← Eesti

3-09-125/30

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-125 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi V. Š.i kaebus Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 20.10.2008 otsuse nr 1382 tühistamiseks, soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Vabariigi Valitsuse 16.07.
  2. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 kood 19906 alusel ning pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. november 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja V. Š., nõustaja Kalli Uibokand ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja Silvia Azojan. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Halduskohtu
  4. märtsi 2009.a.otsusega on tuvastatud pensioniõiguslik staaž Vabariigi Valitsuse 16.07.
  5. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 X peatüki kood 18863 (stereotüpist trükisulamist stereotüüpide valamisel.)järgi. Tartu Halduskohtu
  6. märtsi 2009.a. otsus jõustus selles osas Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. märtsi 2010.a. otsusega haldusasjas nr 3-3-1-96-
  8. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 28.07.
  9. a esitas V. Š. Tartu Pensioniameti Võru klienditeenindusele avalduse soodustingimustel pensioni määramiseks seoses töötamisega käsielekterkeevitajana keevitamisel toodete kuumutamisega metallitööstuses ning stereotüpistina trükisulamist stereotüüpide valamisel trükitööstuses Vabariigi Valitsuse 16.07.
  10. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 kood 19906 ja X peatüki kood 18863 alusel. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni
  11. oktoobri
  12. a otsusega nr 1382 ei määratud V. Š. soodustingimustel vanaduspensioni põhjusel, et pole täidetud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punktis 1 sätestatud nõuded. Selle sätte kohaselt on mehel, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ja kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Tõendamist pole leidnud, et töötamine stereotüpeerijana trükikojas
  13. juulist 1972 kuni
  14. oktoobrini 1973 ning
  15. novembrist 1975 kuni
  16. veebruarini 1978 vastas loetelu peatüki X (trükitööstus) koodile 18863 (stereotüpist trükisulamist stereotüüpide valamisel). Samuti ei saa V. Š.i töötamist gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana lugeda töötamiseks nimekirja 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 (käsielekterkeevitaja (elekter- ja gaaskeevitaja) keevitamisel toodete kuumutamisega) alla kuuluvaks, vaid loetelus nr 2 XX peatükis "Ühiskutsed" koodide 11620 (gaaskeevitaja) ja 19906 (käsielekterkeevitaja) all sätestatud töödega. Loetelus nr 2 sätestatud ametikohtadel töötamisel on aga sätestatud soodustingimustel pensioni saamiseks teistsugused staažinõuded ja pensioni saamise õigus tekib hiljem kui loetelus nr 1 sätestatud tööde tegemisel.
  17. jaanuaril 2009.a. esitas V. Š. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 20.10.2008 otsuse nr 1382 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks. Tartu Halduskohus rahuldas
  18. märtsi
  19. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistades Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja kohustades Pensioniametit kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama. Kohus leidis, et Pensionikomisjoni vaidlustatud otsus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamata ning Pensionikomisjoni järeldus ei põhine asjas kogutud tõenditel. Tööraamatu kannete kohaselt on tõendatud töötamine stereotüpeerijana
  20. juulist 1972 kuni
  21. oktoobrini 1973 ning
  22. novembrist 1975 kuni
  23. veebruarini
  24. Kuigi loetelus kasutatakse terminit "stereotüpist", vastab tööraamatu kannetes märgitu loetelus nr 1 X peatüki "Trükitööstus" koodi 18863 all sätestatule. Halduskohus leidis, et kaebaja töötas Võru KEK-is gaasi- ning käsielekterkeevitajana ametikohal, mida tähistab loetelus nr 1 V peatüki "Metallitöötlemine" punkt 4 "Metallitöötluse ühiskutsed" kood
  25. Tegemist oli keevitamisega toodete kuumutamisel, mitte aga keevitamisega loetelu nr 2 XX peatükis "Ühiskutsed" koodide 11620 ja 19906 all nimetatud tööde tähenduses. Võru KEK-is töötades oli kaebaja arhiiviteatise kohaselt tervistkahjustavat tööd tegevate töötajate nimekirjas, kes töötavad kinnistes ruumides elekterkeevitajana. Asjaolu, et Võru KEK ja selle õigusjärglased (Võru Kooperatiivne Ehituskontor ja Võru Külaehituskoondis) olid ehitusettevõtted, mitte metallitöötlemisettevõtted, ei tähenda, et seal poleks tegeldud metalli töötlemisega. Kohtu arvates pole asja lahendamisel oluline, kas ettevõte tegeles metalltoodete valmistamisega või teostati keevitustöid ehitusobjektidel. Kohus tugines kaebaja omakäelistele selgitustele, mille kohaselt tegeles ta metalltoodete valmistamisega ning keevitamine toimus toodete kuumutamisega. Tartu Ringkonnakohus jättis
  26. septembri
  27. a otsusega Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 2 Riigikohtu halduskolleegium rahuldas
  28. märtsi 2010.a. otsusega Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti kassatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu
  29. märtsi
  30. a otsuse haldusasjas nr 3-09-125 osas, mis puudutab V. Š.i pensionistaaži tõendatust keevitajana töötatud aja eest, ning Tartu Ringkonnakohtu
  31. septembri
  32. a otsus haldusasjas nr 3-09-125 täies ulatuses ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Halduskohtu
  33. märtsi 2010.a. otsus jäi jõusse stereotüpistina töötatud aja eest omandatud staaži tõendatuse osas. Kaebuse esitaja taotlus ja seisukohad Asja uuel läbivaatamisel jäi kaebuses esitaja taotluse juurde tühistada Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni.
