Obsah (5)

§ 146§ 147§ 159§ 144§ 154

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-87940 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsivii

§ 146lg 1).

Aegumisele kohaldub VÕS § 70 lg 1, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud BIGBANK AS-ga 17.05.2004 sõlmitud tarbijakrediidilepingust, mille kohaselt maksegraafiku järgse viimase makse tähtaeg oli 13.06.2005 ja nõue aegus 14.06.

1. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 11.03.2010 otsusega hagi 309 665 krooni ja 83 senti põhivõla ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu ning menetluskulud hageja kanda. AÕS § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta sätestatut. VÕS § 152 lg 1 järgi põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS §-s 70 sätestatut. VÕS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati. Samas solidaarvõlgniku nõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse. VÕS § 69 lg 5 järgi võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147lg-te 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.

Võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 25.01.2005. Samas see aegumine 2 katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, s.o 16.05.2005, vastavalt

§ 159lg-le 1.

Sealt edasi saabus kolmeaastane tähtaeg 16.05.

1. Tagasinõude hagi, millisena tuleb VÕS § 69 lg 5 ja § 70 lg 4 järgi hinnata ka kohtutäituri tasu hüvitamise nõuet, esitas hageja alles 19.12.
2. Seega on hagi ülaltoodud sätteid silmas pidades aegunud. Hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Hagi ei ole esitatud ka kuue kuu jooksul võlgniku kohustuse täitmisest. 03.04.2006 kanti kohtutäituri poolt võlausaldajale võlgniku võla katteks üle 224 455 krooni ja 23 senti ja 31.01.2007 veel 40 000 krooni (tlk. 65). Antud juhul ei kohaldu võlausaldaja ja võlgniku vahelises suhtes

§ 146

lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg, sest ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole

§ 146

lg 4 kohaldamiseks piisav (Riigikohtu 16.09.2009 lahend nr 3-2-1-7909).

§ 144

kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (viivis), isegi kui see ei oleks eraldi veel aegunud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused 4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on rikkunud TsMS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud dispositiivsuse põhimõtet, sest andes pooltele 25.09.2009 täiendava tähtaja arvamuste, avalduste ja dokumentide esitamiseks, andis ta kostjale veelkord võimaluse esitada avaldusi, eelistades seega kostjat. TsMS § 449 lg 3 teisest lausest tuleneb, et kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vastuväite esitamise korral võib kohus teha TsMS § 449 lg 3 esimese lause järgi vaheotsuse. Maakohus tegi aga vaheotsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Vaheotsuse vormistamine lõppotsusena tähendab, et otsus peab vastama kohtuotsusele sätestatud nõuetele. Kohus on jätnud käsitlemata poolte argumendid, tõendid ja käsitlenud vaid nõude aegumise küsimust. Maakohtu otsuses on viidatud ühele tõendile, millest nähtuvad kohtutäituri poolt võlausaldaja nõuete katteks kantud vahendite ülekandmise kuupäevad, ning rajanud otsuse sellele, et hagi ei ole esitatud ka kuue kuu jooksul võlgnikupoolsest kohustuse täitmisest. Kohus rajas otsuse võlgnevuse sissenõutavaks muutumise ajahetkele ja pidas 25.01.2005 aegumise kulgemise algtähtpäevaks. Seejuures kostja ise ei tuginenud lepingu ülesütlemise kuupäevale, vaid tugines laenulepingu tagasimakse viimasele kuupäevale. Kostja poolt taotluse esitamine vaheotsuse tegemiseks oli menetlusõiguste kuritarvitamine, mistõttu oleks kohus pidanud jätma taotluse rahuldamata. Maakohus on hageja nõude aegumistähtaja alguseks lugenud laenulepingu ülesütlemise kuupäeva. Esialgsele hagiavaldusele lisatud laenulepingu tagasimaksegraafikust nähtuvalt kuulus enne 25.01.2005, mil leping võlausaldaja poolt väidetavalt ülesse öeldi, kostja poolt BIGBANK AS-le tasumisele vähemalt üks 2005.a tasumisele kuuluv makse 28 984 krooni ja 36 senti, mille osas ning millele lisanduvate kõrvalnõuete osas kooskõlas

§ 154

teise lausega algas aegumistähtaeg kulgema 1.01.2006 kell 00.00 ning mis oleks aegunud 31.12.2008 kell 24.00, s.o pärast hagi esitamist 19.12.

