2-10-54399 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2011.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-543

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

(alates 01.07.2010.a.) kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139.01 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja vajadused võrreldes 08. märtsi 2004.a. määrusega, mil mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 700 krooni, on muutunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab 2

§ 116

lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kohus leiab, et hagi on põhistatud ja tõendatud vaid osaliselt. Hageja on märkinud, et lapse vajadused ühes kuus on 2 700 krooni. Seega on kostja kui lapse isa kohustus täita oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes võrdselt lapse emaga, s.o. 2 700 krooni ehk 172.56 eurot tuleb võrdselt jagada lapse vanemate vahel s.o. 1 350 krooni ehk 86.28 eurot, missuguses ulatuses peab kumbki lapse vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt lapse vajadustest lähtuvalt. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning muuta tuleb Narva Linnakohtu

1. märtsi 2004.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1045/03 A N M N kasuks lapse A N ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista A N A N kasuks (M N kui lapse esindajale) elatis A N ülalpidamiseks alates 02.11.2010.a igakuiselt summas 86.28 eurot kuni lapse A N täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Narva Linnakohtu
2. märtsi 2004.a. määruse tsiviilasjas nr 2-1045/03 kohaselt A N on kohustatud maksma elatist 700 krooni kuus. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 13 275 krooni (9 kuud x 1 475 krooni) ehk 848.43 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte 3