TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-721 Otsuse kuupäev 30.11.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.R. kaebus Põhja Prefektuuri vastu mittevaralise kahju 6500.krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 10.11.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta S.R. kaebus haldusasjas 3-10-721 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.12.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus S.R. on viibinud Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas perioodil 21.
- 2008 kuni 26.03.2008, kuna Tallinna Vangla ei suutnud vahistatud isikuid nõutaval määral arestimajas vastu võtta. Arestimajas olemise ajal oli kaebaja paigutatud kriminaalboksi neljakohalisse kambrisse nr. 3, kus ta viibis kuni vanglasse toimetamiseni. Enamuse arestimajas viibitud ajast oli kaebajal kolm kambrikaaslast. Arestimaja ületäituvuse olukorras on paigutatud kambrisse lisaks viies inimene ning ajavahemikul 01.-02.03.2008 s.o. 1 öö, 14.-18.03.2008 s.o. 4 ööd ning 20.-25.03.2008 , s.o. 5 ööd, kokku 10 ööl 65-st , kaebaja arestimajas viibitud päevast, oli kambris ka viies inimene. Kaebaja on kambrisse paigutatud 21.01.2008 ning talle on antud voodikoht. Uued isikud, kes paigutati kambrisse viiendaks, olid oma madratsitega põrandal ning kui vabanes mõnes teises kambris koht, siis viidi uus inimene teise kambrisse üle. Kaebusega taotletakse Põhja Prefektuurilt mittevaralise kahju 6500.- krooni hüvitamist. Kaebuse esitaja on märkinud, et on viibinud arestimajas 65 ööpäeva ning kogu selle aja jooksul ei antud kaebajale võimalust viibida l tund värskes õhus, millega on rikutud arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 4 sätet, millega on kaebaja inimväärikust alandanud. Samas arestimajas, kus kaebaja viibis, puudusid toolid ja pingid , mille tõttu tuli süüa püsti seistes ning akende asemel olid klaasplokid , mille tõttu oli kamber ilma päevavalguseta. Arestimaja kamber oli ülerahvastatud ning kaebajal tuli magada põrandal. Kaebaja on seisukohal, et tema inimväärikust on alandatud ning nõuab sellest tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamist 6500.krooni. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetul on õigus viibida soovi korral vabas õhus üks tund päevas valve all, kuid vabas õhus viibimist ei tule tagada kinnipeetule igal juhul. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks avaldanud soovi viibida vabas õhus ning kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit vastava soovi avaldamise kohta. Arestimajas on laud ja kaks narivoodit, seega sai süüa istudes alumisel naril. Toolide puudumine võis tekitada ebamugavusi, kuid see ei saanud kaasa tuua kaebaja väärikuse alandamist ega põhjustada tervisekahjustusi. Vastustaja möönab, et kambri akendeks olid klaasplokid, kuid kamber oli valgusküllane tänu aknast sisse paistvale valgusele. Vastustaja on märkinud, et 10 ööl 65-st oli kambris ka viies inimene ning kaebajal tuli jagada kambrit nelja inimesega, kuid kaebajal oli tagatud voodikoht koos voodiriietega. Vastustaja märgib, et mittevaraline kahju võib olla heastatav teiste vahenditega ning kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude kaks aastat pärast väidetavate õiguste rikkumist. Vastustaja peab loogiliseks, et kui kaebaja puhul oleks tegemist tõsiste rikkumistega, oleks kaebaja pöördunud viivitamatult kahju hüvitamise nõudega kas arestimajast lahkudes või seal viibides. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega , asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Kohus on kaebuse menetlusse võtnud kohtumäärusega 08.07.2010 ning lähtunud asjaolust, et HKMS § 9 lg 4 alusel võib avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist nõuda kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest. Kaebajale on vastatud kahjunõudest keeldumise kohta 04.03.2010 kirjaga 9.3-06/
- Seega on kaebaja läbinud ka kohtueelse menetluse , mille läbimisel on õigus esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule on tehtud teatavaks otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta. (HKMS § 9 lg 3) Kaebus on Tallinna Halduskohtule esitatud 12.03.2010 ning hilisemalt on kaebus edastatud lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu kas kaebajale avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus) , millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju nõue rahuldamisele. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente, au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatus, tervis ning isikuvabadus. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on kannatanul võimalus nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peavad esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju (s.t õigusvastase haldusakti või toiminguga peab olema põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna); kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja tegevusega; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt. Asja materjalide kohaselt on kaebaja viibinud 21.01.2008 kella 17.25 kuni 26.03.2008 kella 10.00 Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas, kokku 65 ööpäeva. Kaebaja on väitnud, et arestimaja kamber, kus kaebaja viibis, oli arvestatud nelja magamiskohaga ning kaebaja pidi magama põrandal, kuna kambris viibis korraga 5 inimest; kambris puudus istumiseks toolid ja pingid, mistõttu tuli süüa püsti seistes; akna asemel olid pandud klaasplokid , mis praktiliselt ei lasknud läbi päevavalgust ning kaebajat ei viidud õue jalutama vaba õhu kätte üks kord päevas nagu nägi ette arestimaja sisekorraeeskiri § 31 p.