  34. oktoobri 2008.a. otsus nr 1382, tuvastada pensioniõiguslik staaž nimekirja 1 kood 19906 alusel soodustingimustel pensioni saamiseks ja teha pensioniametile ettekirjutus soodustingimustel pensioni määramiseks. Kaebuse esitaja arvates on tal õigus soodustingimustel vanaduspensionile soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 alusel isikuna, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi. Kaebaja järgis Vabariigi Valitsuse
  37. a määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korda ja esitas tööraamatu, milles olevate kannetega on tõendatud tema töötamine gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana. Töötamine Võru Kolhooside Ehituskontoris on tõendatud tööraamatus olevate kannetega: Kanne
  38. 04.07.1979 - tööle võetud II järgu armeerijaks Kanne
  39. 07.05.1980 - omistatud gaasikeevitaja III järgu ja elektrikeevitaja III järgu kvalifikatsioon ja üle viidud keevitajaks Kanne
  40. 21.05.1982 - omistatud IV järgu elektri-ja gaasikeevitaja klassifikatsioon Kanne
  41. 14.02.1986.a. - omistatud el. keevitaja poolautomaatmasinatel III järgu klassifikatsioon. 04.07.1979.a. asus kaebuse esitaja tööle Võru Kolhooside Ehituskontori metallitsehhi (asukohaga Võrus Pikk tn 21) ning töö sisuks oli suurte metallkonstruktsioonide valmistamine. EKE süsteemis oli Võru KEK ainuke, kus oli siseruumides keevitamine ja tehti suurkonstruktsioone, vabariigis oli keevitajaid palju, aga sellise asjaga tegelejaid ei olnud. Valga Maa-arhiiv on väljastanud pensioniametile tõestatud koopia AS-is Võru KEK tervistkahjustavatel töödel töötavate tööliste nimekirjast seisuga 21.01.1992.a. Nimekirjas elektrikeevitajate kohta, kes töötavad kinnistes ruumides on ka kaebuse esitaja. Valga Maa-arhiivi poolt väljastatud dokument tõendab kaebuse esitaja töötamist kinnistes ruumides tervistkahjustaval tööl 21.01.1992.a. seisuga, millele on eelnenud 13 aasta töötamise periood. Töötamist eriti rasketes tingimuste soovib kaebaja tõendada ka tunnistaja ütlustega. Tartu Pensioniameti seisukoht Vastustaja palub kohtul jätta V. Š.i kaebuse rahuldamata Vastustaja on seisukohal, et V. Š.i töötamine gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana annab talle soodustingimustel vanaduspensionile jäämise õiguse SVPS § 1 p 2 alusel. Tegemist on loetelus nr 2 nimetatud töödega, mitte aga loetelus nr 1 sätestatud keevitustööga, mis 3 võimaldaks pensionile jäämise SVPS § 1 p 1 alusel, st kümme aastat enne RPKS § 7 lg-tes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Pensioni taotlemisel esitatud tõenditest ei nähtu, et V. Š. oleks teinud loetelus nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all nimetatud tööd (keevitamine toodete kuumutamisega) ja see asjaolu pole veenvalt tõendamist leidnud ka kohtus. V. Š.i märkimine
  42. a tervistkahjustavates tingimustes töötajana ei tõenda, et tema töö seisnes keevitamises toodete kuumutamisega. Kohtu põhjendused ja otsus
  43. märtsi 2010.a. otsuses V. Š.i pensioniasjas (haldusasi nr 3-3-1-96-09) nõustub Riigikohtu halduskolleegium haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et ainuüksi asjaolu, et Võru KEK ja tema õigusjärglased ei olnud oma põhiülesannetelt metallitöötlemisettevõtted, ei välista seal keevitajana töötamist loetelus nr 1 sätestatud töödel. Halduskolleegium märgib, et keevitamine võib vaieldamatult olla tervist kahjustav tegevus, mida näitab ka erinevate keevitustööde sätestamine Vabariigi Valitsuse
  44. juuli
  45. a määrusega nr 206 kinnitatud loeteludes. Erinevatel tingimustel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on aga oluline eristada tervist kahjustavaid ja raskete töötingimustega tootmisalasid, töid, kutsealasid ja ametikohti (loetelu nr 2) ning tervist eriti kahjustavaid ja eriti raskete töötingimustega tootmisalasid, töid, kutsealasid ja ametikohti (loetelu nr 1). Halduskolleegium kinnitab, et asjas kogutud dokumentaalsed tõendid tõendavad töötamist teatud ajavahemiku jooksul ja kummutavad vastustaja kahtluse, et keevitustöid ei tehtud täistööaja jooksul. Samas on tehtava töö olemuse osas kohtud tuginenud eelkõige kaebaja enda seletustele tööde iseloomu ja töötingimuste kohta. Kohtute järeldus, et metalli töötlemise tõttu kõrgel temperatuuril toimus loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all sätestatud keevitamine toodete kuumutamisega, ei tugine erialateadmistele. Kolleegiumi arvates ei olnud piisav pensionisoodustuste saamiseks vajaliku asjaolu tuvastamisel lähtuda vaid kaebaja seletustest, hankimata valdkonna asjatundja erialateadmistel põhinevaid seisukohti väljendavaid tõendeid. Asja uuel läbivaatamisel jäi kaebuses esitaja taotluse juurde tuvastada soodustingimustel pensioni saamiseks pensioniõiguslik staaž nimekirja 1 kood 19906 järgi ning sellest tulenevalt tühistada Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni.
  46. oktoobri 2008.a. otsus nr 1382 ning teha pensioniametile ettekirjutus soodustingimustel pensioni määramiseks. Loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all sätestatakse käsielekterkeevitaja (elekter- ja gaaskeevitaja) keevitamisel toodete kuumutamisega. Seega on käeoleva asja lahendamisel põhiküsimuseks see, kas keevitamine toimus eelneva kuumutamisega või mitte. Vastavalt Riigikohtu suunistele pöördus kohus vastava valdkonna asjatundja – Eesti Keevitusühingu poole ning kuulas kohtuistungil tunnistajana ära V. J.. Eesti Keevitsühing on selgitanud kohtule, et keevitamist toodete kuumutamisega võib tõlgendada selliselt, et enne keevitamise alustamist kuumutati detailid üles ja alles siis alustati keevitamist. Lisaks keevitamise keskkonna mõjule võivad kahjulikult mõjuda toodete kuumutamisel tekkivad ühendid ja töökoha kõrgendatud temperatuur. Toodete eelnevat kuumutamist kasutatakse suhteliselt harva ja ainult kindlat marki teraste keevitamisel (tl 157) V. J. töötas Võru KEK viilhallide tsehhis algul meistrina, hiljem juhatajana. V. Š. töötas selles tsehhis keevitajana. Tsehhis toodeti metallkonstruktsioonide alusel monteeritavaid hooneid: 4 viilhalle, konteiner tüüpi soojakuid ja isegi sildade konstruktsioone. Töö toimus halva ventilatsiooniga siseruumides. Kattematerjalid koos terase sulamisega paiskasid õhku mürgiseid aerosoole, ventilatsioon pidi selle välja tõmbama, aga liiga tõhusat väljatõmmet ei tohtinud olla, siis kustus leek. Toimus tavaline keevitus, sellega tegelevad kõik keevitajaid - laevaehitajad, traktorite keevitajad jne, spetsiifika oli see, et kogu töö toimus siseruumis. Eelkuumutamist oleks vaja olnud legeeritud teraste puhul ja malmi puhul. Võru KEK viilhallide tsehh legeeritud terase ja malmiga ei tegelenud, tegeleti hariliku süsinikterase sulatamise teel liitmisega, kuumutada oli vaja selleks, et teras sulama hakkaks (tl178). Kohus ei kahtle selles, et töötingimused Võru KEK viilhallide tsehhis olid rasked ning töötamine gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana oli tervistkahjustav töö. Samas lähtudes tunnistaja ütlustest ning Eesti Keevitusühingu seisukohast tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli loetelus nr 2 nimetatud tööga, mitte aga loetelus nr 1 sätestatud keevitustööga. Seega ei ole V. Š.il soodustingimustel pensioniõiguslikku staaži Vabariigi Valitsuse 16.07.
  47. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 kood 19906 järgi. SVPS § 1 p 1 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks esitatud nõuded ei ole täidetud. V. Š.i töötamine gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana annab talle soodustingimustel vanaduspensionile jäämise õiguse SVPS § 1 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Halduskohtu
  48. märtsi 209.a.otsusega on tuvastatud pensioniõiguslik staaž Vabariigi Valitsuse 16.07.
  49. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 X peatüki kood 18863 (stereotüpist trükisulamist stereotüüpide valamisel.) alusel. Tartu Halduskohtu
  50. märtsi 2009.a. otsus jõustus selles osas Riigikohtu halduskolleegiumi
  51. märtsi 2010.a. otsusega haldusasjas nr 3-3-1-96-
  52. Mai Saunanen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.