KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2

) § 38 lg 1 ei sätesta, millisel ajahetkel peab hankija pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste esinemist kontrollima ja vajadusel tegema hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse. Kui hankija on enne hankemenetlusest kõrvaldamist kaasa toovate asjaolude tuvastamist otsustanud pakkuja kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise üle, siis ei tähenda hilisem pakkuja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluse tuvastamine, isegi kui kõrvaldamise alus esines põhimõtteliselt enne kvalifitseerimise või vastavaks tunnistamise otsuse tegemist või otsuse tegemise ajal, et nimetatud otsused muutuvad kõrvaldamise otsuse tegemisest alates õigusvastasteks. 2)

§ 38

lg 1 p-s 4 nimetatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise saab hankija tuvastada üksnes MTA tõendite alusel ja Krediidiinfo poolt väljastatavad andmed faktiraportil saavad tekitada hankijas üksnes põhjendatud kahtlust

§ 38lg 5 mõttes.

Antud juhul ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaksid kolmandal isikul maksuvõla olemasolu hankija poolt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal, so 16.08.2010. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on tehtud hankija riigihanke komisjoni 29.07.2010 ettepanekute alusel, kelle istungi protokolli kohaselt nimetatud kuupäeval kõrvaldamise aluseid ei esinenud. Hankijal puudub seadusest tulenev kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste olemasolu igapäevaselt. 3) Vaidlustajale MTA poolt väljastatud ja vaidlustaja poolt hankijale esitatud tõendid ei ole

§ 38

lg 3 p 2 või

§ 38

lg 5 tähenduses dokumendid, mille alusel saaks või peaks hankija otsustama kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise üle. Kolmanda isiku kohta hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemiseks oleks hankija pidanud tuvastama kontrolli teostamise tulemusena maksukohustuste mittenõuetekohase täitmise kolmanda isiku poolt. Nimetatud asjaolu aga ei tuvastatud: MTA 25.08.2010 tõendi nr 8-8/5653 kohaselt OÜ-l Estconde-E jooksvaid maksuvõlgnevusi 22.07.-25.08.2010 ei olnud. Hankija ei pea kontrollima, mis põhjustel erines hankijale MTA poolt 25.08.2010 väljastatud tõend oma sisult vaidlustajale 18.08.2010 2

§ 38lg 1 p 4 eesmärk ei ole panna hankijale maksuhalduri ülesandeid.

Maksuseadused võimaldavad isikul tagantjärele korrigeerida varem esitatud maksudeklaratsioon selliselt, et varasemate deklaratsioonide põhjal tekkinud maksukohustus tuleb deklaratsiooni parandamise järel lugeda varem täidetuks või mittetekkinuks. Tallinna Halduskohus leidis 10.02.2010 otsuses nr 309-1844, et deklaratsiooni ebaõigest esitamisest tingitud ajutine maksuvõlg ei ole sisuline ega anna alust väita, et pakkuja ei ole riiklike maksude tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud. 5. Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS esitas 23.09.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 17.09.2010 otsuse nr 167-10/119013 ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 16.08.2010 käskkirja nr 1-14/66 tühistamiseks. 1) Hankija ei saanud OÜ Estconde-E ja OÜ Fund Ehitus pakkumust edukaks tunnistada, sest OÜ-l Estconde-E oli otsuse tegemise ajal (16.08.2010) maksuvõlg, mistõttu pidanuks hankija ühispakkujad hankemenetlusest kõrvaldama

§ 38lg 1 p 4 alusel.

Viidatud säte ei anna hankijale kaalutlusõigust asjaolude hindamiseks, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel on pakkuja maksukohustusi täitnud või ei ole täitnud.

§ 38

lg 1 p 4 sätestatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse kindlakstegemisel saab hankija lähtuda üksnes MTA väljastatud tõendist. Käesoleval juhul olid hankija käsutuses LMTK 18.08.2010 tõend nr 8-8.1/5548 ja 24.08.2010 tõend nr 8-8.1/5620, millest nähtus, et OÜ-l Estconde-E oli 11.08.2010 ja 18.08.2010 seisuga ajatamata ja vaidlustamata maksuvõlg summas 111 984 krooni. 2) Sellise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamine, kelle osas esines

§ 38

lg 1 p 4 sätestatud alus hankemenetlusest kõrvaldamiseks, on õigusvastane sõltumata sellest, kas hankija vastava otsuse tegemise ajal pakkuja kõrvaldamise aluse olemasolust teadis või ei. MTA tõend, mis väljastatakse maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 lg 4 või 5 alusel, on asjakohane sõltumata sellest, kas selle esitab hankijale pakkuja ise või hangib selle hankija omal algatusel või esitatakse see hankijale kolmanda isiku poolt. Kui hankija käsutuses on teatud hetkel erineva sisuga tõendid pakkujal maksuvõla olemasolu või puudumise kohta, peab ta võtma arvesse kõiki tõendeid. Hankija on käesoleval juhul põhjendamatult ignoreerinud LMTK 18.08.2010 ja 24.08.2010 maksuvõlgade tõendeid. 3) Hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks on asjakohane tõend, mis kinnitab maksude tasumise kohustuse täitmata jätmist. Maksuvõla tõendi ja maksuvõla puudumise tõendi (MKS §-d 14 lg 4 ja 5) väljastamise aluseks on maksukohustuslaste registrisse kantud andmed ning tõend iseenesest ei tähenda seda, et isikul konkreetsel hetkel faktilistest asjaoludest tulenev tegelik maksuvõlg on või puudub (MKS § 14 lg 7 teine lause). Erinevatel aegadel väljastatud maksuvõla või selle puudumise tõendid võivad sama perioodi maksuvõla olemasolu või puudumise kohta kajastada vastukäivaid andmeid, ent sellisest vastuolust ei saa järeldada, et üks kahest vastukäivast tõendist peab olema ebaõige. Maksuvõlgade olemasolu või puudumist kajastav teave kantakse maksukohustuslaste registrisse üldjuhul maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonide alusel, ent kuivõrd maksukohustuslasel on võimalus esitatud maksudeklaratsiooni parandada, võibki tekkida olukord, kus maksukohustuslaste registris kajastatud maksuvõla olematuks muutmiseks piisab üksnes maksuvõla tekkimise aluseks olnud maksudeklaratsiooni hilisemast parandamisest nii, et deklaratsiooni alusel automaatselt arvutatav maksusumma väheneb. See võimaldab hankemenetluses pakkujal maksukohustuslaste registri andmetega manipuleerida ning

sätteid ei saa eesmärgipäraselt tõlgendada nii, et sellist praktikat ei tõkestata. Vastasel korral ei saa hankija

§ 38

lg 1 p 4 kohaldamise üle otsustamisel üldse tugineda temal olemasoleva(te)le maksuhalduri tõendi(te)le, sest pakkujal on igal ajal võimalik luua olukord, kus ta saab esitada hilisema tõendi maksuvõla puudumise kohta. Samuti annaks see hankijale võimaluse teadlikult 3

§ 38

lg 1 p 4 kohaldamist, tehes vastava aluse ilmnemisel pakkujale ettepaneku teha oma maksudeklaratsioonides parandused, ning riigihangetel saaksid konkureerida isikud, kes on oma maksude tasumise kohustusi de facto nõuetekohaselt täitnud, ja isikud, kes seda tegelikult teinud ei ole, kuid kes maksukohustuslaste registri andmete manipuleerimise teel suudavad vältida enda hankemenetlusest kõrvaldamist. 6. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Vastustaja kontrollis OÜ Estconde-E ja OÜ Fund Ehitus pakkumusega koos esitatud dokumente, sh MTA tõendit, ning tuvastas, et ühispakkujatel ei esinenud 26.07.2010 seisuga maksuvõlgu, samas ei tulene