- Kaebaja peab nimetatud arestimaja tingimusi inimväärikust alandavaks. Kaebusega taotleb kaebaja Põhja Prefektuurilt mittevaralise kahju hüvitamist 6500.- krooni seonduvalt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja ebainimlike tingimustega , mis alandasid kaebaja inimväärikust ajal, mil kaebaja viibis nimetatud kohas. Kaebaja on arvestanud iga arestimajas viibitud ööpäeva eesti 100.- krooni mittevaralist kahju, kaebaja on viibinud arestimajas 65 ööpäeva. Kohus on tutvunud asja materjalidega ning asunud seisukohale, et kambri seintes olevad klaasist aknaplokid, mis asendasid aknaid, on samaväärsed päevavalguse läbilaskmise suhtes nagu aknad, mille kohta on vastustaja esitanud ka fotod kohtutoimikusse tõendamaks, et nimetatud aknaplokid lasevad piisavalt valgust kambrisse. Kaebaja ei ole kurtnud , et nimetatud klaasplokid ei olnud avatavad nagu aknad ning nende kaudu ei saanud ruumi tuulutada, mistõttu ei ole ka vastustaja nimetatu kohta selgitust andnud ning kohtul puudub vajadus seda analüüsida. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja olukorda võis halvendada asjaolu, et kaebajale ei ole võimaldatud viibida 1 tund päevas vabas õhus nagu näeb ette VangS § 93 lg 5, mille kohaselt võimaldatakse vahistatul viibida üks tund päevas vabas õhus vahistatu soovi korral ning arestimaja sisekorraeeskirja § 31 p. 4, mille kohaselt on kinnipeetul õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Kaebaja ei ole väitnud kaebuses, et ta on pöördunud arestimaja ametnike poole palvega , et talle tagataks vabas õhus viibimine päevas l tunni vältel ning kaebaja ei ole ka väitnud, et arestimaja oleks sellest keeldunud. Kohus peab mõistetavaks, et arestimajas viibides oleks kaebajal olnud õigus viibida l tund päevas vabas õhus, arvestades seejuures ka asjaolu, et kambris oli 65-st arestimajas viibitud päevast 10 pidanud kaebaja viibima kambris koos nelja inimesega, see on kambris, kus oli neli magamiskohta ning üks kinnipeetu pidi magama põrandal, mistõttu olid need 10 ööpäeva kamber ülerahvastatud ja vabas õhus viibimine l tund päevas oleks olnud vajalik. . Vastustaja on märkinud, et uued inimesed, keda kambrisse juurde paigutati, magasid madratsil põrandal ning kaebaja viibib alates 21.01.2008 arestimaja kambris ning talle oli antud voodikoht koos voodivarustusega. Seega oli küll 10 ööl - ajavahemikul 01.-.02.03.2008 s.o. 1 öö, 14.-18.03.2008 s.o. 4 ööd ning 20.25.03.2008 , s.o. 5 ööd olnud kamber ülerahvastatud, kuid kaebaja ei ole kurtnud, et ruumis oleks olnud õhupuudus või halb lehk ülerahvastatusest tingituna , mistõttu ei ole alust arvata, et nimetatud olukord on saanud halvendada kaebaja elukvaliteeti ja ohustada tema tervist ning riivanud inimväärikust. Kaebaja on märkinud, et tema oli see, kes pidi põrandal magama, kuid vastustaja vastusest nähtuvalt on kaebajale tagatud voodikoht ka voodivarustusega ning kui kaebaja magas madratsil, siis võib järeldada, et see oli kambrikaaslaste omavaheline kokkulepe. Mis puudutab kaebaja väidet kambris toolide ja pinkide puudumist, on kohus seisukohal, et nimetatu kahtlemata tekitab ebameeldivusi, kuna süüa tuli naril istudes, kuid selline rikkumine ei too kaasa inimväärikuse alandamist. Vastustaja poolt lisatud fotodelt nähtub, et kambris oli laud ja narid. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kambripinkide ja toolide puudumine, aknaplokkide olemasolu akende asemel , kaebaja kambris oleku ajal 10- päevane ülerahvastatus kambris ühe kinnipeetu võrra, ei ole tegemist niisuguse rikkumisega, mis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Ei ole tõendatud, et arestimaja ametnik oleks keeldunud kaebajat viimast jalutuskäigule l tunniks päevas , mida ei ole ka kaebaja väitnud. Kaebaja ise ei ole pöördunud arestimaja ametniku poole, et talle selline võimalus tagatakse. Vastustaja on väitnud, et aegajalt on arestimajas probleeme olnud ülerahvastatusega ning on päevi, kus said jalutama minna vaid väärteoaresti kandjad, kuid sellele vaatamata ei saa väita, et kaebajal see võimalus puudus. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et ebainimlikes tingimustes arestimaja kambris viibimine on alandav kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud või kannatused, mis ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi jälgides. Antud asjas ei ole kohus tuvastanud, et kaebaja pidi viibima 65 ööpäeva arestimajas ebainimlikes tingimustes, mis tõid kaasa inimväärikuse alandamise , oleks halvendanud oluliselt kaebaja elukvaliteeti ning tekitanud tervisehäireid, millega oleks kaasnenud paratamatult suured kannatused ja ebamugavused Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ning mittevaralise kahju välja mõistmata. Reeglina peab kahju tekitaja kahju hüvitama juhul ,kui ta on kahju tekitamises süüdi. Antud juhul on mittevaralise kahju nõue põhjendamatu, kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks