← Eesti

2-09-71048/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagi hind Menetlu

§ 24lg.

4 alusel kohtule taotluse Tööandja poolt TVK-le esitatud avalduse M.E. H ’i vastu läbivaatamiseks hagimenetluse korras (töövaidlusasi nr. 9.4-02/4171/09). Samal päeval taotles M.E. H ’i esindaja töövaidlusasja nr. 9.4-02/4115/09 toimiku väljanõudmist TVK-st ja märkis, et hageja ekslikult ei esitanud 28.12.2009 hagiavalduse juurde TVK otsust töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4115/09, mida ta sisuliselt vaidlustas. Lisaks märgib M.E.H ’i esindaja, et faktiliselt esitatud hagiavalduses vaidlustas hageja mõlemad TVK 12.11.2009 otsused; nii töövaidlusasjas nr. 9.4.-02/4171/09 Tööandja avalduse alusel M.E.H ’i vastu, kui ka töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09 M.E.H ’i avalduse alusel Tööandja vastu (tlk. 62-63).

  1. 16.09.2010 esitas M.E. H ’ile riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtule seisukohad, milles selgitas, et M.E. H vaidlustas 28.12.2009 kohtule esitatud hagiavalduse sisust tulenevalt TVK 12.11.2009 otsust töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4115/09, kuigi esitas ekslikult kohtule vale TVK otsuse (tlk. 130-133). M.E. H on 28.12.2009 hagiavalduses esitanud Tööandja vastu oma nõuded vastu ja jääb nende juurde (tlk. 132). Eelnimetatud asjaolu kinnitas M.E. H ’i esindaja 16.11.2010 toimunud kohtuistungil (tlk.200). Hagiavalduse asjaolud ja nõuded 2
  2. 28.12.2009 kohtule esitatud ja täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja M.E. H tunnistada tema poolt 09.07.2009 töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust, välja mõista kostjalt (Tööandjalt) hüvitis 102 954 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja esindaja V. T väitel sai ta TVK otsuse e-meili teel 25.11.2009, hageja avalduse rahuldamata jätmise ja kostja nõuete rahuldamise kohta (tlk. 4).
  3. Hagi kohaselt hageja töötas kostja juures tegevjuhina alates 28.09.2007 töölepingu nr 303 alusel. Tegevjuhi ametiülesanded fikseeriti täpsemalt töölepingu lisas nr 1, ametijuhendis. Pooltevaheliste suhete teravnedes lõpetas kostja 15.01.2009 hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 ja 7 alusel. Harju Maakohus 15.05.2009 kohtuotsusega ennistas M.E. H ’i endisele tööle alates 15.01.2009.a. 28.05.2009 asus M.E.H ennistatud töökohale.
  4. Kostja/Tööandja ei soovinud täita oma TLS § 28 lg 2 p 1 nimetatud kohustusi, s.o k tada töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Peale tööle ennistamist teatati hagejale juhatuse 28.05.2009 korraldusest, mille alusel hageja töölt eemalviibimise ajal on loodud iseseisev teravilja kasvatuse struktuuriüksus, mida juhib A. S , kes allub juhatuse liikmele. Lisaks teatati, et alates 01.05.2009 kehtivad protseduurireeglid, milledega hagejalt võeti ära ametijuhendis tööülesannetega antud otsustusõigus ning 28.05.2009 korralduse p-ga 5 sätestati, et hageja peab tööajal viibima tegevuse lõpetanud Kiia farmi territooriumil ning töökohalt lahkumine tööajal tuleb kooskõlastada eelnevalt juhatuse liikmega (kelle töö on liikuva iseloomuga ning kiire, mistõttu ei ole juhatuse liikmel alati võimalust vastata ka telefonile, andmaks tegevjuhile luba lahkuda tühjast farmist). Seega kostja 28.05.2009 juhatuse korralduse ja alates 01.05.2009 kehtestatud protseduurireeglite järgimine ei võimaldanud M.E.H ’il täita talle töölepinguga ja ametijuhendiga pandud tegevjuhi ülesandeid.
  5. Tegelikkuses oli kostja ainsaks põhitegevuseks teraviljakasvatus, kuna loomakasvatus oli juba 2008 lõpetatud. Seega oli hageja asemele tööle võetud uus tegevjuht A. S , mida tõendab 17.07.2009 AS K poolt Keskkonnaameti Harju kontorile esitatud taotlus keskkonna-kompleksiloa menetluse lõpetamiseks, millele on kontaktisikuna alla kirjutanud AS K tegevjuht A. S (tlk. 169).
  6. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja 06.07.2009 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, s.o. tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kuivõrd tööandja kohtles töötajat ebaväärikalt. Kostja sai avalduse kätte 09.07.2009 (töövaidlusasi nr 9.4-02/4115/09, tlk. 73-74), ei nõustunud sellega ja nõudis täiendavaid selgitusi. Kostja/ Tööandja vastuväited
  7. Kostja hagi ei tunnista.
  8. M.E.H ’i poolt 15.09.2010 kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades kinnitas ta, et soovis vaidlustada TVK otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09, kus avaldajaks TVK-s oli M.E.H , kuigi ekslikult esitas kohtule TVK-i teise vaidluse (TVK-s avaldajaks oli Tööandja) otsuse (tlk. 130-133). Eelnimetatud asjaolu kinnitas 16.11.2010 istungil M.E.H ’i esindaja (tlk. 200).
  9. Eeltoodust tulenevalt on TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09 jõustunud, kuna avalduse rahuldamise järgselt ei esitanud teine pool (M.E.H )