-st hankijale kohustust igal võimalikul hetkel kontrollida pakkujate maksuvõlgade esinemist ning hankijal on õigus ja kohustus lähtuda sellest, milline on objektiivne olukord otsuse tegemisel. Vastustaja lähtus 16.08.2010 otsuse tegemisel 29.07.2010 maksuvõla puudumise tõendist, omamata kahtlust, et pakkumuses edukaks tunnistatud ühispakkujad oleksid maksuvõlglased, samas kui 18.08.2010 ja 24.08.2010 tõendist lähtumine oli otsuse tegemisel kronoloogiliselt võimatu. 2) Vastustajal ei olnud kohustust arvestada kaebaja poolt esitatud MTA tõenditega ning otsuse tegemisel tuli lähtuda MTA poolt talle väljastatud tõendist. Kaebaja tekitas vastustajas põhjendatud kahtluse, et ühel ühispakkujatest esineb

§ 38

lg 1 p 4 nimetatud alus, ning selle kontrollimiseks pöördus hankija maksuhalduri poole, saades OÜ Estconde-E kohta maksuvõlgnevuse puudumise tõendi kogu hankemenetluse vältel kuni tõendi väljastamiseni, ning tegi seepeale otsuse, et ühispakkujate OÜ Fund Ehitus ja OÜ Estconde-E riigihankest kõrvaldamiseks puudub alus. Vastustajal puudus alus kahelda talle väljastatud MTA tõendis. 3) Kohtupraktikas on jõutud seisukohale, et kehtiva

mõttest tulenevalt ei pea isikut kõrvaldama menetlusest suvalisel hetkel tal olemas olnud juhusliku võla tõttu (kohtuotsuse nr 3-091844 p 4).

§ 38

lg 1 p 4 eesmärk on tagada, et hankes osalevad isikud oleksid maksevõimelised ja jätkusuutlikud ning konkureeriksid riigihankemenetluses võrdsetel alustel ja sellest ei tulene, et see kohustaks pakkujat seadusevastaselt hoiduma maksudeklaratsiooni parandamisest ja sellega seadust rikkuma selleks, et vältida kasvõi minimaalse maksuvõla tekkimist. 7. Kolmandad isikud OÜ Estconde-E ja OÜ Fund Ehitus palusid jätta kaebuse rahuldamata. 1)

§ 117

lg-s 2 on loetletud hankija dokumendid ja otsused, mille peale võib pakkuja vaidlustuse esitada.

ei anna konkureerivale pakkujale alust ega õigust nõuda hankijalt teise pakkuja kõrvaldamist hankemenetlusest ning pakkuja mittekõrvaldamist ei ole

alusel võimalik iseseisvalt ega edukaks tunnistamise otsuse kaudu vaidlustada.

§ 38

lg-st 1 tuleneb üldine keeld sõlmida hankelepingut sellise pakkujaga, kelle suhtes esinevad kõrvaldamise alused, ning selle keelu rikkumisel vastutab hankija

§ 111lg 3 p 4 alusel riigihangete korraldamise nõuete rikkumise eest.

2)

§ 38

kohaselt tuleb MTA tõend selle kohta, kas pakkuja on maksukohustused nõuetekohaselt täitnud või mitte, hankijal nõuda pakkujalt (

§ 38

lg 3 p 2 ja lg 5) või koguda hankijal endal (

§ 38

lg 5) ning sel teel saadud tõenditest tuleb ka lähtuda.

