KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-24871 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2010 Tallinnas Tsiviilasi A. M. (endine V.) hagi N. V. vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja abielusuhte lõppemise aja tuvastamiseks ning N. V. hagi ühisomanikuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks Tsiviilasja hind 850 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.05.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. V. apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. M. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXXXXX), esindaja Annika Nielson Kostja N. V. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXXXXX), esindaja Natalja Perova RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 20.05.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-06-24871 jätta muutmata, kuid täiendada maakohtu otsuse resolutiivosa järgmiselt. Jätta rahuldamata N. V. hagi A. M. vastu kinnistu ühisomanikuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätta N. V. kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud A. M. (endine V.) palus kohtule esitatud hagis ja selle täpsustustes lahutada tema ja N. V. vahel 26.05.1979 sõlmitud abielu ja tuvastada, et poolte abielusuhted lõppesid 1985.a ning jagada ühisvara. Harju Maakohtu 02.06.2008 osaotsusega lahutati poole abielu. Poolte abielu sõlmiti 26.05.1979 Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielusuhted lõppesid 1985.a, mil hagejale sai teatavaks, et kostjal on intiimsuhted teise naisega ja 1987.a sündis kostjal ja tema naistuttaval ühine laps. Hagejale teadaolevalt oli 1990.a kostjal juba suhe järgmise naisega, kellega neil sündis ühine laps 1991.a. Kostja ei ole kunagi võtnud abielu hagejaga tõsiselt ega ole olnud huvitatud pereelust ja lapse kasvatamisest. Hiljem sai hagejale teatavaks, et kostja oli huvitatud vaid Eesti NSV sissekirjutusest ning tal olid pidevalt abieluvälised suhted teiste naistega. Hageja ja kostja ei ela ka ühises eluruumis alates 1985.aastast. Kostja lahkus hageja juurest ja asus elama teise naise juurde. Hageja on iseseisvalt ostnud koju vajaminevaid mööbliesemeid, tehnikat jne. Kostja ei ole kunagi rahaliselt hagejat toetanud. 1983.a soetasid pooled ühiselt ühisvarana neli ümmargust taburetti, mis on käesoleva ajani hageja valduses ja poolte vahel jagamata. Ühisvaraks olevate taburettide väärtuseks hindab hageja 50 krooni. Rohkem ühisvara pooltel ei ole. Hageja palub jagada taburetid võrdselt, kummalegi 2 taburetti. 1988.a vahetas hageja Tallinnas Lasnamäel XXXXXX X-X asuva korteri Nõmme linnaosas asuva XXXXX XX-X asuva korteri vastu. 19.10.1995 erastas hageja XXXXX XX-X eluruumi tasudes selle eest 14 100 EVP krooni. Seoses asjaoluga, et kostja omas sissekirjutust XXXXXX X-X korteris, kanti kõik sissekirjutatud elanikud ka uude elukohta XXXXX XX, kuigi kostja reaalselt sinna elama ei asunud. Hageja ostis XXXXX XX elamumaa pärast abielusuhete lõppemist 19.01.2001 ja elamumaa omanikuna kanti ta kinnistusraamatusse 03.04.2002. Seega on XXXXX XX asuv kinnistu omandatud pärast abielusuhete lõppemist 1985.a ja on hageja lahusvara. XXXXX XX eest tasus hageja EVPdes, millest enamus oli saadud kompensatsioonina võõrandatud maade eest Tõstamaa vallas. Harju Maavalitsusele tasus hageja XXXXX XX elamumaa erastamise eest 33 300 EVP krooni Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel. EVP kroone oli hageja kontol 34 060, millest 2 700 EVP krooni oli hageja enda omand, 29 560 EVP krooni oli saadud Tõstamaa Vallavalitsuselt ning 1800 EVP krooni hageja emalt M. M.. Hageja on koos pojaga võtnud XXXXX XX elamu korrastamiseks Swedbankist laenu 700 000 krooni, mille tulemusena on elumaja soojustatud, vahetatud katus ja elektrisüsteemid ning loodud normaalsed elamistingimused, mida enne selles elumajas ei olnud, kuna tegemist oli barakk-tüüpi elamuga. Seoses võetud laenuga on elamumaale seatud Swedbanki kasuks hüpoteek summas 910 000 krooni. Laenu tagasimakseid teostavad hageja ja poolte ühine poeg. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja väide abielusuhete lõppemise kohta 1985.a ei vasta tegelikkusele. Pooled elavad koos XXXXX XX ja abielu on kestnud enam kui 27 aastat. Kostja elas teatud aja ta koos teise naisega, kuid see juhtus enam kui 10 aastat tagasi. 2
(10)Alates 1998.a leppis kostja hagejaga ära ja perekondlikud suhted lõppesid 2005.a. Sellest ajast on neil eraldi majapidamine ja kostja annab igakuuliselt hagejale 1500 krooni eluasemega seotud kulude katteks. Kostjal on alati sissetulek olnud, töötas erataksol, hiljem traktoristina, bussijuhina. Kuni 2005.a oli neil hagejaga ühine majapidamine, pooled teenisid ühiselt raha ja ka kulutasid seda. Kostja on alati ostnud koju toitu, abikaasale riideid ja ehteid. Ühiselt teenitud raha kulus peamiselt maja parendamiseks ja remontimiseks. Kostja on hoolitsenud ühisvaraks oleva maja eest ja parendanud seda, ehitas juurde kasvuhoone, veranda, tegi remonti elu- ja abiruumides. Mööbel ja olmetehnika on ostetud ühiselt. Hageja koos pojaga võttis Swedbankist küll laenu elumaja korrastamiseks, kuid kostja on käendajaks ja vastutab selle kohase täitmise eest. XXXXX XX kinnistu on ühisvara sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja. Kostja palub parandada kinnistusraamatu kanne ja sisse kanda kostja Tallinna Kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kinnistu XXXXX XX kaasomanikuna ½ mõttelise osa ulatuses. 27.10.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-s 2.5 kinnitas hageja, et tema on abielus ja lepingu ese kuulub poolte ühisvara hulka. Kostja kinkis 16.10.1995 oma RKO osaku väärtusega 4500 EVP-d hagejale. Kinkimine toimus 3 päeva enne seda, kui hageja sõlmis Nõmme Linnaosa Valitsusega ostu-müügilepingu l XXXXX XX asuva eluaseme ostuks hinnaga 14 100 EVP krooni. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et A. M. ja N. V. abielulised suhted lõppesid 1985.a ning jagas poolte ühisvara jättes A. M. omandisse 2 ümmargust taburetti ja N. V. omandisse 2 ümmargust taburetti. Menetluskulud jäid kummagi poole enda kanda. Pooltel on vaidlus abielusuhete lõppemise aja osas ja selle üle, milline on ühisvara koosseis abielusuhete lõppemisel ja kas XXXXX XX asuv kinnistu kuulub poolte ühisvara koosseisu. Hageja väidetel lõppesid abielusuhted 1985.a. Hagejale sai teatavaks, et kostjal on abieluväline suhe ja sellest kooselust sündis 1987.a poeg R.. Saades teada sellest suhtest, lõpetas hageja abielusuhted kostjaga. 1991.a sündis kostjale järgmisest kooselust poeg. Ka sel ajal pooltel abielusuhted puudusid. Kostja hageja seisukohaga abielusuhete lõppemise aja kohta ei nõustu ja loeb abielusuhete lõppemise ajaks 2005.a. Küll on aga kostja väitnud, et hageja väited selle kohta, et kostja teatud aja elas koos teise naisega, on õiged, kuid see juhtus enam kui 10 aastat tagasi ning alates 1998.a leppis kostja hagejaga ära ja kostja arvates lõppesid perekondlikud suhted 2005.a. Kostja seletusest 15.05.2008 toimunud kohtuistungil nähtub, et kostjat sunniti abielluma, ta räägiti ära ja 1990-ndate aastateni elati normaalselt koos. Kostja tahtis abielu lahutada, aga hageja ei soovinud. Kostja ei tahtnud hagejaga enam koos elada ja mingi periood ei elatud koos. 1999.a tõid M. ja V. kostja koju ja 1999-2001.a elas ta hagejaga. Abielust oli ükskõik. Samuti võttis kostja omaks, et tal on väljaspool abielu sündinud lapsed. Samas on ka kostja esindaja väitnud, et pole välistatud perioodid, kus pooltel ei olnud abielusuhteid. Kostja vande all antud seletuse kohaselt elas ta aastatel 1995-1998 koos I., siis läksid tülli ja edasi elas ta oma isiklikus bussis õetütre akna all. 1998-1999 käisid pojad V. ja M. teda koju kutsumas ning tõid ta hageja juurde. Kostja sõnade kohaselt: „Ma ei tahtnud üldse mitte kellegi juurde elama minna. Pojad tulid ja palusid.“ Vande all on kostja ka teistkordselt kinnitanud, et XXXXX tänavale läks ta tagasi ainult sellepärast, et pojad palusid. Eeltoodud kostja väidete põhjal ei ole kostja vaidlustanud ega ümber lükanud hageja väiteid abielusuhete lõppemisest 1985.a ja nende puudumist kuni 1999.a., mil pojad tõid ta 3
(10)tagasi hageja juurde. Järelduvalt sellest tuleb tuvastada, kas 1999.a pooled leppisid ja taastasid abielulised suhted ja kas need taastatud suhted lõppesid 2005.a. Hageja väidetel elas kostja 1999.a mingi aeg XXXXX tänaval. Abielusuhted ei taastunud, M. oli nõus, et kostja elab seal. Hageja seda ei soovinud. Kostja ööbis mõned ööd nn külmas toas. Ta käis XXXXX tänaval, aga ei elanud seal. Kostja rahadest ei tea hageja midagi. Hageja käis ise tööl, M. teenis raha. 2000.a läks kostja ära N. ja B. juurde, käis XXXXX tn, üritas erinevaid asju müüa. Ühist majapidamist hagejal kostjaga ei olnud, hagejal oli oma poja perega üks leibkond. Poolte vande all antud seletustega on tõendatud, et 1999.a tuli kostja poegade palvel XXXXX tänavale. Tunnistaja M. B. ütluste kohaselt teab ta hagejat alates 1996.a või 1997.a, on koos hagejaga autos sõitnud, temaga otseselt rääkinud ei ole. Kostjaga tutvus 1996.a või 1997.a, kui kostja elas XXXX tänaval. Hageja kodus on käinud peale 1997.a. Samas on tunnistaja väitnud, et kui ta pooltega tutvus, elasid nad kuskil Pääskülas ja viisid sinna külmkapi. Tunnistaja väited on vastuolulised, kuna kord väidab ta, et tutvus kostjaga ajal, mil viimane elas XXXX tänaval, samas tutvus pooltega kuskil Pääskülas. Kuna tunistaja ei suuda määratleda aega ega kohta, kus ja millal ta pooltega tutvus, seab see kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsuse ja objektiivsuse. Tunnistaja ütlused on vastuolus ka kostja enda vande all antud seletusega, mille kohaselt aastatel 1995- 1998 ei elanud ta koos hagejaga. Kui pooled aastatel 1995-1998 koos ei elanud, ei olnud võimalik tunnistajal ka pooltega tuttavaks saada 1996.a või 1997.a kuskil Pääskülas, kus nad elasid. Vastuolulised on tunnistaja ütlused ka poolte suhete osas kuni 2006.a. Tunnistaja on väitnud, et pooltel olid head suhted ja ühine majapidamine kuni 2006.a. Samas nähtub tema ütlustest, et mõnikord on kostja tema juures ööbinud ja M. on talle järgi tulnud. See oli 2002.a. M. on huvi tundnud, kui N. on ööseks jäänud. M. oli mures, kuna ta ei teadnud, kus N. on, 2006.a elab N. tema juures. Kui kostja hakkas tema juures ööbima, siis tegi ta järelduse, et abielu on lõppenud. Tunnistaja M. B. ütlustes esinevate vastuolude tõttu on tema ütlused poolte abielusuhete ja ühise majapidamise kohta mitteusaldusväärsed. Tunnistaja N. K. ütlustest nähtub, et teab hagejat väga hästi alates 1979.a, mil kostja ema elas XXXXX tänaval ja hageja käis koos kostjaga ämma juures, kuigi tunnistaja ise hagejaga seal korteris ei kohtunud. Samas väidab, et teab hagejat alates 1992.a, mil kohtus temaga turul. Poolte kodus ei ole ta kordagi käinud, pooled elavad tunnistaja teada kusagil taksopargi juures. Samas ei mäleta tunnistaja täpselt, kas nad elasid XXXXX XX või XX. Tunnistaja on väitnud, et pooled käisid praktiliselt igal nädalavahetusel Nõmme turult kala ostmas ja kostja on alati ostnud toiduaineid, sünnipäevaks ostnud torte, jõuludeks lastele šokolaadi. 2002.a või 2003.a.ostis sõrmuse ja kasuka ning kinkis need hagejale, kuigi tunnistaja ise kasuka ja sõrmuse üleandmist hagejale ei näinud. Tunnistaja ei tea, mis ajast ta tunneb hagejat ja kus pooled elasid, samuti ei tõenda koos turul käimine veel abielusuhete olemasolu ega tortide, šokolaadide ostmine abielulist kooselu. Tunnistaja ütlused selles, et ta ei ole kordagi poolte elukohas käinud ega tea, kus nad elavad ja mis ajast on ta hagejaga tuttav, seab kahtluse alla tunnistaja ütluse hageja isiklikult tundmise osas ja kui tunnistaja ei tunne isiklikult hagejat, ei saa ta anda ka vahetut infot poolte abielusuhete olemasolu või puudumise kohta ja tema info poolte suhete kohta saab pärineda kostjalt. Seega ei ole tunnistaja N. K. ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja M. I. ütluste kohaselt tunneb ta kostjat lapsepõlvest alates ja hagejat ajast, mil pooled abiellusid. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli ta tunnistajaks sellepärast, et kostjal ei ole peavarju. Ühes majas ei ole ta pooltega elanud, täpselt ei oska öelda, kas pooltel abielusuhted on. Viimati nägi hagejat 2002.a. Teab, et pooled kolisid XXXXX tänavale 4
(10)1997.a-1998.a ja enne elasid nad Lasnamäel. Kostja vahepeal XXXXX tn ei elanud. Tunnistaja sõnul „Vene ajal“ elas kostja teise naisega. Samuti kinnitab tunnistaja, et kostja on tulnud tema juurde, ostnud toiduained ja sõitnud koju. Koos kostjaga ei ole ta seal käinud, kostja on lihtsalt rääkinud, et sõidab koju, tunnistaja arvates A. juurde. XXXXX tn on tunnistaja käinud külas paar korda aastas ja XXXXX tn elavad pooled, M. ja lapsed, kuid kes kus toas elab või magab, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja ei tea, kas pooltel on ühine raha, kas nad on ühiselt midagi ostnud. Teab, et kostja on XXXXX tn maja juures ehitanud, tunnistaja on andnud raame veranda ehitamiseks. Vene ajal ehitas kostja kuuri, veranda aga 2000.a. Vene ajal olid põrsad, paar aastat peale seda, kui pooled XXXXX tänavale kolisid olid neil loomad, kanad, sead, koer. Tunnistaja M. I. ütlusi ei saa pidada objektiivseiks ega usaldusväärseiks. Lasnamäe korter vahetati XXXXX tn korteriga ning sinna koliti 1988.a, mitte aga 1997.a -1998.a, nagu väidab tunnistaja. Kui tunnistaja, kes teab kostjat lapsepõlvest ja hagejat kui kostja abikaasat abiellumisest ning suhelnud pooltega ning külastanud neid vähemalt paar korda aastas, eksib poolte elukoha asukohaga juba 10 aastat ning annab ütlusi XXXXX tänava majas tunnistaja sõnutsi „Vene ajal“ toimunud ehituste ja seal elanud koduloomade kohta, annab see aluse seada kahtluse alla tunnistaja ütluste objektiivsuse ning järeldada, et ta ei ole kohtule edastanud vahetult kogetud infot, vaid tunnistaja on edastanud kostjalt teada saadud asjaolusid nn peavarju saamiseks. Tunnistaja L. E. tunneb hagejat umbes 20 aastat ja kostjaga töötas koos T. remondivalitsuses. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kostja tema alluvuses autojuhina ja ta on korduvalt käinud siis, kui koos kostjaga autoga sõitis, poolte juures kodus, mitte külas. Esimene kord käis tunnistaja XXXXX tänaval enne 1991.a. 1994.a käis koos kostjaga gaasiballooni vahetamas. Viimane kord 2007.a novembris. 2007.a jõi kostjaga teed, hageja oli majas, samuti lapselapsed – kaks väikest poissi - 7- või 8-aastased, kes käisid vist juba koolis. Samas on tunnistaja väitnud, et 1994.a, kui ta XXXXX tn majas käis, olid seal lapselapsed ja hageja ning lapselapsed, 2 poissi, olid kooliealised. Seda, kui vanad lapselapsed tänaseks on, tunnistaja ei tea. Tunnistaja on käinud XXXXX tn umbes 10 korda, külatused on olnud umbes pooletunnised. Tunnistaja ei tea, kas kostja on lisaks XXXXX tn elanud ka mujal, kuna kostja rääkis talle alati XXXXX tänavast. Tunnistaja ütluste kohaselt on kostja XXXXX tn 1995.a ehitanud, laadinud ehitusmaterjale maha. Seda, kas kostja on remonti teinud, tunnistaja näinud ei ole. Küll aga kinnitab tunnistaja, et kui ta seal käis, osteti koju toiduaineid. Tunnistaja L. E. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus kostja vande all antud seletusega. Kostja väidab, et aastatel 1995.a kuni 1998.a oli ta I. juures, tunnistaja aga väidab, et ta ehitas 1995.a XXXXX tn; kostja seletuse kohaselt ta 2007.a novembris enam XXXXX tn ei elanud, tunnistaja aga väidab, et käis tal XXXXX tn külas, jõi koos kostjaga väikses toas teed, tunnistaja väidab, et kostja vahetas gaasiballoone, samas aga ei tea, kas gaasipliit ikka olemas on. Lisaks on tunnistaja ütlused vastuolulised veel selles, et 1994.a olid poolte lapselapsed, keda tunnistaja nägi, tunnistaja hinnangul kooliealised, kelle vanust ta praegu ei tea, samas 2007.a külaskäigu ajal oli need samad lapselapsed – 2 poissi 7-8 aastased, mis annab aluse järeldada, et tunnistaja ei olegi XXXXX tänaval käinud ega poolte lapselapsi näinud. Tunnistaja, kes on kostjaga kaua koos töötanud ja kellel on kostjaga sõprussuhted ja kes on väidetavalt kogu aeg kostjaga kaasas sõitnud ning kostjale toiduaineid koju viinud, ei tea, kus kostja aastatel 1995.a kuni 1998.a. ja 2007.a elas. Tunnistaja L. E. ütlused kui mitteusaldusväärsed ja mitteobjektiivsed tuleb jätta tähelepanuta. Tunnistaja E. T., poolte ühise poja M. endise abikaasa, ütlustest nähtuvalt elas ta XXXXX tänava majas 1993.a detsembrist kuni 2002.a. juunini ja esmakordselt nägi kostjat 1996.a, mil ta tuli poja M. käest raha laenama. Kostja käis vahetevahel XXXXX tänaval M. käest 5
(10)raha laenamas, oli korraga seal paar tundi, tuli ja läks samal päeval, ööseks ei jäänud. Kostja ei ole XXXXX tn majas elanud ega oma asjadega sinna tulnud. Kostja ei ole kordagi toiduaineid toonud. Raha oli M. käes, tema tõi põhiselt toidu. Remonti kostja XXXXX tn majas teinud ole. Remonttöid tegi tunnistaja koos hagejaga, vahel abistas neid M.. Kostja ei ole ka remonttöödel oma abi osutanud. Kostja ei ole ostnud küttepuid, tasunud elektri eest ega raha andnud. Tunnistaja ei kinnita, et 1999.a oleksid M. ja V. toonud kostja koju tagasi. Kui kostja oleks XXXXX tänaval elanud, oles tunnistaja teda näinud ahju kütmas, sest ta pidi kütma ahju toast, kus tunnistaja elas. Tunnistaja M. S. tunneb pooli 1991.a, aga kostjat on väga vähe näinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta on XXXXX tänaval käinud külas 3-4 korda kuus. Pooli koos näinud ei ole, samuti seda, et nad midagi ühiselt teinud oleks. 1997.a sündis tunnistajal poeg ja ta käis 1998.a neli korda nädalas külas, pärast seda jäi suhtlus harvemaks. 2000.aastast alates käis XXXXX tn 3-4 korda kuus. Pooled ei ela koos, kostjale kuuluvaid asju majas näha ei olnud. Kostjat on näinud paaril korral seal liikumas, kostja ei ole maja remontinud, samuti ei ole ta abistanud hagejat ega M. ehitustöödel. Lastelaste sünnipäevadel ei ole kostjat näinud. Tunnistaja M. V. on poolt ühine poeg ja tema ütluste kohaselt ei ole kostja XXXXX tänaval elanud. Koos elati kostjaga XXXXXX tn korteris ja seal ka teda pidevalt ei olnud. Lasnamäe korteris käis kostja kaootiliselt, pere ei ole neil kunagi olnud ja XXXXX tänava korterisse läks tunnistaja koos emaga. 1999.a käis koos V. V. kostjat koju toomas, kuna tunnistajale tundus, et kostja ei saa endaga hakkama, kuna küsis temalt kogu aeg raha. Peale kojutoomist elas kostja paar-kolm päeva, võib-olla nädala, XXXXX tänaval ja siis oli suur riid ning kostja läks ära. Pooltel ei ole ühist majapidamist ega abielulisi suhteid olnud. Kui tunnistaja oli laps, majandas ema, nüüd on tema peret ülal pidanud. Tunnistaja on 16 aastat perele toitu ostnud, teinud majas, mis vaja teha. V. V. ei ole XXXXX tänaval elanud, on seal käinud. Tunnistaja V. V. on kostja poeg. Tema ütluste kohaselt on ta kogu aeg üksinda elanud ja õiget kodu ei ole tal olnud, aastatel 1986-1996 viibis ta kinnipidamiskohtades. Kinnitab, et 1996.a elasid pooled lahus, kostja elas sel ajal XXXXX tänaval. Seejärel üüris kostja koos elukaaslasega korteri Koplis, XXXX tänaval, edasi läksid elama XXXXXXX tänavale, kus elasid aasta ja siis läksid nad lahku. Pärast seda rääkisid koos M. kostjale, et isa läheks tagasi XXXXX tänavale hageja juurde, kuid kostja ei tahtnud. Nad rääkisid kostja ära ja kostja läkski sinna. Elas seal seni, kuni pooltel tekkis probleem, millest tunnistaja ei ole täpselt aru saanud. 