§ 24lg.

4 kohaselt kohtule ühe kuu jooksul taotlust TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohtuistungil kinnitas M.E.H (esindaja), et ei ole taotlenud töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09 TVK-le esitatud avalduse uuesti läbivaatamist hagimenetluse korras. Seega on jõustunud TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09, millega rahuldati Tööandja avaldus ning tunnistati M.E.H ’i töölepingu ülesütlemine Tööandjale 09.07.2009 tühiseks, loeti M.E.H ’i tööleping 09.07.2009 ülesütlemisega mittelõppenuks, loeti M.E.H ’i tööleping Tööandjale üles öelduks korraliselt ja mõisteti M.E. H ’ilt välja Tööandja kasuks hüvitis 35 154 krooni. Mistõttu tuleb lähtuda jõustunud TVK 12.11.2009 otsusest töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09 ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 3

  1. M.E.H ’i poolt 09.07.2009 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 alusel oli tühine ja on tunnistatud tühiseks jõustunud TVK 12.11.2009 otsusega töövaidlusasjas nr. 9.4.-02/4171/
  3. 28.09.2007 asus hageja Tööandja juures tööle tegevjuhi ametikohale. 2009 kevadel oli poolte vahel vaidlus, mille järgselt M.E.H ennistati tööle ja ta asus tööle 28.05.
  4. 09.07.2009 sai Tööandja tähitud kirja teel M.E.H ’i poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, märkega, et avaldusel on viivitamatu mõju, ehk leping lõpeb ilma etteteatamiseta (töövaidlusasi nr 9.4-02/4115/09, tlk. 51, 71-74). Avalduses ei olnud esitatud selgeid põhjendusi, vaid üldised viited töölepingu rikkumisele, muudatustele tootmises, töökorralduses ja ebamõistlikule käitumisele seoses puhkusega. 13.07.2009 saatis Tööandja M.E.H ’ile tähitud kirjaga, samuti elektroonselt kirjaliku teate, et ei nõustu M.E.H ’i esitatud ülesütlemisavaldusega, kuna on esitatud üldised viited rikkumistele ja muudatustele, konkreetseid asjaolusid välja toomata ja sisu täpsustamata, mida Tööandja saaks hinnata, seega puuduvad TLS § 91 lg 2 sätestatud alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks Tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tööandja palus täiendavaid selgitusi hiljemalt 15.07.2009 (töövaidlusasi nr 9.4-02/4115/09, tlk. 7980), millele M.E.H tähtajaks ei vastanud, kuid 26.07.2009 saatis Tööandjale e-kirja, milles lisas ülesütlemise selgituse ja uusi põhjendusi, mida eelnevalt ei olnud esitanud (töövaidlusasi nr 9.402/4115/09, tlk. 48, 53-54).
  5. M.E.H viitab ülesütlemisavalduses Tööandja ebamõistlikule käitumisele seoses M.E.H ’i puhkusesoovi kinnitamisega. Tööandja märgib, et 03.07.2009, (reedene päev) saatis M.E.H juhatuse liikmele V. V’le e-kirjaga teate, milles palus võimaldada talle alates esmas-päevast kaks nädalat puhkust. V. V sai e-kirja kätte uuel töönädalal, selgitas töökorralduslikult tegevjuhi ootamatult puhkusele lubamise võimalikkust ja 07.07.2009 andis M.E.H ’ile suulise nõusoleku puhkusele minekuks kuni 17.07.2009 ning saatis 08.07.2009 M.E.H ’ile sama nõusoleku ka e-kirja teel. Esmaspäeva hommikul (06.07.09), saamata veel Tööandjalt vastust, ei ilmunud M.E.H tööle, ei informeerinud kolleege ega