§ 38

sätetele vastavalt ei saa vastustaja kogutud tõendit hakata kuidagi ümber hindama kaebaja kogutud dokumentide pinnalt ning samuti ei saa antud menetluse raames hakata hindama OÜ Estconde-E maksudeklaratsioonide esitamisega seonduvat. 3) Vastustaja poolt hankemenetluse käigus õiguspärasel viisil kogutud tõendid – OÜ EstcondeE ja OÜ Fund Ehitus pakkumuses esitatud ja samuti vastustaja poolt

§ 38

lg 5 alusel esitatud järelepärimisele vastuseks saadud MTA kirjalikud tõendid – ei kinnita maksuvõlga ega kõrvaldamise aluse olemasolu. Seetõttu ei ole olemas tõendit, millest nähtuks OÜ-l Estconde-E 4

nõuetele ning oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada. 2) Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele kuni 01.07.2010 kehtinud

redaktsioon, mille § 38 lg 1 p 4 sätestas, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud.

§ 38

lg 1 p-st 4 tulenevast keelust lepingut sõlmida ja kohustusest pakkuja või taotleja hankemenetlusest mis tahes ajal kõrvaldada tuleneb hankija jaoks ka keeld võtta hankemenetluses vastu mis tahes otsuseid, mis on suunatud vastava isikuga hankelepingu sõlmimisele, sh otsust tema poolt esitatud pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 3) Kuigi

ei näe sõnaselgelt ette pakkuja nõudeõigust konkureeriva pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks

§ 38

lg-s 1 sätestatud alustel ning konkreetselt pole sätestatud ka õigust vaidlustada otsust, millega hankija teise pakkuja menetlusest kõrvaldamata jätab, ei tähenda see, et konkureeriv pakkuja ei saa oma subjektiivseid õigusi kaitsta.

ei näe ette ka hankija kohustust kuidagi vormistada otsust pakkuja menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta. Kuna

§ 38

lg-s 1 sätestatud menetlusest kõrvaldamise alused on seadusest tulenev vääramatu takistus neile alustele vastava pakkuja suhtes hankelepingu sõlmimisele suunatud otsuste vastuvõtmiseks, siis on pakkujal, kes leiab, et hankija on sellise otsuse siiski teinud, õigus vaidlustada otsus motiivil, et see on tehtud isiku kasuks, kelle kasuks sellise otsuse tegemine on seadusest tulenevalt välistatud. Vastasel korral ei oleks pakkujal võimalik kaitsta enda subjektiivset õigust sellele, et hankeleping sõlmitaks isikuga, kes vastab seaduses esitatud nõuetele ning on teinud hanketingimustele vastava parima pakkumuse. Seda õigust ei saagi pakkuja kaitsta muul moel, kui vaidlustades teise, seaduse mõttes kõlbmatu pakkujaga lepingu sõlmimisele suunatud otsuse.

§ 38

lg 1 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hankija on menetluses varem teinud otsuse konkreetse pakkuja kvalifitseerimise kohta või kas selle otsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud. Sellise pakkuja kõrvaldamine ei ole seejuures hankija õigus, vaid kohustus. 4) Riigihankemenetluses tehtav hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õiguspärane, kui selle tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud on õigesti tuvastatud ning otsus vastab selle tegemise ajal kehtinud seadusele. Pakkumuse edukaks tunnistamine on välistatud, kui selle pakkumuse esitanud pakkujal on pakkumuse esitamise ajal või pärast seda (kuni lepingu sõlmimiseni) täitmata maksude tasumise kohustusi. Hankija ei pea uurimispõhimõttest tulenevalt hakkama välja selgitama pakkujate maksukohustuste täitmise nõuetekohasust.

§ 38

lg 3 pst 2 ning lg-st 5 tulenevalt on tõendiks, mille alusel hankija riiklike maksude tasumise kohustuse nõuetekohast täitmist hindama peab, MTA tõend

§ 38lg 1 p-s 4 sätestatud asjaolu puudu5

§ 38

lg 1 p-s 4 nimetatud asjaolu formaalne kontroll tähendab küll seda, et hankija ei asu kontrollima, kas pakkuja on sisuliselt oma maksukohustusi nõuetekohaselt täitnud või millistel asjaoludel on maksukohustuslaste registrisse kantud maksuvõlg tekkinud, ent see ei tähenda seda, et hankija võiks lähtuda maksuhalduri poolt MKS alusel väljastatud vastavat asjaolu kajastavatest tõenditest valikuliselt. 6) Põhimõtteliselt tuleb nõustuda seisukohaga, et

-st ei tulene, et hankija peaks nõudma pakkujatelt või maksuhaldurilt maksuvõlgade puudumise tõendi esitamist hankemenetluse igas etapis. See aga ei võta hankijalt kohustust tuvastada õigesti tehtava otsuse aluseks olevad asjaolud. Kuna

§ 38

lg 1 p 4 kohaselt tuleks maksuvõlaga pakkuja kõrvaldada menetlusest mis tahes ajal, siis võiks hankija nõuda pakkujatelt vastavate tõendite esitamist kasvõi igapäevaselt. Samas oleks ebaloogiline, et olukorras, kus seadus sätestab vääramatu aluse hankija menetlusest kõrvaldamiseks, sõltuks selle isiku kasuks hankemenetluses tehtud otsuste õiguspärasus sellest, kas või kui sageli hankija menetluse käigus pakkuja nõuetele vastavust kontrollida soovib. Selleks, et vähendada hankija koormust

§ 38

lg 1 p 4 sätestatud asjaolu tuvastamisel, on mõistlik, et hankija nõuab vastava tõendi esitamist ühel korral ning jääb lootma sellele, et pakkuja konkurendid hoiavad silma peal sellel, et see konkreetne pakkuja ka hankemenetluse käigus oma maksude tasumise kohustusi nõuetekohaselt täidaks. 7) Otsuse õiguspärasus on objektiivne kategooria ning sõltub sellest, kas mingid asjaolud esinesid või ei esinenud, mitte aga sellest, kas neid asjaolusid kinnitavad tõendid olid otsustajal olemas enne otsuse tegemist või mitte. Otsuse tegemisel on hankijal kohustus vajalikud asjaolud tuvastada. Juhul kui asjaolu, mis välistab konkreetse otsuse tegemise, esines selle otsuse tegemise ajal, ent hankija ei tuvastanud seda, on otsus õigusvastane.

-s ei sätestata sõnaselgelt, kuidas peaks hankija käituma, kui isiku suhtes, kelle kohta ilmneb enne lepingu sõlmimist, et ta vastab

§ 38

lg 1 p 4 sätestatud tingimustele, on juba tehtud otsus tema poolt esitatud pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Ainsaks võimaluseks on tunnistada selle isiku suhtes tehtud soodustavad otsused kehtetuks ning välistada seeläbi võimalus temaga leping sõlmida. 8)

§ 38

lg 1 p 4 ei võimalda hankelepingut sõlmida ning kohustab hankijat kõrvaldama pakkuja hankemenetlusest sõltumata sellest, et pakkuja, kes on pärast pakkumuse esitamist ja enne lepingu sõlmimist jätnud täitmata oma kohustused maksude tasumise osas, on samal perioodil need kohustused sisuliselt siiski täitnud või korrigeerinud oma maksuarvestust selliselt, et neid kohustusi tagantjärele vaadates ei olegi tekkinud. Samuti nagu on välistatud pakkuja poolt pakkumuses esitatud andmetega hilisem manipuleerimine, peab olema välistatud ka võimalus manipuleerida (olgu õiguspäraselt või õigusvastaselt) andmetega, mille alusel tuvastatakse pakkuja vastavus