2003.a sügisest või 2004.a kevadest ei ole XXXXX tänaval käinud. Tunnistaja sõnul elas ta XXXXX tänaval pärast kinnipidamiskohast vabanemist 1996.a kuu, siis läks elama kostja juurde, kus elas 2 kuud ning siis asus eraldi elama. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi kostja peale koju naasmist remonti, ka tema ise tegi remonti. Poolte abielusuhete kohta ei tea tunnistaja midagi. Tunnistaja V. V. ütlused tema ja kostja poolt XXXXX tänava majas remondi tegemisest ja ehitamisest on ümber lükatud tunnistajate E. T., M. S. ja M. V. ütlustega. Tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud poolte abielusuhete olemasolu aastatel 1999 kuni 2005.a, nagu on väitnud kostja. Nii kostja enda poolt vande all antud seletusega kui tunnistajate M. V. ja V. V. ütlustega on tõendatud, et XXXXX tänavale läks kostja tagasi ainult sellepärast, et pojad palusid, kuid ei kostja ise ega ka tunnistajad ole ütlusi andnud selle kohta, et kostja soov XXXXX tänavale tagasi minnes oli just hagejaga abielulised suhted taastada ja abielulist kooselu jätkata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et poolte vahel 1999.a taastusid abielulised suhted ja kestsid 2005.a. 6
(10)Asjaolu, et kostja käis ja ööbis mingil ajal XXXXX tänaval, ei tõenda abielulist kooselu, kuna pooltel puudus ühine majandamine, samuti ühised koostöösuhted. Fakt, et poeg M., kes ise oma perega elas XXXXX tänaval, koos V. tõi isa, kes elas oma bussis ega tahtnud kellegi juurde elama minna, XXXXX tänavale, ei tekita automaatselt abielusuhteid hagejaga. Selleks, et katkenud abielulised suhted taastuksid ja jätkuksid, peab abikaasadel olema vastastikune tahe. Seda vastastikust tahet ei ole tuvastatud. Abikaasade vahelised suhted ei hõlma laste ja vanemate vahelisi suhteid. Kostja täisealised pojad M. ja V. täitsid isa ees oma laps-vanem suhtest tulenevat kohustust vanema eest hoolitsemisel ja tõid bussis elava isa enda juurde ning kostja isana aktsepteeris poegade soovi. Kostja vande all antud seletuse kohaselt elas ta 1995.a koos teise naisega ja igasugune abieluline suhe hagejaga puudus. Kostja on vande all antud seletuses omaks võtnud, et tal kollaseid kaarte ei olnud vaja ja need 4500 EVP-d kinkis ta hagejale. Hageja on esitanud hagi ühisvara jagamiseks, tuues ühisvarana välja 1983.a ühiselt soetatud 4 taburetti ja kinnitanud, et muud ühisvara pooltel ei ole. Kuigi kostja on väitnud, et pooled ostsid koos mööblit ja olmetehnikat, et ole ta nimetanud, milline ühiselt ostetud konkreetne mööbel ja olmetehnika on või oli poolte ühisvaraks. Küll aga peab kostja ühisvaraks XXXXX XX asuvat kinnistut, kuid ta on nõus, et see jääb jätkuvalt jagamata ühisvara hulka nimetamata konkreetselt seda jagamata ühisvara. Kostja kohtule ühisvara jagamiseks hagi esitanud ei ole. Seoses sellega, et kostja ei ole nimetanud täiendavalt taburettidele muud ühisvara kui kinnistut ega nimetanud oma väidete kohaselt ühiselt ostetud mööblit ega olmetehnikat ega tema hinnangul jagamata ühisvara, mille hulka võiks jääda kinnistu, aktsepteerib kostja hageja väidet muu ühisvara kui 4 taburetti puudumist. See annab aluse järeldada, et alates 1983.a ei ole pooled soetanud ühiselt koduse sisustuse esemeid ja kostja väited selles, et kuni 2005.a oli pooltel ühine majapidamine ja ühiselt osteti mööbel ja olmetehnika on ebaõiged. Ka ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks poolte ühist majapidamist või kostja poolt väidetud 1500 krooni igakuulist üleandmist hagejale eluasemega seotud kulude katteks. Eelpooltoodud tõendite põhjal alates ajast, mil kostja poegade palvel XXXXX tn tuli, so 1999.a kuni 2005.a pooltel abielulised suhted puudusid. Kuna kostja on omaks võtnud, et tal enne väidetavat leppimist ja suhete taastamist hagejaga teatud perioodidel puudusid abielulised suhted hagejaga ja ta ei ole konkretiseerinud ega tõendanud neid ajalisi perioode, tuleb poolte abieluliste suhete lõppemise ajaks lugeda hageja poolt nimetatud aeg, so 1985. aasta. Kostja on väitnud, et 27.10.