võtnud Tööandjaga ühendust, vaid otsustas ühepoolselt töölt puududa. Seega, ülilühikese etteteatamisega puhkuseavalduse esitamine ja ilma vastust saamata töölt puudumine oli tegevjuhi poolt töökohustuste rikkumine ja ebamõistlik lähenemine oma ametikohale, vastutusele ja tööandja huve eirav käitumine. TLS § 69 lg 3 kohaselt tuleb puhkusesoovist 14 päeva ette teatada, siis saanuks Tööandja õigeaegselt vastata. Eeltoodust tulenevalt ei ole M.E.H ’i väidetud Tööandja poolset ebamõistlikku käitumist seoses puhkusega toimunud ja seega on erakorraline ülesütlemine alusetu.
  6. M.E.H oli töölepingujärgselt tegevjuht ja peale tööle naasmist 2009 mais sai, täitis ja pidigi täitma oma töölepingujärgseid tegevjuhi ülesandeid. Teraviljakasvatusega seoses uue ametikoha loomine ei mõjutanud ega muutnud tema kui tegevjuhi töölepingujärgseid, sh ametijuhendist tulenevaid ülesandeid. Tegevjuhi töö seisneb eelkõige arengute, tegevuste planeerimises, korraldamises, plaanide väljatöötamises, kus ei toimu igapäevaste ülesannete andmist juhatuse poolt. Vajadusel võis ja andis juhatus ka ühekordseid ülesandeid. M.E.H väited töö mitteandmisest on alusetud, ebaõiged, paljasõnalised ja tõendamata, samuti ei olnud kellelgi keelatud temaga suhtlemine
  7. Tööandja ei nõustu ka M.E.H ’i väitega keeleprobleemist ülesannete täitmisel, kuna tööle asudes 2007 aastal ta sai ja pidi saama hakkama oma ülesannetega iseseisvalt inglise keeles, ilma tõlgita. Tööandja jätkas M.E.H ’iga töösuhet ja sõltumata raskest majanduslikust olukorrast on järginud palga kokkulepet ja taganud töötajale jätkuvalt töö ja olulise sissetuleku. M.E.H ise ei olnud huvitatud koostööst ning tegeles vaidlemisega asjasse mittepuutuvatel teemadel.
  8. Tööandja oli miljonite ulatuses tegevuskahjumis ja 2008 valitud uus juhatus kehtestas 2009 kõigile kehtivad üldised reeglid, millega suurendati juhatuse kontrollfunktsiooni ja Tööandjale rahalisi kohustusi tekitavad toimingud tuli eelnevalt kooskõlastada juhatusega. Kõik korraldused olid suunatud kõigile töötajatele, et äriühingu rasket majanduslikku olukorda parandada ja suurendada kontrolli rahaliste kulutuste üle.Tegemist oli administratiivsete meetmetega, mis kehtestati üldistena, 4 äriühingu huvides ning on meelevaldne väita, et need muudavad kuidagi kellegi töölepingu sisu. Juhatuse poolne äriühingu juhtimine, vastavate korralduste tegemine ja kontrolli teostamine on juhatuse seaduslik õigus ja ei saa olla töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
  9. Kostja märgib, et M.E.H ’i endine kabinet oli antud teise töötaja kasutusse, mistõttu tema tööle asudes anti talle uus kabinet koos kõigi töövahenditega ja kabineti ning mööbli vahetumist ei saa lugeda rikkumiseks. M.E.H ’ile soodustuste võimaldamine ei olnud võimalik, kuna 2008 aasta majandusaasta lõppes ettevõttele 20 miljonilise tegevuskahjumiga ning olukorra muutmiseks ja äriühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks olid kõik tegevused suunatud kulude kokkuhoiule.