-s sätestatud nõuetele. Varasematel perioodidel maksuhaldurile valesid andmeid sisaldanud deklaratsioonide esitamisega seotud riski kannab pakkumuse esitaja. 9) Kuigi eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole otseselt oluline, kas maksukohustuslaste registris avaldus OÜ Estconde-E maksuvõlg konkreetselt 16.08.2010, tuleb kohtumenetluses kogutud tõenditega tuvastatuks lugeda, et see nõnda oli. LMTK esitas kohtule 07.10.2010 selgituse, mille kohaselt oli nii 18.08.2010, 24.08.2010 kui 25.08.2010 tõendites esitatud andmed vastavuses MTA andmebaasis tõendite koostamise hetkel olnud andmetega ning et 24.08.2010 tõend koostati kl 11:04:34 ning hiljem samal päeval parandas OÜ Estconde-E oma 2010. a aprillikuu käibedeklaratsiooni ning vähendas seeläbi oma maksukohustusi. 19.10.2010 on MTA esitanud halduskohtule selgituse, mille kohaselt oli 16.08.2010 seisuga maksukohustuslaste registris kajastatud andmete alusel OÜ-l Estconde-E tasumata 2010. a juulikuu TSD deklaratsiooni alusel 6

§ 38

lg 1 p 4 eesmärk ei ole välistada hankemenetluses osalemist isikutel, kelle puhul kajastuvad maksukohustuslaste registris juhuslikud maksuvõlad, ei tugine seadusele. Seadused ei liigita maksuvõlgasid ajutisteks või juhuslikeks.

§ 38

lg 1 p 4 eesmärk on tagada hankemenetluses osaleja suutlikkus pakkumuse edukaks tunnistamise korral pakkumuses lubatud tööd teha ning mitte anda avalik-õigusliku päritolu raha eest tööd isikutele, kes ei suuda nõuetekohaselt täita oma maksukohustusi. Koheldes ühtmoodi isikuid, kes on oma maksukohustused nõuetekohaselt täitnud, ning neid, kes seda teinud ei ole, oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kuna see tähendaks erinevas olukorras isikute põhjendamatut ühtmoodi kohtlemist. Erinevalt seaduse varasemast redaktsioonist, kus nähti ette, et pakkuja peab tõendama maksude tasumise osas oma õiguskuulekust võrdlemisi pika aja jooksul enne pakkumuse esitamist, tuleb käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvast seadusest üksnes kohustus täita maksude tasumise kohustusi nõuetekohaselt pakkumuse esitamisest kuni lepingu sõlmimiseni. Isiku puhul, kes ka selle võrdlemisi lühikese aja jooksul ei suuda maksukohustusi täita nii, et maksukohustuslaste registris maksuvõlga ei kajastuks, on alust kahtlustada makseraskusi või nendesse sattumise ohtu ning seetõttu on õigustatud tema kõrvaldamine hankemenetlusest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

1. Kolmas isik OÜ Estconde-E esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ning asja saatmiseks tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palutakse jätta terves ulatuses kaebaja kanda. 1) Halduskohus rikkus kohtumenetlusnorme, kuna kohtuotsus tugineb LMTK 07.10.2010 ja MTA 19.10.2010 esitatud selgitustele, seega tõenditele, millest ja mille kogumisest ei ole kolmandat isikut teavitatud ja mille suhtes pole kolmandal isikul võimaldatud seisukohti esitada. Mõlemast viidatud tõendist sai kolmas isik üllatuslikult teada alles kohtuotsusest. Seega on halduskohus otsuse tegemisel rikkunud põhiseaduse § 24 teist lauset, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) art 6 esimest lauset ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg-t 1 ning ringkonnakohtul on HKMS § 36 lg 1 alusel õigus otsustada asja üle üksnes kaebuse põhjal ilma menetlusosalisi välja kutsumata. HKMS § 45 lg 1 p 2 mõttest tulenevalt on nimetatud sättega kaetud ka olukord, kus menetlus on kirjalik, kuid selle olulisest käigust (tõendite kogumisest ja saamisest) menetlusosalist ei teavitata ega võimaldata tal seisukohti esitada. 2) Halduskohtu otsus on ka sisuliselt ebaõige. Riigihankemenetlus on formalistlik ja kiire menetlus, kus hankija teeb otsuseid pakkumuse ning riigiasutustelt ja registritelt saadud dokumentide alusel nende sisulist õigsust kontrollimata. Riigihankemenetluses on hankijal maksuvõla puudumise tuvastamiseks õigus tugineda MTA kirjalikule kinnitusele maksuvõla puudumise kohta. Olles saanud sellise kinnituse, ei pea hankija läbi viima täiendavat uurimist maksuvõla puudumise tuvastamiseks.
2. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet palub rahuldada apellatsioonkaebuse ja jätta menetluskulud terves ulatuses kaebaja kanda. 1) Kohus rikkus menetlusnorme, põhinedes oma otsuses tõenditele, mille kogumisest menetlusosalisi ei teavitatud. 7

