3-10-1493/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1493 Otsuse kuupäev

1. detsember 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vadim Poslavski kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 1000 krooni hüvitamiseks 11.11.2010 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Vadim Poslavski; Vastustaja Tartu Vangla esindaja
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
4. detsembrini
5. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Vadim Poslavski esitas 15.03.
7. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada talle moraalne kahju summas 1000 krooni selle eest, et 11.03.
8. a ei saanud ta vanglas taimetoitlastele ettenähtud lõunasööki. Tartu Vangla direktori 13.05.
9. a otsusega nr 3-10/48 jäeti V. Poslavski kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning tõendamist ei ole ka leidnud V. Poslavskile mittevaralise kahju tekkimine. V. Poslavski esitas 07.06.
10. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes selle eest, et 11.03.
11. a ei saanud ta taimetoitlastele ettenähtud lõunasööki. Kaebuse põhjendused
12. Kaebuse kohaselt sööb V. Poslavski taimetoitu, mida serveerib eraldi toidujagaja. 11.03.
13. a lõunasöögi ajal ei toodud kaebajale toitu, mille peale kutsus kaebaja valvuri, kes sektsioonis korda pidas ja tavalist toitu jaganud toidujagajat saatis. Valvur V. Palmiste jäi koos toidujagajaga kaebaja koputamise peale kaebaja kambri juures seisma. V. Poslavski selgitas valvurile situatsiooni ja palus anda kaebajale lõunaks tavalist toitu, kui neil midagi üle jäi. Valvur teatas kaebajale, et toit on otsas ja tünnid tühjad, kuid pakkus kisselli, mida toidujagajal veel järele jäänud oli. Kaebaja võttis toidujagajalt kisselli. Valvur V. Palmiste lubas kaebajale, et uurib seda asja ja teatab juhtunust kööki. Mõne aja pärast tuli V. Palmiste kaebaja kambri juurde ja ütles, et köögis lubati, et mõeldakse midagi välja ja päeva jooksul antakse kaebajale kindlasti lõunat ja et probleem oli selles, et kaebajat ei jõutud kanda taimetoitlaste nimekirja. Sellel päeval kaebajale aga lõunat ei antud. Sama päeva õhtul anti kaebajale jälle taimetoitu, nagu eelmiselgi päeval. Kaebaja küsis valvur V. Palmistelt, kas ta saab seda kinnitada, et kaebajale sel päeval süüa ei antud. V. Palmiste ütles, et kaebaja kirjutaks direktori nimele kaebuse ja tema kirjutab sinna kinnituse ja fikseerib selle. Samal päeval pöördus kaebaja oma kontaktisiku Evi Sepa poole ja teavitas teda. Samal päeval kirjutas kaebaja taotluse Tartu Vangla direktori nimele, kus palus antud situatsioonis selgusele jõuda. Järgmisel päeval kutsus kaebaja välja peaspetsialist – üksuse juht K. Timmusk – ja selgitas, et lahendab küsimuse selle kohta, et kaebaja ei saanud lõunat ja karistab süüdlaseid. Ta palus kaebajat, et ta keelduks kirjalikust vastusest oma taotlusele, sest vastasel juhul peab ta vastama, et kaebaja ise ei võtnud lõunat, sellepärast kaebaja keeldus sellest kirjalikust vastusest. Valvur V. Palmiste järgmise vahetuse ajal pöördus kaebaja tema poole palvega, et ta fikseeriks kaebaja avalduses selle, et 11.03.