  10. Seoses töökohalt lahkumise kooskõlastamise kohustusega märgib Tööandja, et M.E.H ’il paluti kinni pidada töölepingujärgsest tööajast, millele vastuseks ta teatas, et see on tema kui direktori eesõigus kehtestada oma isiklik tööaeg. Seega andis juhatus korralduse, et M.E.H peab juhatust teavitama, kui otsustab lahkuda farmide piirkonnast. Mingit ebaväärikat käitumist ega maine kahjustamist M.E.H suhtes ei ole toimunud ning tema vastupidised ja üldistatud väited on alusetud, ebaõiged, paljasõnalised ja tõendamata. Maakohtu otsuse põhjendused
  11. Kohus, ära kuulanud menetlusosalised, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistajate A Š , ja M R ütlusi kogumis, leiab, et MEH’i hagi tuleb jätta rahuldamata.
  12. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping 28.09.2007 ning M.E.H täitis tegevjuhi ülesandeid. Harju Maakohtu 15.05.2009 otsusega ennistati M.E.H endisele tööle ja tööle asus ta
  13. mail
  15. Vaidlus on M.E.H ’i poolt 09.07.2009 töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tunnistamises ja hüvitise 102 954 krooni saamiseks (TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr 9.402/4115/09, millega jäeti avaldaja M.E.H ’i avaldus rahuldamata).
  16. M.E.H ’i väitel Tööandja ei taganud talle tööle ennistamisel töölepingus kokkulepitud tööd ega võimaldanud ettenähtud tööülesandeid täita, mistõttu ta luges edasitöötamise võimatuks ja esitas Tööandjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks Tööandja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu (tlk.126-127). Tööandja sai avalduse kätte 09.07.
  18. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja lõike lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
  19. 04.08.2009 esitas Tööandja TVK-le avalduse M.E.H ’i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lugeda leping lõppenuks töötaja poolt korralise ülesütlemisega seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga ja välja mõista M.E.H ’ilt Tööandja kasuks hüvitis 35154 krooni (TVK töövaidlusasi nr. 9.4-02/4171/09). TVK 12.11.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.402/4171/09) rahuldati Tööandja avaldus ning tunnistati M.E.H ’i töölepingu ülesütlemine Tööandjale 09.07.2009 tühiseks, loeti M.E.H ’i tööleping 09.07.2009 ülesütlemisega mittelõppenuks, loeti M.E.H ’i tööleping Tööandjale üles öelduks korraliselt ja mõisteti M.E. H ’ilt välja Tööandja kasuks hüvitis 35 154 krooni. Avaldaja Tööandja sai TVK 12.11.2009 otsuse töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09 kätte postiga 02.12.2009 ja eelnevalt e-kirjaga 20.11.2009 (TVK toimiku lk. 1), (tlk.39). Vastavalt kohtu päringule TVK-le, teatas TVK, et vastustajat M.E.H ’it esindas TVK-s volikirja alusel V. T , kes TVK otsust vastu ei võtnud, siis prooviti saata otsus vastustajale M.E.H ’ile 5 kodusel aadressil, kirja vastu ei võetud. Otsus õnnestus üle anda kulleriga vastustaja M.E.H ’i elukaaslasele A S le 19.02.2010 (tlk.38, 41-42, 42a ja TVK töövaidlusasja nr 9.4-02/4171/09 toimiku lk. 38).
  20. Avaldaja Tööandja TVK 12.11.2009 otsust töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09 ei vaidlustanud.
  21. Vastustaja M.E.H ’i volikirja alusel esindaja V. T esitas 15.04.2010 kohtule