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-s 2.5 on hageja kinnitanud, et perekonnaseisult on tema abielus ja lepingu ese kuulub poolte ühisvara hulka ja seetõttu on hageja ise XXXXX XX kinnistut pidanud poolte ühisvaraks. 06.07.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks andis nõusoleku kostja, mis samuti kinnitab, et kinnistu on poolte ühisvara. Nimetatud väited ei anna alust tunnistada pooltevaheliste abieluliste suhete lõppemise fakti 2005.a, kuna need lepingus toodud kinnitused on vastuolus teiste kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Antud lepingute sõlmimise ajal olid pooled abielus, nende abielu oli lahutamata ja ühisvara jagamata, mistõttu nad notari juures lepingute sõlmimiseks sellised selgitused andsidki. Sõlmitud lepingute alusel seati XXXXX XX kinnistule hüpoteegid Swedbanki kasuks poolte ühise poja M. V. poolt pangast 2005.a saadud sihtotstarbeliste laenude (elamu renoveerimine ning juurdeehitus asukohaga XXXXX XX-X) tagamiseks. Kostja väide selle kohta, et ta on veel ka selle laenu käendajaks, ei ole tõendamist leidnud, kuna kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid. 7
(10)PKS § 18 lg 2 näeb ette, et pärast abielusuhete lõppemist ühisvara jagamise korral määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte abielulised suhted lõppesid 1985.a, siis XXXXX XX XX asuv kinnistu ei ole poolte ühisvara, kuna kinnistusraamatusse kanti hageja omanikuna 03.04.2002, so pärast abieluliste suhete lõppemist. Nimetatud kinnistu on hageja poolt omandatud pärast abielusuhete lõppemist ja kooskõlas PKS § 15 lg 1 on see hageja lahusvara. Kuna XXXXX XX asuv kinnistu on hageja lahusvara, ei ole kinnistusraamatusse tehtud kande parandamine õigustatud. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kohus on rikkunud menetlusõigusnorme, jättes tähelepanuta kostja esitatud dokumendid ja tuginedes oma järelduses ainult hageja väidetele. Vastavalt TsMS § 3 lg-le l kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud, millist seaduses sätestatud õigust või huvi tingib soov jagada neli taburetti, millel sisuliselt puudub väärtus. Seega on hagi ühisvara jagamise osas menetlusse võetud valesti ning kohtuotsus on selles osas ebaseaduslik. Kohtuotsus on põhjendamatu abielusuhete lõppemise aja tuvastamise osas 1985.a. Peaaegu võimatu on tuvastada, seda enam tunnistajate abiga, millal pooltel lõppesid abielusuhted, kui abielu oli sõlmitud 1979.a. Arvesse võtmata ei saa ka jätta seda, et abikaasadel oli erinev mentaliteet. Kostja on rahvuselt mustlane, eelistas aega veeta sõprade ja rohkete sugulaste ringis, keda aga ei mõistnud ega võtnud omaks hageja. Samuti töötas kostja põhiliselt autojuhina, tihti öösiti. Kuid ei saa väita, et kostja ei hoolitsenud perekonna eest. Tema poolt taotletud tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja on alati ostnud koju toitu, abikaasale riideid ja ehteid, tegi remonti. Kohus oleks pidanud tunnistajate ütlustele hinnangu andmisel arvestama, et hagejapoolsed tunnistajad ei saanud erapooletult ütlusi anda. E. T. lapsed G. ja F. on jäänud M. V. kasvatada. Tunnistaja M. V. on asjast huvitatud isik, ta on sõlminud pangaga laenulepinguid üldsummas 700 000 krooni ning pandinõude tagamiseks oli seatud hüpoteek kinnistule XXXXX XX. Kui hageja väitel ei elanud pooled koos alates 1985.a, siis miks või kuidas osutus kostja 1988.a. sissekirjutatuks XXXXX XX, hageja kasutas kostja EVP kaardiaastaid XXXXX XX asuva korteri ostmiseks (19.10.1995 ostu-müügileping). Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal 2005.a ning 2006.a hageja tunnistas, et ta on abielus ja kinnistu XXXXX XX kuulub poolte ühisvara hulka. Samuti ei nõudnud hageja abielu lahutamist, kuigi tema arvates pooltel puudusid abielulised ning majanduslikud suhted alates 1985.a. Kohus jättis lahendamata kostja nõude kinnisturaamatu kande parandamiseks ning tema sissekandmiseks Tallinna Registriosakonna registriossa nr XXXXXXX kinnistu XXXXX XX kaasomanikuna 1/2 mõttelise osa ulatuses. Vaid otsuse motiveerivas osas kohus selgitab, miks kostja nõue kinnisturaamatusse tehtud kande parandamiseks ei ole õigustatud, kuid otsuse resolutiivosas selle kohta otsustus puudub. Juhul, kui kohus ei 8