vastavate eesmärkidega ega sellega, et sisuliselt paneb kohtu loogika hankijale kohustuse kontrollida eduka pakkuja maksuvõlga igapäevaselt kuni hankelepingu sõlmimiseni. Selline tõlgendus asetab hanked põhjendamatusse määramatusse ning viib paratamatult lõpuks menetluse ebamõistliku ebaefektiivsuseni (rikkudes

§-s 1 sätestatud eesmärke). Hankija saab kasutada eelkõige tõendeid, mille ta on saanud kas pakkujalt endal või ise maksuhaldurilt välja nõudnud. Põhjuseks on seadusandja eesmärk, mille kohaselt järelevalve on küll üles ehitatud konkurentide tähelepanelikkuse peale, kuid maksuvõlga kontrollib siiski hankija. Kui hankija peaks arvestama kõigi talle konkurentide poolt esitatud tõenditega, siis tekikski olukord, kus ta peaks neid tõendeid analüüsima ja probleemide ennetamiseks vastupidiseid tõendeid igapäevaselt koguma. Kohtu järeldus tähendaks, et hankija peaks kontrollima eduka pakkuja maksuvõla tekkimist igapäevaselt alates pakkumuse esitamisest, aga ka iga päeva jooksul, mis jääb pakkumuse edukaks tunnistamise ja lepingu sõlmimise vahele. Sama olukord tekiks ka võimaliku vaidlustuse puhul vaidlustusmenetluse lõpuni välja. Sisuliselt piisaks eduka pakkumise nurjamiseks ühest raamatupidaja näpuveast potentsiaalselt pika ajaperioodi jooksul. Seejuures oleks konkurendil alati võimalik koguda vastav tõend ning esitada see vahetult enne lepingu sõlmimist. Selle tulemusena kaoks igasugune hankija õiguskindlus selles, et tal üldse õnnestub edukas pakkuja välja selgitada 3) Hoolimata asjaolust, et

