2-10-52127/14

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10-52127 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja

1. jaanuar 2011, Jõhvi koht Tsiviilasi Kohtla-Järve linna ( Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus J. N.lt isikuhooldusõiguse äravõtmiseks ja alaealisele D. N.ile eestkostja määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg 19.jaanuar 2011.a. Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK 75001017) Avaldaja esindaja: Marika Tarum (volikirja alusel) e- post: marika.tarum@kjlv.ee Puudutatud isikud: J. N. (IK xxx, elukoht; xxx) Puudutatud isik: T. M. (IKxxx, elukoht; xxx) Puudutatud isik: D. N. (IK xxx) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat S.i P. RESOLUTSIOON
2. Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus rahuldada.
3. Võtta J. N.`lt (IK xxx) ära hooldusõigus poja D. N. ( IK xxx) suhtes.
4. Seada eestkoste alaealise D. N.`i (IKxxx) üle ning määrata tema eestkostjaks T. M. (IK xxx) kuni D. N.`i täisealiseks saamiseni.
5. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides. Eestkostjale kuulub D. N.´i isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
6. T. M. on D. N.´i seaduslik esindaja. 1
7. Kohustada T. M.´t esitama iga-aastaselt
8. jaanuariks kuni D. N.´i täisealiseks saamiseni kohtule kirjalik aruanne tehtud kulutuste kohta.
9. Jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. ASJAOLUD Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas 21.oktoobril 2010.a. Viru Maakohtule avalduse J. N.lt isikuhooldusõiguse äravõtmiseks alaealise D. N.i suhtes ning D. N.ile eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt on J. N.l alaealine laps D. N.. Laps on sündinud vallaslapsena. D. N. on erivajadusega laps, millest lähtuvalt vajab ta regulaarset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Lapsel on tuvastatud keskmise raskusega psühhoneuroloogiline defitsiit, väljendunud käitumishäired ja mõõdukas sagedusega epileptilised hood. Võrreldes eakaaslastega on lapsel suurenenud hooldus- ja ravivajadus. Alaealine elab koos ema J. N. ja vanaema T. M.ga. J. N. on töövõimetuspensionär. 01.10.2010 esitas J. N. avalduse, milles ta nõustub D. N.i hooldusõiguse üleandmise ja alaealisele eestkoste määramisega. Oma avalduses selgitab J. N., et ta ei suuda tagada oma lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust. Politsei- ja Piirivalveameti Karistusregistri tõendist selgub, et J. N. on karistatud erinevate paragrahvide järgi. 29.06.1010 teostasid Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lapsekaitsetöötajaid kodukülastuse alaealise elukohta aadressile Olevi 23-14, Kohtla-Järve. Kodukülastuse ajal viibis kodus alaealine koos vanaema T. M.ga. Vestlusest selgus, et alaealise ema ei ole kodus ja tema viibimiskoht on teadmata. J. N. lahkub kodunt mitmeks päevaks, teavitamata, kuhu ja kui kauaks. Samuti selgus vestlusest, et J. N. tarvitab alkoholi, mille tõttu on perekonnas probleemid. 23.09.2010 külastasid lapsekaitsetöötajad alaealise D. N.i elukohta, külastuse ajal oli kodus ainult lapse ema J., kes oli alkoholijoobes. D. oli lasteaias, lapse vanaema tööl. J. N. selgitas, et ta tarvitab alkoholi, puudub tihti kodust, lapse kasvatamisega tegeleb T. M.. 01.10.2010 pöördus T. M. KohtlaJärve Sotsiaalhoolekandekeskuse poole kirjaliku avaldusega, paludes teda määrata alaealise lapselapse D. N.i eestkostjaks. Eestkoste määramise põhjuseks on asjaolu, et lapse ema ei tegele lapse kasvatamisega, puudub tihti kodust ja kuritarvitab alkoholi. Alaealine laps vajab erivajadusest tingituna pidevat järelevalvet, hooldust ja arengutoetamist. Töökohal iseloomustatakse T. M.t positiivselt, ta omab pidevat sissetulekut. Avaldaja palub võtta ära J. N.lt isikuhooldusõigus lapse D. N.i suhtes ja määrata alaealisele D. N.i eestkostjaks T. M.. T. M. on kinnitanud kirjalikult oma nõusolekut hakata D. N.ile eestkostjaks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust, paludes J. N.lt ära võtta isikuhooldusõigus alaealise D. N.i suhtes. Puudutatud isik J. N. avalduse suhtes vastuväiteid ei esitanud, selgitades, et ta ei tule lapse kasvatamisega ja hooldamisega toime. Ta elab nüüd teises linnas ja nägi laps viimati kaks päeva tagasi. 2 Puudutatud isik T. M. toetas kohtuistungil avaldust, selgitades, laps on pidevalt olnud tema ülalpidamisel alates 2010 septembrist, kuni selle ajani elasid nad lapse emaga koos. J. N. võis päevade kaupa kodunt ära olla ja laps oli tema hooldada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja seletused, puudutatud isikute J. N. ja T. M. arvamuse ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Kohtla- Järve Linnavalitsuse avaldus J. N.`lt hooldusõiguse äravõtmiseks D. N.i suhtes ja eestkoste määramine D. N.ile kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et D. N. on sündinud 19.novembril 2005 (tl. 6). Lapse emana on sünniakti kantud J. N.. Laps on vallaslaps. Hooldusõigus Kohtla-Järve linn palub J. N.lt isikuhooldusõigus poja D. N.i suhtes ära võtta. 01.07.2010 jõustunud PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et J. N. ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel. Samas vajab alaealine laps erivajadustest tingituna pidevat järelvalvet ja hooldust ning arengutoetamist. Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kuna Vladimir Ivanovi vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel tema ärakuulamist vajalikuks. Alaealise lapse esindaja arvamuse kohaselt on J. N.lt hoodlusõiguse äravõtmine poja D. N.i suhtes ja viimasele eestkoste seadmine alaealise huvides. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et alaealine D. N. on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Laps on sündinud vallaslapsena ja tema ema ei tegele lapse kasvatamise ja tema hooldamisega ning tarvitab alkohoolseid jooke. Lapse ema võis mitmeteks päevadeks kodunt lahkuda. Nüüdseks elab J. N. lapsest lahus (teises linnas). J. N. ei ole suuteline tagama lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust. T. M. on taganud lapsele vajaliku hoolitsuse ja ülalpidamise Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). 3 Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei ole J. N. vanema kohustusi täitnud. Seeläbi on J. N. lapse õigusi ja huve oluliselt kahjustanud. Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea tingimata väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui vanem ilma mõjuva põhjusteta lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale, kahjustab see lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb J. N.lt D. N.i suhtes hooldusõigus ära võtta. Eestkoste määramine Alates 01.07.2010 kehtiva PkS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. T. M. on andnud kirjaliku nõusoleku ja on kinnitanud oma nõusolekut olema eestkostja ka kohtuistungil. Kohus ei ole tuvastanud PkS § 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid T. M.l olemast alaealisele eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine D. N. on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning teda on praktiliselt siiani hooldanud ja kasvatanud T. M., kes on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine D. N.i eeskostjaks on lapse huvides. PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ka kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § § 557 lg 1 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata D. N.i kõigi asjade ajamine. Arvestades eestkostetava vanust, ei ole ta praegusel ajal suuteline pisitehinguid teostama. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. 4 Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5