3-10-1518/22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1518 Otsuse kuupäev 15.detsember 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Viljo Tehvand´i kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 02.oktoobri 2009.a. ehitusloa nr 1644 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.11.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Viljo Tehvand, esindaja Tanel Pürn Vastustaja Ülenurme Vallavalitsus, esindajad Linnasmägi ja Tiit Lukas Kolmas isik Uno Muug Sirje Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14.jaanuar

1. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
4. 2009 on Ülenurme Vallavalitsuse ehitusnõuniku poolt väljastatud ehitusluba nr 1644 üksikelamu püstitamiseks aadressil Tartu maakond, Ülenurme vald, Soosilla küla, Lepalaane, katastritunnus 94901:001:
5. Kinnistu omanikuks on Jaan Muug. Korraldus nr 134 Lepalaane kinnistule üksikelamu püstitamiseks ehitusloa väljaandmise kohta anti Ülenurme Vallavalitsuse poolt välja 03.06.
6. 16.09.2009 esitas Pürje kinnistu omanik Viljo Tehvand Ülenurme Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse endale kuuluva loomakasvatushoone rekonstrueerimiseks. 1 11.06.2010 esitas Viljo Tehvand Tartu Halduskohtusse kaebus Ülenurme Vallavalitsuse poolt 02.oktoobril 2009.a. väljastatud ehitusloa tühistamiseks. 25.11.2010 kohtuistungil esitas kaebaja alternatiivse taotluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjendused
7. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, sest ei vasta üldplaneeringule ega haldusaktile esitatavaile nõuetele ning rikub tema subjektiivseid õigusi. Korralduse ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta annab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab ehitusnõunik vallavalitsuse korralduse alusel. Seega peaks lisaks ehitusloale olema olemas ka selle aluseks olnud haldusakt ning ilmselt ka projekteerimistingimused. Kaebuse esitamise ajaks sellist haldusakti vallavalitsuse poolt vastu võetud ei olnud. Korraldusega tutvumise võimatuse tõttu ei ole kaebajal võimalik esitada põhjendusi, kuid kaebuse esitaja seisukohast on tegemist õigusvastase, motiveerimata ning kaalutlusõigust rikkudes väljastatud haldusaktiga. Võimalik on, et ehitusnõunik on ehitusloa väljastanud oma pädevust ületades ilma korralduseta ning vallavalitsust informeerimata. Sellisel juhul on tegemist õigusvastase haldusaktiga, mis tuleb viivitamatult tühistada või mille tühisus tuleb tuvastada kohtu kaudu.
8. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.5.2.
9. kohaselt peab ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 2 ha. Lepalaane kinnistu on moodustatud pärast üldplaneeringu vastuvõtmist, mistõttu oli põhjust eeldada, et ka sel põhjusel sellele kinnistule ehitama ei hakata. Lepalaane kinnistu on väiksem kui 2 ha. Üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.5.2.
10. nähtub, et hajaasustusalana käsitletakse planeeringus ala, kus paiknevad kuni kolmest üksikelamust või aiamajast ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid ning kus gruppidevaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on üle 100 meetri. Antud juhul tekiks pärast Lepalaane kinnistule ehitamist neljast elamust koos nende juurde kuuluvate abihoonetega koosnev hoonete grupp. Seetõttu võib käsitleda seda juba tiheasustusalana, kus on kohustuslik detailplaneeringu koostamine.
11. Lepalaane kinnistu on arvatud väärtuslike säilitatavate põllumaade hulka, millele üldplaneeringu kohaselt üldjuhul ei ehitata Samuti tuleb väärtuslike põllumaade puhul arvestada maaparandussüsteemi korrashoiu vajadusega. Kaebajal on põhjust arvata, et senise tegevuse käigus on Lepalaane kinnistul maaparandussüsteem lõhutud. Seega on antud juhul üldplaneeringu põhimõtete eiramine viinud ka otseste negatiivsete tagajärgedeni.
12. Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekuga on V. Tehvand väljendanud soovi asuda enda kinnistul ehitama. Taolise soovi väljendamisel on tal õigus lähtuda üldplaneeringu kehtivuse eeldusest, mis tähendab seda, et naaberkinnistule ei ehitata. Kui naaberkinnistule ehitatakse, siis võib tekkida vajadus arvestada ehitistevahelisi vahekaugusi, samuti naabri huve jm asjaolusid. Tegemist on kaebuse esitaja tegevuse suhtes kaasnevate piirangutega või lausa välistustega, mis on põhjustatud väljastatud ehitusloast. Seetõttu rikub vaidlustatud ehitusluba kaebuse esitaja õigusi. 2 25.11.2010 kohtuistungil esitas kaebuse esitaja alternatiivse taotluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks, juhul kui puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks. Ehitusloa õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on võimalus nõuda hiljem kahju hüvitamist. Kahju seisneb selles, et ehitusloast tulenevalt ei saa kaebuse esitaja realiseerida enda kinnistul ehitusõigust mahus, mida oleks saanud siis, kui ehitusluba ei oleks välja antud. Samuti on ehitusloa tõttu vähenenud kaebaja kinnistu väärtus. Vastustaja vastuväited
13. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane. Vastustaja märgib, et ta ei loe kaebusest välja, milliseid konkreetseid V.Tehvandi subjektiivseid õigusi U.Muugale väljastatud ehitusluba rikub. Kaebaja ei ole viidanud oma kaebuses ühelegi seadusele, mis annaks talle aluse keelata naaberkinnistu omanikul ehitusõiguse realiseerimist. Uno Muug’ale väljastatud ehitusluba ei ole vastuolus üldplaneeringuga. 04.04.2007 esitasid Kleini kinnistu omanikud Ülenurme Vallavalitusele avalduse kaasomandi lõpetamiseks.. Ülenurme Vallavalitsuse 27.09.2007 korraldusega nr 416 nõustuti Kleini kinnistu jagamisega kolmeks reaalosaks, mille tulemusel tekkisid Lepalaane katastriüksus (pindala 11684 m2, sihtotstarve maatulundusmaa), Tõrutamme katastriüksus (pindala 11680 m2, sihtotstarve maatulundusmaa) ja Pärnaõie katastriüksus (pindala 11680 m2 sihtotstarve maatulundusmaa).
14. Kaebaja väide, et ehitusõiguse saamiseks on vajalik maa miinimumsuurus 2 ha, ei kehti antud juhul Lepalaane kinnistu kohta. 2 ha nõue kehtib hajaasustusalal moodustatava uue katastriüksuse kohta ja see hakkas kehtima alates üldplaneeringu kehtestamisest s.o 10.02.
15. Lepalaane kinnistu puhul ei saa rääkida uue katastriüksuse moodustamisest, vaid tegemist on varem moodustatud katastriüksusega ja üldplaneeringu punktis 2.5.2.3 toodud 2 ha nõue sellele ei laiene. Vastavalt valla üldplaneeringu punktile 2.5.1.6 on lubatud maatulundusmaale rajada eluasemekoht projekteerimistingimuste alusel, kui naaberkinnistul asuva hoonete kompleksini on vähemalt 100 meetrit. Nagu nähtub Maaameti kaardiserveri väljatrükist, asub Lepalaane kinnistule rajatav eluase enam kui 100 meetrit naaberkinnistul asuvatest hoonete kompleksist. Pürje kinnistul asuv lähim ehitis, mis piirneb Lepalaane kinnistuga, on kasvuhoone. Sama kaardiserveri väljatrükil on näha, et Pürje kinnistul säilinud loomakasvatushoone vundament, mille rekonstrueerimiseks V.Tehvand on vallavalitsusele soovi avaldanud, piirneb hoopis Kleisi kinnistuga. Seega, arvestades Lepalaane kinnistule ehitatava elamu mahtu ja asukohta kinnistul, ei saaks see kuidagi takistuseks olla loomakasvatushoone rekonstrueerimisele Pürje kinnistul, nagu väidab kaebaja. Ehitatav elamu ei paikne maaparandussüsteemide torustikel, seega ei teki ka ohtu maaparandussüsteemidele. Ülenurme Vallavalitus tunnistab, et väljastas ehitusloa Uno Muug’ale menetlusnorme rikkudes, kuid käesolevaks ajaks on nii korraldus kui ka Põllumajandusameti kooskõlastus vormistatud. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine, mida taotleb V.Tehvand on range mõjutusvahend, mida saab kohaldada ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral, mis antud juhul puudub. Kolmanda isiku seisukoht 3
