Obsah (7)
§ 96§ 97§ 100§ 120§ 101§ 108§ 102KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja
) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt
§ 96
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
§ 97
p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
§ 100
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
§ 120
lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt
§ 101
ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot.
§ 108
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 2
(4)Sünnitunnistustega (tl.12, 13) on tõendatud, et R. B. on sündinud xx.xxxx xxxx.x. ja J. B. xx.xxxxxxxxx xxxx.x. ning nende vanemad on J. B. ja K. B. . Kostja on esitanud kohtule tõenditena oma kontoväljavõtte (tl.16-17), millest nähtub, et 01.
- -27.12.2010 on kostja kontole laekunud 18 119 krooni – peamiselt J.B. enda poolt tehtud sularaha sissemaksetena, välja arvatud üks laekumine xxxxxxx OÜ poolt summas 1769 krooni – J.B. selgituse kohaselt vanametalli müügist saadud raha. AS Swedbank tõendi kohaselt (tl.20) on J. B. sõlmitud nimetatud pangaga kaks väikelaenulepingut laenude tagastamise tähtaegadega 11.04.2011 ja 11.09.
- Vastavalt laenu tagastamise graafikutele (tl.18,19) on J.B. AS Swedbank ees igakuine väikelaenulepingutest tulenev laenu tagastamise kohustus vastavalt 110,75 eurot kuni 11.04.2011 ja 80.24 eurot kuni 11.09.
- Eesti Töötukassa tõendi kohaselt (tl.21) on J.B. töötuna arvele võetud alates 28.12.2010 ning ta ei saa käesoleval ajal töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kohtuistungil on hagejate esindaja selgitanud, et tema sissetuleku moodustavad riiklik peretoetus 1500 krooni ja töötu abiraha 900 krooni. Kulutused lastele ühes kuus on 500 krooni lasteaiamaks, 300 krooni noorema lapse mähkmed, 100 krooni ravimid, toidule ca 2000 krooni kuus (450-600 krooni nädalas – kolmele inimesele). Lisaks sellele on kulutused seoses lastega Tartus arsti juures käimisele 3-4 korda aastas, bensiinile kulub ca 200 krooni ühel korral. Hagejate esindajal on sõiduauto, millega seoses tuleb teha kulutusi – kindlustus – 2000 krooni aastas, ülevaatus – 600 krooni, suve- ja talverehvid. Telefoni, digitelevisiooni ja internetiühenduse arved on ühes kuus ca 460 krooni. K.B. ei jätku vahendeid eluasemekulude kandmiseks ning kuna ta elab oma emale kuuluvas majas, jäävad nimetatud kulud ema kanda. Lastele riiete ostmiseks on andnud raha K. B. vanaema, hagejate esindaja võtab omaks, et ka kostja on vahel ostnud lastele riideid. Ta tunnistab, et vanem laps viibib nädalavahetustel kostja juures ja on kostja ülalpidamisel. J. B. on selgitanud, et ta on püüdnud kindlustada vähemalt 3000 kroonise (191,73 eurot) sissetuleku kuus, et tasuda pangalaene. Selleks teeb kostja igasugust ehitustööd, töid saab tuttavate kaudu.Töötasu on 40-50 krooni (ca 3 eurot) tund. Tööl käimiseks kasutab kostja isiklikku sõiduautot, millele kulub ca 1300 krooni kuus (kütus + kindlustus). Kostja on 2010.a. suvel töötanud ka välisriikides, teenitud rahast on tasunud laenusid. J.B. väitel on ta ostnud lastele peaaegu igal kuul umbes 500 krooni eest riideid ning pidanud üleval vähemalt ühte last nädalavahetustel. Toidu- ja eluasemekulude katteks annab J.B. oma vanematele, kelle juures ta elab, 500 krooni kuus. Hinnates esitatud tõendeid, poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja seletusi, on kohus seisukohal, et esinevad alused J. B. elatise väljamõistmiseks J. ja R. B. alates 10.juunist 2010 tagasiulatuvalt 1500 krooni (95,87 eurot) kuus ühele lapsele, sest tõendatud on ülalpidamiskohustuse mittetäitmine alates 2010.a. juunikuust. Kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. On ilmne, et rõivaste ostmine lastele 500 krooni eest kuus ja nädalavahetustel isa juures viibimine ei võimalda katta laste vajadusi. Perekonna huvides võetud laenude tasumine kostja poolt ei puuduta laste ülalpidamise vaidlust – laenukohustuse näol võib olla tegemist abikaasade ühisvarasse kuuluva kohustusega, mille kandmise tõttu ükskõik kumma abikaasa poolt ei tohi jääda täitmata laste ülalpidamise kohustused. K. B. poolt taotletava ning kohtu poolt väljamõistetava elatise suurus on küll väiksem, kui seaduses sätestatud alammäär- 2175 krooni 2010.a., alates 01.01.2011 139 eurot kuus ühele 3
(4)lapsele, kuid kohus arvestab siinkohal senist kostjapoolset panust laste ülalpidamisel (rõivaste, mänguasjade ostmine, ülalpidamine nädalavahetustel), eeldades, et kostja jätkab seda ka pärast elatise väljamõistmist. Kostja vastuväidet , et tema sissetulek ei võimalda taotletud ulatuses elatist maksta, ei saa kohus arvestada, sest vanema kohustuseks on anda lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.
§ 102
lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu. Kohus võib elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) , vaid mõjuvatel põhjustel, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101lg 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. J. B. on töövõimeline isik, kes peab võtma tarvitusele kõik võimalused oma sissetuleku suurendamiseks määrani, mis võimaldab lapsi üleval pidada. Lastel ei ole võimalik ise endale elatist teenida. Täistööajaga töötamisel oleks kostjal võimalik ehitustööl tema poolt nimetatud tunnipalgaga teenida vähemalt 6400 krooni kuus. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alaealistele lastele ajavahemiku 10.06.2010 – 31.12.2010 eest kokku 20 000 krooni (2000 krooni juunikuu eest + 6 x 3000 krooni) ehk 1278,23 eurot ja alates 01.jaanuarist 2011 95,87 eurot kuus ühele lapsele. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)