§ 24lg.

4 alusel taotluse avaldaja Tööandja poolt TVK-le esitatud avalduse M.E.H ’i vastu läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 32.

§ 24lg.

1 kohaselt TVK otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. M.E.H sai TVK 12.11.2009 otsuse töövaidlusasjas nr. 9.402/4171/09 kätte 19.02.2010 ja järgmisest päevast, s.o. alates 20.02.2010 ühe kuu jooksul kuni 19.03.2010 oli tal eelnimetatud töövaidlusasjas kui vastustajal võimalus TVK otsusega mittenõustumise korral pöörduda maakohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Eelnimetatud töövaidlusasjas vaidlevad pooled ajavahemikul 20.02.2010 kuni 19.03.2010 ei esitanud avaldust maakohtusse sama töövaidlusasja läbivaatamiseks, seega vastavalt

§ 25lg.

1 TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09 jõustus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist ( 20.03.2010), kuna kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Kohus märgib, et vastustaja M.E.H ’i esindaja V. T 15.04.2010 kohtule esitatud taotlus

§ 24lg.

4 alusel avaldaja Tööandja poolt TVK-le esitatud avalduse M.E.H ’i vastu (TVK töövaidlusasjas nr 9.4-02/4171/09) läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina oli esitatud peale

§ 24lg.

1 tähtaega (tlk. 61-62) ja TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09 oli

§ 25

lg.1 kohaselt selleks ajaks jõustunud.

ei näe ette võimalust jõustunud lahendi vaidlustamiseks.

  1. 07.08.2009 esitas M.E.H TVK-le avalduse Tööandja vastu töölepingu ülesütlemise aluse tuvastamiseks ja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks (töövaidlusasi nr 9.4-02/4115/09). TVK 12.11.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09) jäeti M.E.H ’i avaldus rahuldamata.
  2. Avaldaja M.E.H ’i esindajale V. T le TVK-i poolt saadetud TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09 tagastati TVK-le 15.12.2009 seoses hoiutähtaja möödumisega ja saadeti avaldajale M.E.H ’ile tema kodusel aadressil, kus kirja vastu ei võetud. Kulleriga saadetud TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09 õnnestus üle anda 19.02.2010 (tlk.38 ja TVK töövaidlusasja nr 9.4-02/4115/09 toimiku lk. 1-2).
  3. Vastustaja Tööandja sai TVK 12.11.2009 otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09 kätte 20.11.2009 e-postiga (tlk. 39 ja TVK töövaidlusasja nr 9.4-02/4115/09 toimiku lk. 3-4). Tööandja TVK 12.11.2009 otsust töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09 ei vaidlustanud.
  4. Avaldaja M.E.H vaidlustas TVK 12.11.2009 otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09 ja esitas 28.12.2009 kohtule hagiavalduse Tööandja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise töötaja poolt tunnistamiseks ja hüvitise 102 954 krooni saamiseks. Vastavalt

§ 24lg.

