastustaja väidab, et kaebaja väited vabas õhus viibimise mittevõimaldamise kohta on paljasõnalised ja faktidega tõendamata, kuna Lõuna Prefektuuril puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks Jõgeva arestimaja töötajatele või Lõuna Prefektuuri juhtkonnale avaldanud soovi arestimajas olles viibida vabas õhus. Vastustaja on seisukohal, et Kristjan Sutti vahi all viibimise tingimused ei saanud Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas ajavahemikul 12.12.2007 – 21.02.2008 põhjustada talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad arestimajas kinnipidamisega, avaliku võimu kandja tegevuses süü ja õigusvastasus puuduvad ning seega kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks riigivastutuse seadusest tulenevat alust ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja Kristjan Sutt viibis vahistatuna Jõgeva arestimajas 12.12.2007 kuni 21.02.
- Kaebaja väide, et tal ei võimaldatud vabas õhus viibida, on paljasõnaline ja tõendamata. Vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 5 alusel võimaldatakse vahistatul tema soovil vähemalt üks tund päevas vabas õhus viibimist. Sama seaduse § 156 lg 5 alusel siseministri määrusega kehtestatud arestimaja sisekorraeeskiri (ASkE) § 31 p 4 kohaselt on kinnipeetul õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus viibida. Kohus nõustub vastustajaga, et selle õiguse realiseerimine eeldab vahistatu enda sellekohast selget sooviavaldust. Asja materjalidest puuduvad tõendid, et kaebaja oleks Jõgeva arestimajas viibides selle töötajatele või Lõuna Prefektuuri juhtkonnale mingilgi viisil sellekohast soovi avaldanud või kaebusi esitanud. ASkE § 37 lg 4 kohaselt pidi arestimaja ametnik või teenistuja tegema avalduse või kaebuse esitamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse, sama eeskirja § 39 kohaselt registreeritakse kirjalikud avaldused ka politseiprefektuuri arestialuste avalduste ja kaebuste registris. Kuid ei Jõgeva arestimaja töö arvestuse raamatus ega Lõuna Prefektuuri arestialuste avalduste ja kaebuste registris ei ole mingeid kandeid vahialuse Kristjan Suti sellekohaste avalduste või kaebuste kohta perioodil 12.12.2007 – 21.02.
- Kuna kohtul puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ise soovi jalutuskäiguks avaldanud ja vastavasisulise kirjaliku taotluse esitanud, siis leiab kohus, et vastustaja ei ole ASkE § 31 p 4 sätet rikkunud. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja kinnipidamiskambris, kus puudus aken ja seega ei olnud võimalik näha päevavalgust, puudus ka ventilatsioon. 2 VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on kõigis Jõgeva arestikambrites kunstlik valgustus, mis kompenseerib loomuliku valguse vähesuse, samuti ei ole Lõuna Prefektuuri registreeritud ühtegi avaldust ega kaebust silmadega seotud haiguste või vaevuste osas, siis asub kohus seisukohale, et vastustaja ei ole süüliselt eiranud kaebaja suhtes VangS § 45 lg 1 sätet. Kaebuse kohaselt alandas kaebaja väärikust privaatsuse puudumine tulenevalt kambris asuva WC mitteeraldatusest ülejäänud kambriosast, mille tõttu selle kasutamine sai toimuda kambrikaaslaste silme all, olles sellega solvav ja alavääristav. VangS § 90 lg 4 kohaselt peavad vahistatu kambri suhtes kehtestatud nõuded tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Jälgimise nõue on sätestatud eelkõige vahistatu enda julgeoleku tagamiseks, mistõttu vastavalt eelnimetatud sättele puuduvadki arestimaja kambrites tualetti eraldavad vaheseinad. Seega kohtu hinnangul pole kaebajal mingit alust väita, et tema privaatsust oleks rikutud rohkem kui see VangS § 90 lõikest 4 tulenevalt oli vajalik ja mõistlik või et seda oleks tehtud kaebaja väärikust alandaval moel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuses toodud asjaolude pinnalt pole mingit alust väita, et kaebuse esitajat koheldi Jõgeva arestimajas mingil erilisel viisil ning et tema elu- ja olmetingimused arestikambris oleks erinenud arestimajas kinnipidamisega tavapäraselt kaasnevast. Kohtu arvates ei saa kaebaja õigusi rikkuvaks pidada ei kambris riidenagi puudumist ega vahistatu pideva jälgimise nõudest tulenevat teatud privaatsuse rikkumist, kuna need ei ole vastuolus ei põhiseaduse ega vangistusseaduse sätetega. VangS § 41 lõike 1 alusel tuleb vahistatut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimaja kinnipidamisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega. Seega on riigivastutuse eelduseks vastustaja süüline ja õigusvastane tegevus. Kohtule esitatud materjalidest ei saa kohus järeldada, et kaebaja viibis Jõgeva arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes, seega ei ole tõendatud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus, millega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja Jõgeva arestimajas viibimine ajavahemikul 12.12.2007 – 21.02.2008 ei saanud talle põhjustada rohkem kannatusi või ebameelduvusi kui need, mis paratamatult kaasnevad arestimajas kinnipidamisega, vastustaja tegevuses süü ja õigusvastasus puuduvad, mistõttu kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude riigivastutuse seadusest tulenevat alust ei ole ja kohus jätab Kristjan Sutti kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3 4