(10)vaadanud kostja nõuet läbi sel põhjusel, et riigilõiv oli tasumata, siis oleks kohus pidanud määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mida aga pole tehtud. Kohus on rikkunud PKS § 14, 15, 17,
- Kinnistu on PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvara. Ühisvara jagamisel tuleb abikaasade osade võrdsusest PKS § 19 lg 2 p 3 alusel kõrvale kalduda ühe abikaasa kasuks, sest kinnistu tekkis tema lahusvaraks olnud elamu juurde maa erastamisega. Nagu nähtub kostja esitatud väärtpaberite konto väljavõttest kinkis ta 16.10.1995 oma RKO osaku väärtusega 4500 EVP hagejale. Seega on kohus ebaseaduslikult ja põhjendamatult tuvastanud, et XXXXX XX kinnistu on hageja lahusvara ning jättis lahendamata kostja nõude kinnisturaamatusse kaasomanikuna sissekandmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, kuid apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuni 30.06.2009 kehtinud PKS § 18 lg. 1 ja 5 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamise ajal või pärast seda. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhte lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Kuivõrd hageja palus ühisvarana jagada neli taburetti, siis ei saanud kohus seda nõuet jätta vastu võtmata ja lahendamata, olgugi et nende väärtus võib olla olematu. Asjakohane tuvastusnõue oli ka abielusuhte lõppemise aja tuvastamine, kuivõrd PKS § 15 lg.1 kohaselt pärast abielusuhte lõppemist abikaasade poolt omandatud vara on abikaasa lahusvara, olgugi et abielu ei ole lahutatud. Tulenevalt kostja nõudest kinnistusraamatu kande parandamiseks ja kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks (toimiku lk. 27) oli asjakohane ka selle tuvastamine, kas Tallinnas, XXXXX XXX XX kinnistu on abikaasade ühisvara või hageja lahusvara. Kolleegium märgib, et PKS § 17 lg. 5 sõnastuse kohaselt on tegemist nõudega enda ühisomanikuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Maakohus on otsuse põhjendavas osas leidnud, et kostja see nõue jäetakse rahuldamata, kuid ei ole seda märkinud otsuse resolutsioonis. Sellega seoses on vajalik maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada. Abielusuhe on lõppenud, kui abikaasade vahel on lõppenud nii lähedased kui ka abikaasade ühishuvidele (vastastikusele abistamisele) suunatud majanduslikud suhted. Maakohus on õigesti ja kooskõlas TsMS § 442 lg.8 sätteid järgides tuvastanud, et poolte abielusuhe lõppes
- aastal ega taastunud hiljem. Selles osas kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu tuvastatust lähtudes on õige ka kohtu seisukoht, et XXXXX XXX XX kinnistu on hageja lahusvara, kuivõrd see on omandatud hageja poolt pärast abielusuhte lõppemist, 9
(10)ning kohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja nõude kinnistusraamatu kande muutmiseks. Puuduvad andmed, et XXXXX XXX XX.X korter oleks pärast abielu registreerimist ja enne 1985.a. vallasasjana erastatud. Kostja sissekirjutus XXXXX XXX XX aadressil ei kummuta tõendeid abielusuhte lõppemise kohta 1985.a., samuti kui kostja poolt hagejale väidetavalt teatud osa EVP-de üleandmine ja registreeritud abikaasana nõusoleku andmine hüpoteegi seadmiseks poolte poja võetud laenu tagatiseks, aga ka hageja poolt hagi mitteesitamine abielu lahutamiseks kohe pärast abielusuhte lõppemist. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (kostja) kanda. Margo Klaar Tiit Kollom jätab kolleegium poolte Gaida Kivinurm 10
(10)