6 sätestatule ei esitanud kohtule koos hagiga TVK 12.11.2009 otsust töövaidlusasjas nr 9.4-02/4115/09. Seega on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja. Kohus märgib, et mis puutub M.E.H ’i esindaja V.T poolt 28.12.2009 kohtule esitatud hagiavalduse alguses esitatud viitele “12.11.2009 võttis TVK (TVK otsus on saadud e-meili teel 25.11.2009) otsuse hageja avalduse rahuldamata jätmise kohta ja kostja nõuete rahuldamise kohta“ (tlk. 4), siis TVK töövaidlusasja nr 9.4-02/4171/09 toimiku ega tsiviilasja nr. 2-09-71048 toimiku materjalidega ei ole tõendatud, et M.E.H või tema esindaja V.T on 25.11.2009 kätte saanud 6 eelmärgitud töövaidlusasja otsuse e-meiliga, kuna selle kättesaamist ei ole TVK-le kinnitatud, vaid vastupidi, on tõendatud, et TVK otsus on M.E.H ’ile kätte toimetatud kulleriga 19.02.2010 (tlk.38, 41-42, 42a ja TVK töövaidlusasja nr 9.4-02/4171/09 toimiku lk. 38).

§ 4lg.

2 kohaselt töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtuse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud. Seega ei olnud M.E.H ’il 28.12.2009 õigust pöörduda kohtusse, vaid alates 20.02.2010, s.o. peale TVK otsuse kättesaamist ja kättesaamise fakti fikseerimist TVK töövaidlus-asja toimikus, kuna selle ajani toimus vaidlevatele pooltele TVK otsuse kättetoimetamise menetlus. 38. 04.03.2010 võttis kohus M.E.H hagi menetlusse. M.E.H hagi menetlusse võtmise ajal ei olnud veel jõustunud poolte vaheline teine töövaidlus TVK töövaidlusasjas nr. 9.4-02/4171/09, kuna M.E.H ei esitanud kuni 19.03.2010 (kaasa arvatud) avaldust maakohtusse sama töövaidlusasja läbivaatamiseks, siis

§ 25lg.

1 kohaselt TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr. 9.402/4171/09 jõustus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, seega 20.03.

  2. Tööandja vastuväite kohaselt jõustunud TVK 12.11.2009 otsusega töövaidlusasjas nr. 9.402/4171/09 on TVK tunnistanud hageja poolt töölepingu TLS § 91 alusel ülesütlemise 09.07.2009 tühiseks ning lugenud töölepingu üles öelduks korraliselt TLS § 85 lg 3 ja 4 alusel ja mõistnud hagejalt tööandja kasuks välja hüvitise summas 35
  3. Mistõttu tuleb lähtuda jõustunud töövaidluskomisjoni otsusest ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
  4. Tulenevalt ülaltoodust kohus leiab, et kostja/Tööandja vastuväide hagile on asjakohane ja põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et kuna TVK 12.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr. 9.402/4171/09 (tlk.16-19) on jõustunud ja seoses sellega töövaidluskomisjoni poolt on tunnistatud hageja poolt töölepingu TLS § 91 alusel ülesütlemine 09.07.2009 tühiseks ning loetud tööleping üles öelduks korraliselt TLS § 85 lg 3 ja 4 alusel, siis ei ole kohtul enam võimalik hinnata töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust / või mittepõhjendatust ning teha teistsugust, s.t vastupidist otsustust. Kohus on asja lahendamisel seotud jõustunud ITV lahendiga töövaidlusasja nr 9.4-02/4171/09 . Eeltoodust lähtudes ei pea kohus enam vajalikuks hinnata hageja M.E.H ’i esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendusi ja asjaolusid, kuna need ei muuda kohtu otsustust.
  5. Ülaltoodust lähtudes jätab kohus M.E.H ’i hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  6. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
  7. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg. 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Antud tsiviilasjas on hagihind 102 954 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.