16. U.Muug palub jätta kaebus rahuldamata. U.Muug märgib, et ehitamiseks oli ehitusprojekt olemas ja on kooskõlastatud, samuti on olemas kehtiv ehitusluba. Kehtiva ehitusloa alusel on kokku tehtud kulutusi üle 100000 krooni kaevetöödele ja materjalidele, tööraha arvestamata. V. Tehvandi kaebuse tõttu ehitus seisab. Kohtu põhjendused ja otsus
17. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 ja § 26 lg 1 p-le 1 tühistab halduskohus vaidlustatud haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Ehitusseaduse § 22 lg 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis, samuti nõusolek ehitise laiendamiseks, rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Riigikohtu 14.05.2002 otsuses nr 3-3-1-25-02 on märgitud, et linnavalitsuse korraldust ja seega ka vallavalitsuse korraldust ja selle alusel antud ehitusluba tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, st. ühe ja sama haldusaktina. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud ehitusloa väljaandmisel ehitusnõuniku poolt 02.10.2009 puudus vastav vallavalitsuse korraldus. Kuid ainuüksi vallavalitsuse korralduse puudumine olukorras, kus vallavalitsus on hiljem vastava korralduse välja andnud ja seega aktsepteerinud ehitusloa väljaandmist, ei ole aluseks ehitusloa tühistamiseks. 02.10.2009 väljaantud ehitusloa õiguspärasust on võimalik kontrollida ka olukorras, kus vallavalitsuse korraldus on vormistatud hiljem kui ehitusluba on välja antud. Ehitusloa tühistamist ei tooks automaatselt kaasa ka olukord, kui ehitusloa väljaandmisel puuduks üldse kohaliku omavalitsuse vastav korraldus. Antud juhul oli vallavalitsuse poolt kohtumenetluse alguseks ka vallavalitsuse vastav korraldus välja antud, seega oli kaebajal kohtumenetluse käigus võimalik oma kaebuse põhjendusi tulenevalt korraldusest täiendada.
18. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-25-02 märkinud, et ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Kaebuse esitaja V.Tehvandi väitel on ehitusloa väljaandmisega rikutud tema subjektiivseid õigusi sellega, et ehitusloa realiseerimisel võib sattuda ohtu tema poolt kavandatud ehitustegevus, kuna üldplaneeringust tulenevalt ei tohi U. Muuga poolt ehitatava ehitise ja V.Tehvandi poolt tulevikus kavandatava ehitiste vahemaa jääda alla 100 meetri. Kaebaja märkis kohtuistungil, et tal on kartus, et ta ei saa tulevikus soovitud mahus ehitada, muus osas tal U.Muugi ehitusloale ja ehitamisele vastuväiteid ei ole. Kohus on seisukohal, et U.Muugale Lepalaane kinnistule ehitusloa väljaandmisega väikeeelamu ehitamiseks kaebaja õigusi rikutud ei ole. 4
19. Ülenurme Vallavalitsuse üldplaneeringu punktis 2.5.1.6 on märgitud, et kui maatulundusmaale soovitakse rajada eluasemekoht, on see võimalik projekteerimistingimuste alusel, kui naaberkinnistul asuva hoonete kompleksini on vähemalt 100 meetrit ning asukoha valikul arvestatakse Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes tooduga. Ehitusluba on U.Muugale antud uuele kinnistule elamu ehitamiseks, seega eluasemekoha rajamiseks. Projekteerimistingimused on vallavalitsuse poolt väljastatud 2007 aasta oktoobris, projekteerimistingimuste kehtivust pikendati 2009 aasta aprillis. U.Muuga poolt ehitatav elamu asub olemasolevatest hoonetest kaugemal kui 100 meetrit, selles osas vaidlust ei ole. V.Tehvand on esitanud Ülenurme Vallavalitsusele 16.09.2009 avalduse detailplaneeringu algatamiseks (tlk.6). Selles avalduses on märgitud planeeringu koostamise eesmärgiks loomakasvatushoone rekonstrueerimine. Vastustaja kinnitusel ei ole valla üldplaneeringus kehtestatud piirangud ega U.Muuga poolt ehitatav elamu takistuseks kaebajal taotletud loomakasvatushoone rekonstrueerimiseks. Kohtule on esitatud Maaameti kaardiserveri väljatrükk, millest nähtub, et Pürje kinnistul säilinud loomakasvatushoone piirneb mitte Lepalaane kinnistuga, vaid Kleisi kinnistuga.