14. a ei antud kaebajale lõunat, aga V. Palmiste keeldus seda tegemast, teatades, et tal pole selleks õigust, aga kui juhtkond talt seda palub, siis ta teeb seda kindlasti. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla moonutab fakte vastutuse vältimiseks ja annab kaebaja vastu valeütlusi valvur V. Palmiste näol, üritades õigustada oma tegevuste õigusvastasust. Kaebaja leiab, et kui tehti mingi viga ja ta ei saanud lõunasööki, siis ta saaks seda pidada mõjuvaks põhjuseks, et võtta vastu vangla vabandused ja piirduda ainult sellega. Tartu Vangla aga üritab kaebajat süüdistada valetamises, millega hoiab vastutusest kõrvale. Vaatamata kaebaja pöördumistele vanglaametnike poole, ei võetud tarvitusele mingeid abinõusid selle vea ja tagajärgede kõrvaldamiseks. Ametnike jõhker käitumine alandas kaebaja arvates tema inimväärikust. Kuna 11.03.
15. a ei saanud kaebaja lõuna ajal süüa, siis tundis ta nõrkust ja pea käis ringi. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla tekitas teadlikult kahju tema tervisele. Kaebaja arvates tekitati talle moraalset kahju, mida ta hindab 1000 kroonile selle kahju tagajärgede likvideerimiseks. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla rikkus tema õigusi ja peab selle eest vastutust kandma, nii et see oleks tuntav finantsiliselt. Vastustaja vastuväited
16. Tartu Vangla on seisukohal, et V. Poslavski kaebus on põhjendamatu ning vastustaja ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud ega temale mittevaralist kahju, mille hüvitamine rahaliselt saaks tulla kõne alla, tekitanud. Vastustaja viitab Riigikohtu 11.11.2008 määrusele nr 3-3-1-68-08, mille kohaselt kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. 15.03.2010.a esitas V. Poslavski Tartu Vanglale kahjunõude, milles palus 2 hüvitada temale tekitatud moraalne kahju, mis tekkis väidetavalt sellest, et ta jäi 11.03.
17. a lõunasöögita. Moraalset kahju põhjustas asjaolu, et keegi ametnikest ei tegelenud tema lõunasöögi probleemiga. Muid põhjendusi kaebaja oma mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei esitanud. Ametnike „jõhkrast käitumisest tingitud inimväärikuse alandamist“ nagu kaebaja märgib 11.07.
18. a kohtule esitatud taotluses ning „vangla poolt teadlikult kaebaja tervisele kahju tekitamisest“, nagu kaebaja märgib oma 29.07.
19. a kohtule esitatud puuduste kõrvaldamises, kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes viidanud ei ole ning seega tuleb nimetatud põhjendused jätta vastustaja arvates tähelepanuta, kuna nendega ei ole vastustaja saanud arvestada kahjunõude menetlemisel. Vastustaja märgib, et jääb Tartu Vangla direktori 13.05.
20. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses nr 3-30/48 toodud selgituste ja põhjenduste juurde. Nimetatud otsuse kohaselt selgus asjaolude kontrollimisel, et 10.03.
21. a õhtul tuli kaebaja etapist. 11.03.
22. a teostas valvur Milvi Ojala järelevalvet E-hoone 9.-
23. sektoris. M. Ojala 15.03.
24. a seletuskirjast selgub, et eelnevalt oli taimetoidu saajate nimekiri välja prinditud, kuid kaebaja nime selles nimekirjas ei olnud. Valvur V. Palmiste pakkus kaebajale tavalist toitu, millest aga kaebaja loobus ja nõudis ikkagi taimetoitu. Sellest teavitati koheselt peaspetsialist – üksuse juht K. Timmuskit ja helistati korrapidamisele. Inspektor–korrapidaja abi Olev Baranovi sõnul ei pruukinud kaebajat veel taimetoidu saajate nimekirjas olla, kuna ta tuli etapist alles eelmise päeva õhtul. Hiljem õhtu poole ütles valvur V. Palmiste, et korrapidamisest helistati ja kaebaja on taimetoidu nimekirja lisatud. Kaebajale pakutud tavalisest lõunasöögist on kaebaja aga ise loobunud. Seoses kinnipeetavate toitlustamisega märgib Tartu Vangla, et vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Selle sätte vastaselt Tartu Vangla toiminud ei ole. Kaebaja väidab, et tema jäi 11.03.