1. Väär on kostja hinnang aegumise kulgemise algusele, mis põhineb viimase laenulepingust tuleneva osamakse tasumise kuupäevale, s.o 13.06.
2. Hageja tagasinõude aegumisele ei ole VÕS § 70 ja AÕS § 349 lg 3 kohaldatavad. Käendaja ja hüpoteegiga tagatud kinnisasja omaniku tagasinõuete aegumist ei saa käsitleda sarnaselt. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja oma isikliku eluasemega taganud kostja poolt võetud tarbimislaenu 250 000 krooni, millest hageja huvides on kasutatud vaid pelgalt 29 101 krooni ja 56 senti, millega tasuti hageja kommunaalkulude võlgnevus ühistu ees. Erinevate isikute poolt teostati BIGBANK AS-le laenu tagasimakseid kokku 77 832 krooni ja 75 sendi ulatuses. Seega jäi kostja käsutusse saadud laenust 143 065 krooni ja 69 senti. Kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmine panga ees on heade kommetega vastuolus, millele on hageja tähelepanu juhtinud 17.09.2009 3 seisukohtades. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 11.03.2010 vaheotsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu ning saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja oli sõlminud BIGBANK AS-ga 17.05.2004 krediidilepingu ja hageja oli samal päeval lepingu täitmiseks seadnud hüpoteegi. Vaidlust ei ole pooltel ka selles, et hagejale kuuluva korteriomandi müük oli õiguspärane ja et täitemenetlust ei ole lubamatuks tunnistatud. Ekslik on maakohtu seisukoht selles, et hageja tasus kostja võla ja et talle on seetõttu üle läinud nõue rahuldatud ulatuses AÕS § 349 lg 3 alusel. Hageja ei tasunud kostja võlga, vaid hageja kinnisvara müüdi täituri poolt. Pooled ei ole solidaarvõlgnikud ja sellest tulenevalt on maakohtu seisukoht hageja nõude aegumise käsitlemisel ebaõige. Selleks, et määrata nõude aegumistähtaja kulgemisega seonduvat, pidi maakohus välja selgitama, milline oli pooltevaheline õigussuhe. Ringkonnakohtu hinnangul oli poolte vahel käsundussuhe. Pooled olid kokku leppinud selles, et hageja koormab oma kinnisasja hüpoteegiga, tagades kostja võlaõiguslikest lepingutest tulenevad laenud, nende sissenõudmisest tekkinud kulutused, s.h kohtuliku sundtäitmise kulud ning kostja kohustub laenu tagasi maksma BIGBANK AS-le. Vaidlust ei ole selles, et kostja laenu tagasi ei maksnud, st ta rikkus käsunduslepingut. Hagejal saab kostja vastu olla käsunduslepingu rikkumisest tulenev nõue.

§ 147lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.

Maakohus eksis hageja nõude sissenõutavaks muutumise aja määramisega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisest 25.01.2005 muutus sissenõutavaks BIGBANK AS nõue kostja vastu ja hakkas kulgema ka vastava nõude aegumistähtaeg, kuid sellest ajahetkest ei muutunud sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu. Hageja nõue muutus sissenõutavaks ajast, kui tal tekkis kahju, st millal ta jäi ilma omandist. Asja materjalide kohaselt müüs kohtutäitur hageja korteriomandi 15.03.2006 ja sellest ajahetkest muutus hageja nõue sissenõutavaks ja algas

§ 146lg-s 1 sätestatud kolmeaastane hagi aegumistähtaeg.

Seega ei ole hageja käsunduslepingust tulenevad nõuded aegunud. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohus, jättes hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme sellega, et ei hinnanud kõiki tõendeid ega vastanud poolte kõigile väidetele. Käesolevas vaheotsuses lahendas kohus kostja aegumise kohaldamise taotluse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad apellatsioonkaebuse menetlemise kulud vastustaja, s.t kostja kanda. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Ele Liiv 4 Jõustunud Riigikohtu 22 02 2011 otsuses nr 3-2-1-153-10 toodud muudatustega RESOLUTSIOON 1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2010. a otsuse (tsiviilasi nr 2-08-87940) õiguslikku põhjendust. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Arvata riigituludesse 197 (ükssada üheksakümmend seitse) eurot 91 senti (3096 krooni 65 senti) kautsjonit, mille Advokaadibüroo SORAINEN AS tasus 27. septembril 2010. a Avo Tammeti kassatsioonkaebuselt. 5