20. Kaebaja 30.06.2010 esitatud määruskaebusele lisatud Maaameti kaardiserveri väljatrükil on kaebaja märkinud tema poolt planeeritava ehitusalana aga ala, mis ei hõlma loomakasvatushoonet, vaid kus asub kaebajale kuuluv kasvuhoone, mis asub teisel pool teed senisest hoonetekompleksist. Ka kohtuistungil selgitas kaebaja, et tal on soov laiendada õueala ning ehitada uus elamu üle tee alale, kus praegu asuvad kasvuhooned Kohus on seisukohal, et kaebaja kavatsus tulevikus laiendada hooneteala oma kinnistul, ei saa antud ajal piirata kolmanda isiku ehitusõigust. Samas nähtub, et alles kohtumenetluse ajal on tegelikult kaebaja osundanud soovile ehitada hooneid tema kinnistule teisele poole teed, kus siiani hooned puuduvad. Nagu märgitud, on V.Tehvand 2009 aastal vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu taotluses märkinud, et planeeringu eesmärk on loomakasvatushoone rekonstrueerimine. Ka kohtule esitatud kirjalikus kaebuses on märgitud, et V.Tehvand esitas 10.09.2009 Ülenurme Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse endale kuuluva loomakasvatushoone rekonstrueerimiseks. Vallavalitsuse kinnitusel avaldusele mingit kaardimaterjali lisatud ei olnud ning et varasemalt ei ole uute hoonete ega uue elamu ehitamisest juttu olnud. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et tema 16.09.2009 detailplaneeringu algatamise avalduses on märgitud, et säilitatavad hooned on elumaja, garaaž-kuur ja masinakuur, lammutatav hoone on kuur, rekonstrueeritavad hooned on laut, planeeritavad uued hooned on üks elumaja ja kõrvalhoone, ehk et kaebajal oli tegelikult soov ehitada uus elamu. Kuid ühtegi tõendit selle kohta, kuhu kaebaja on soovinud või tulevikus kavatseb hooneid ehitada või olemasolevaid rekonstrueerida, ei vallavalitsusele ega kohtule esitatud ei ole. 16.09.2009 vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusest saab välja lugeda, nii nagu seda on aru saanud ka vastustaja, et kaebajal on soov rekonstrueerida loomakasvatushoonet ning et planeeringualaks on ainult Pürje kinnistu. Kohtuistungil andis kaebaja erinevaid seisukohti, väites, et detailplaneeringut oli vaja selleks, et soovib ehitada uut elamut, samas väitis, et planeeringut oli vaja uue loomakasvatushoone asukoha määramiseks. Kaebaja selliste selgituste ja kaebaja senise tegevuse alusel võib järeldada, et 5 tema ehitamise kavatsus ei ole tõsiseltvõetav. Taotluse detailplaneeringu algatamiseks esitamisest on möödunud üle aasta, kuid siiani ei ole detailplaneeringut algatatud. Kuigi detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise peab lahendama kohalik omavalitsus, ei nähtu, et kaebaja ise oleks taotluse lahendamise vastu huvi tundnud, välja arvatud ainult siis, kui Lepalaane kinnistul on toimunud mingi ehitustegevus. Kaebuse esitaja on 18.05.2010 esindaja kaudu pöördunud kirjaga vallavalitsuse poole Lepalaane kinnistul toimuva tegevuse osas, samuti detailplaneeringu algatamise osas. Vallavalitsus on vastuse saatnud kaebaja esindaja advokaadibüroole aadressil, mis oli kirjas märgitud. Selles kirjas on selgitatud ka detailplaneeringu algatamata jätmise põhjustest. Nagu selgus, ei ole kaebaja siiani omapoolset initsiatiivi detailplaneeringu algatamise ja ehitustegevuse vastu üles näidanud ka peale vallavalitsuse vastust, kus paluti V.Tehvandil vallvalitsusega ühendust võtta (tlk.118). Kas ja miks kaebuse esitaja ise antud vallavalitsuse kirjast teadlik ei ole, ei ole antud vaidluses oluline.
