ÜS § 35, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 ning Riigikohtu praktika kohaselt saab hageja esitada kahju hüvitamise nõude otse kostja vastu. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kuna hageja nõude aluseks on nõue pankrotis oleva OÜ Filbi Grupp vastu, siis võib ainult pankrotihaldur otsustada selle üle, kas esitada nõue pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu või mitte. Hageja oleks pidanud esitama oma nõude pankrotihaldurile, mitte maakohtule. Kostja suudab dokumentaalselt tõendada, et kõik summad, mis ta võttis OÜ Filbi Grupp pangakontolt, kulutati OÜ Filbi Grupp majandustegevuses. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude aluseks on nõue pankrotis oleva OÜ Filbi Grupp vastu. Pankrotihalduri selgituste kohaselt, kui ei ilmne mingeid muid tõendeid või asjaolusid, on kostja suutnud tõendada, et ta ei kasutanud OÜ Filbi Grupp pangakontolt enne pankrotimenetlust välja võetud raha enda, vaid OÜ Filbi Grupp huvides. Halduri seisukohtadest tuleb maakohtul vaidluse lahendamisel lähtuda, kuna haldur on menetluses sõltumatu isik, kes töötab võlgniku esindajana võlausaldaja huvides. Halduri seisukohast selgub, et hageja kahtlused kostja suhtes on alusetud. Pankrotihaldur on kinnitanud, et olemasolevate dokumentide ja teabe alusel ei ole võimalik tuvastada, kui suure kahju kostja seaduses sätestatud kohustust täitmata jättes OÜ-le Filbi Grupp tekitas. Täpse kahju tuvastamine on eelduseks, et oleks võimalik väita, et kostja on teinud juhtimisvea pankrotiseaduse mõttes.
lg-s 2 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuste täitmisele, kuid ei ole hinnanud, kas kostja käitumine oli kooskõlas korralikult ettevõtjalt oodatava hoolsusega. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt tekkisid OÜ-l Filbi Grupp makseraskused 11.09.2006, kuid pärast seda on kostja OÜ Filbi Grupp kontolt välja võtnud suurema summa sularaha. Lisaks sellele ei ole kostja esitanud seaduses sätestatud ajal pankrotiavaldust. OÜ Filbi Grupp arvelduskontolt sularaha väljavõtmine ja hagejale müüdud killustiku eest tasumata jätmine täidab iseseisvalt VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud õigusvastase käitumise koosseisu. Äris vajaliku hoole puudumisele viitab ka see, et kostja võõrandas talle kuulunud OÜ Filbi Grupp osa Leedu Vabariigi kodanikule Sergej Petrovile, ning kostja käitumine menetluse ajal, kuna kostja on oma korteri võõrandanud oma abikaasale. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Riigikohus on oma 17.12.2009 otsuses nr. 3-2-1-150-09 antud asjas selgitanud, et isegi kui asjas oleks tuvastatud, et kostja rikkus
§-st 187 lg.1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja 1045 lg.1 p.7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg.3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal 3
§-st 180 lg. 5
§-st 180 lg.5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.