§ 38

lg 1 p 4 sõnastati majanduskomisjoni ettepanekust tulenevalt ümber, saab siiski lähtuda põhimõttest, et seaduse muudatus on tehtud selguse huvides ja proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt. Seadusandja eesmärgiks oli muuta käesolev regulatsioon hankemenetluses osalejale proportsionaalsemaks, mitte vastupidi. Sätte varasemas redaktsioonis sisaldunud piirangut pidas seadusandja ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikuks, lubades pakkujal oma raamatupidamine pakkumuse esitamise ajaks korrastada. Analoogselt puudub tungiv avalik huvi või põhjendus, miks sarnast korrastamist ei peaks lubatama edukaks tunnistamise ja lepingu sõlmimise vahelisel ajaperioodil. Seadusandjal puudub õiguspärane huvi sanktsioneerida märkimisväärselt rangemalt isikut, kellel tekib maksuvõlg näiteks 5 päeva pärast pakkumuse edukaks tunnistamist, mis viivitamatult kõrvaldatakse, võrreldes isikuga, kellel oli maksuvõlg 5 päeva enne pakkumuse esitamist, mis vahetult pakkumise esitamise eel kõrvaldati. 12. Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta apellandi kanda. 1) Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Viide HKMS § 45 lg 1 p-le 2 on ebaõige, kuna asi lahendati kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses on HKMS § 45 lg 1 p 2 mõttes kohtusse kutsumise nõuded täidetud, kui kõik puudutatud isikud on menetlusse kaasatud ja kõigi menetlusosaliste suhtes on täidetud HKMS § 201 lg 1 nõuded. HKMS § 45 lg 1 p-ga 2 ei ole hõlmatud olukord, kus menetlusosalist ei teavitata tõendite kogumisest ega võimaldata tal seisukohti esitada. Seega ei ole olukord, kus menetlusosalisel ei olnud võimalik osa võtta kahe dokumentaalse tõendi uurimisest (kusjuures kohtuotsus tervikuna oli olulises osas rajatud teistele tõenditele, mille uurimises osalemine oli menetlusosalistele tagatud), ei ole käsitletav sellise menetlusnormi rikkumisena, mis igal juhul toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus võib kaevatava kohtuotsuse tühistada HKMS § 46 lg 1 p 2 või 3 alusel ilma, et tuvastataks HKMS § 45 lg-s 1 nimetatud normi rikkumist, puudub HKMS § 45 lg 1 p 2 laiendavaks tõlgendamiseks igasugune põhjendatud alus. 2) Halduskohus tuvastas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse ilma, et oleks seejuures tuginenud LMTK 07.10.2010 ja 19.10.2010 selgitustele. Nimetatud tõendid ei olnud kohtuotsuse tegemisel määrava tähtsusega. Seega isegi juhul, kui nende tõenditele tuginemine oleks käsitletav menetlusnormi rikkumisena, ei ole seda rikkumist alust lugeda oluliseks, sest 8

§ 38lg 1 p 4).

Vastuolu oli olemusel objektiivne – pakkujal kas on maksukohustused nõuetekohaselt täidetud või mitte. Järelikult ei saa vastuolu olla välistatud tänu sellele, et hankija tegi mõistlikke jõupingutusi menetluse õiguspärasuse tagamiseks.

1. Kolmas isik OÜ Astlanda Ehitus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
2. Kolmas isik OÜ Fund Ehitus apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohti ringkonnakohtule ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et menetlusosaliste HKMS § 15 lg-s 1 sätestatud õiguste tagamiseks peab kohus ka kirjaliku menetluse läbiviimisel kaasama menetlusosalised tõendite uurimisse, näiteks saates need menetlusosalistele seisukoha avaldamiseks. Samas on õigus ka vastustajal, et selline menetlusnormi rikkumine ei ole aluseks, mis HKMS § 45 alusel tooks vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. HKMS § 45 lg 2 p 2 viidatud olulist menetlusnormi rikkumist, mille kõrvaldamine pole apellatsioonimenetluses võimalik, tuleb igal konkreetsel juhul sisustada sõltuvalt kohtuasja asjaoludest. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus menetlusnormi rikkumist sedavõrd oluliseks, sest menetlusosalisi informeerimata asja juurde võetud tõendid ei omanud asja lahendamisel määravat kaalu, need ei saanud olla apellandi jaoks üllatavad ning vaevalt, et apellandil nende selgitamiseks midagi olulist öelda oleks olnud – ka apellatsioonkaebusest ei selgu, mida apellant tõendite vastu öelda oleks soovinud. Kuna menetlusnormi rikkumine ei tingi kohtuotsuse tühistamist HKMS § 45 alusel, kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid sisuliselt.
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et maksuvõla olemasolu mistahes pakkumismenetluse ajahetkel on tulenevalt

§ 38

lg 1 p 4 kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsiooni kohaselt aluseks pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks ning selliste asjaolude olemasolul peab ka konkurendil olema nõudeõigus, et vältida seaduse nõuetele mittevastava pakkujaga hankelepingu sõlmimist. Samuti on halduskohtul õigus, et MTA poolt väljastatud tõendit edukaks tunnistatud pakkujal maksuvõla olemasolu kohta ei saa üksnes seetõttu jätta tähelepanuta, et selle 9