21. Kuna vaidlustatud ehitusloa alusel ehitatav ehitis asub kaebaja rekonstrueerimisele tulevast loomakasvatushoonest kaugemal kui 100 meetrit, siis U.Muugale väljastatud ehitusluba kaebaja õigusi ei riku. Samas on kaebuse esitaja jätnud tähelepanuta, et valla üldplaneeringu p 2.5.1.6 seab 100 meetrilise piirangu uue eluasemekoha rajamisel. Kaebuse esitaja poolt seniste hoonete rekonstrueerimise või uute ehitiste ehitamise puhul ei ole tegemist eluasemekoha rajamisega, mille puhul on seatud tingimuseks 100 meetriline vahemaa . Kui kaebaja soovib aga tulevikus uut eluasemekohta rajada, siis ei kehti 100 meetriline hoonekomplekside vahekauguse piirang mitte ainult kaebaja ja U.Muuga hoonete osas, vaid ka kaebaja ja tema kinnistu naabruses asuva kahe kinnistu hoonete osas. Nähtuvalt kaardiserveri väljatrükist (tlk. 62, 90) ei asu kõrvalkinnistutel olevad hooned kaugemal kui U.Muuga poolt ehitatav hoone. Samuti näeb valla üldplaneeringu p 2.5.2.3 ette, et hajaasutuses on ühele katastriüksusele lubatud ehitada üks põhihoone ning sinna juurde kuuluvad abihooned. Kaebajale kuuluval katastriüksusel asub põhihoonena juba üks elamu.
22. Kaebaja väitel ei võimalda Lepalaane kinnistule ehitusloa andmist ka valla üldplaneeringu punkt 2.5.2.3, mille kohaselt ehitusõiguse saamiseks hajaasutusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 2 ha. Kohus nõustub vastustajaga, et Lepalaane kinnistu osas valla üldplaneeringu punktis 2.5.2.3 sätestatud piirang ei kehti. Valla üldplaneering on kehtestatud 10.02.2009.a. Endine Kleini kinnistu jagati kolmeks võrdse pindalaga kinnistuks 27.09.
23. Seega on Lepalaane kinnistu moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist, mitte ei ole tegemist moodustatava kinnistuga.
24. Üldplaneeringu p 2.5.2.
25. sätestab, et üldjuhul ei tohi ehituseks kasutada väärtuslikku põllumaad. Seega on võimalik ka väärtuslike põllumaade hulka arvatud maale ehitada. Üldplaneeringu p 2.5.1.6 kohaselt on maatulundusmaa, väärtusliku põllumaa ning roheala leppemärgiga esitatud maaalale lubatud rajada hajaasustustunnusega eluasemekohti. Lepalaane kinnistu asub hajaasutuses. Kohtuistungil selgus ka, et endise Kleini kinnistu jagamisel tekkinud kolme kinnistu maid põllumaana juba mitmeid aastaid ei kasutata, maad on umbrohtunud ja võsastunud. Seega ei ole sisuliselt tegemist väärtusliku põllumaana.
26. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Ülenurme Vallavalitsuse poolt U.Muugale väljastatud ehitusluba üksikelamu ehitamiseks ei riku kaebaja õigusi. Ehitusloa välja andmisel on järgitud valla üldplaneeringut ja valla ehitusmäärust. Asjaolu, et ehitusloa väljaandmisel puudus vastav vallavalitsuse korraldus ja korraldus on vastu võetud hiljem, ei ole aluseks ehitusloa õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. 6 Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-56-02 märkinud, et tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi, ning et ehitusloa andmisel tuleb arvestada kõikide erinevate huvidega, mida ehitusnormid jm ehitamist reguleerivad õigusaktid kaitsevad või peavad kaitsma, eriti naabrite subjektiivsete õigustega, s.h omandiõigusega. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebuse esitajat ei olnud eelnevalt teavitatud Lepalaane kinnistule ehitusloa taotlusest ega ei olnud teda kaasatud loa andmise menetlusse, ei too see antud juhul kaasa ehitusloa tühistamist. Kaebuse esitajal on olnud võimalik ehitusluba kohtus vaidlustada ja selle käigus oma seisukohad esitada. Kuna kohtumenetluse tulemusena on kindlaks tehtud, et vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei olnud kaebaja ärakuulamata jätmine haldusmenetluses selline viga, mis oleks lõpptulemusena mõjutanud ehitusloa väljaandmist. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
27. Kaebuse esitaja esitas kohtuistungil alternatiivse taotluse - kui ei ole võimalik ehitusluba tühistada, siis palub kaebaja selle õigusvastaseks tunnistamist. Kuna kohus ei tuvastanud ehitusloa tühistamise taotluse läbivaatamisel ehitusloa väljaandmise õigusvastasust, siis puudub alus ka kaebaja alternatiivtaotluse rahuldamiseks. Ülenurme Vallavalitsuse poolt U.Muugile ehitusloa väljaandmine ei ole toimunud õigusvastaselt.
28. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 22 341,80 krooni, seahulgas riigilõiv 650 krooni. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kõik kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 7 8