25. a söömata põhjusel, et vanglal ei olnud temale pakkuda taimetoitu. 11.03.
26. a oli kinnipeetavate lõunasöögi menüü järgmine: Tavatoit: keedetud kartul heeringa sibula koore kastmega, leib-sai, kissell. Taimetoit: keedetud kartul värske sibula koore kastmega, leib-sai, kissell. Kaebaja on ise kinnitanud, et kisselli ta sai, ei ole väitnud, et leiba või saia ei oleks saanud. Samas on erinevus taimetoidu ja tavatoidu vahel selles, et tavatoidu juures oli hapukoor heeringaga. Kui kaebaja leidis, et ta ei saa heeringat koorega süüa, oli tal ikka võimalus süüa keedetud kartulit, leiba-saia ning kisselli. Kohtu põhjendused ja otsus
27. Kohus nõustub vastustajaga, et Riigikohtu 11.11.
28. a kohtuasjas nr 3-3-1-68-08 tehtud määruse punkti 9 kohaselt saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda ainult selles ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes (tlk 35-36) ei ole kaebaja välja toonud, et keegi ametnikest oleks temaga jõhkralt käitunud. Avalduses on kaebaja lihtsalt märkinud, et ametnikud ei lahendanud tema probleemi. Samuti ei ole kaebaja avalduses märkinud, et kahju tekitati tema tervisele. 3 Kohus peab taunitavaks, et kaebajat ei olnud 11.03.
29. a lõunasöögi ajal ekslikult taimetoidu saajate nimekirja kantud, ning et seda tehti alles kaebaja poolse meeldetuletuse peale. Kaebaja väidab, et valvur V. Palmiste valetab vaidemenetluses antud seletuses, et V. Palmiste pakkus talle tavalist toitu taimetoidu asemel, millest kaebaja aga loobus ja nõudis ikkagi taimetoitu. Kohtul ei ole mingit alust arvamuseks, et vanglaametnik on kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise menetluses, kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt (tlk 37) avaldanud ebaõigeid andmeid. Samas on kohus seisukohal, et isegi kui eeldada, et kaebajale ei pakutud taimetoidu asemel tavalist toitu, siis ei ole kaebaja poolt vaidlustatud toiminguga tekitatud kaebajale sellist mittevaralist kahju, mille peaks rahas hüvitama. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Asjas puuduvad sellised tõendid, mis tõendaksid, et vastustaja ametnikud on alandanud kaebaja väärikust. Vastupidi, probleemiga tegeleti ja kaebaja kinnitab ka ise, et 11.03.2010.a õhtul sai ta taimetoitlastele ettenähtud õhtusöögi. Seega ei ole tõendatud ametnike tegevusetus kaebaja probleemi lahendamisel. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kaebaja tuli
30. märtsil
31. a haiglast Tartu Vanglasse, mille tõttu ei olnud teda taimetoidu saajate nimekirja kantud ja mille tõttu ta ei saanud 11.märtsil
32. a taimetoitlastele lõunaks ette nähtud toitu. Kohtuistungil on kaebaja kinnitanud (tlk 41), et tal oli enne 11.03.2010.a religioossetel põhjustel paast ning et oli paastunud umbes kuu aega. Seega ei saanud vaidlusalune toiming tekitada ka kahju kaebaja tervisele, kuna kaebaja on kinnitanud, et vähemalt kisselli talle lõunaks anti. Kaebuses on kaebaja kinnitanud, et sai
33. märtsil
34. a nii hommiku- kui õhtusöögi ajal süüa. Tervisele võib halvasti mõjuda pikemat aega ilma vedelikuta olemine. Kaebaja poolt kirjeldatud vaevused võivad kohtu hinnangul olla pigem tingitud pikaajalisest paastumisest kui ühekordsest lõunasöögita olemisest. Seega ei ole täidetud eeldused mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, kuna tõendatud ei ole vastustaja ametnike poolt kaebaja väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. Neil asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. Roby Koik kohtunik 4