TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2924 Otsuse kuupäev 30.12.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.L. esindaja adv. Mariann Tusti (riigi õigusabi korras) kaebus Tartu Vangla toimingutele seonduvalt ebapiisava toitlustamisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Asja läbivaatamise kuupäev 16.12.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta S.L. esindaja adv. Mariann Tusti (riigi õigusabi korras) kaebus haldusasjas 3-09-2924 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 31.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Tartu Halduskohtu kohtunik Mare Priks läbi vaadanud 08.12.2009 laekunud S.L. kaebuse Tartu Vangla ja Tallinna Vangla vastu milles on taotletud vastutusele võtta vangla ametnikud ning algatada ametnike suhtes kriminaalasi, kuna vanglad ei ole taganud kaebajale piisavat toitu. 30.12.2009 on Tartu Halduskohus kohtumäärusega kaebuse tagastanud, kuna on leitud, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalasja algatamise menetluse läbiviimine. Tartu Ringkonnakohus on tühistanud kohtumääruse 29.04.2010 ning saatnud asja halduskohtule tagasi asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Kohus on teinud kaebajale asja suhtes käiguta jätmise määruse 19.05.2010, et välja selgitada kaebaja tegelikku tahet. Kaebaja ei ole suutnud kohtunõuet täita ning kohus määras kohtumäärusega 15.06.2010 kaebajale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks (Kaebaja on ka ise sellekohase avalduse esitanud). 12.07.2010 on esitanud riigi õigusabi korras advokaat Mariann Tusti kaebuse, milles taotletakse tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, millega vangla ei ole lahendanud kaebaja toitlustamisprobleeme ning tekitatud on kaebajale tervisekahjustus, millega seonduvalt taotletakse mõistliku kahju väljamõistmist vanglalt. Kaebaja esindaja on märkinud, et S.L. oli vanglasse saabudes 194 cm pikk ja 95 kilogrammi raske. Seetõttu on tal õigus vastavalt Sotsiaalministri määrusele 31.12.2002 nr. 150 saada lisatoitu kinnipidamisasutuses viibimisel. S.L. kuulub gruppi R3, kelle keskmine päevane toidunorm on 2300-2700 kcal. S.L. on väitnud, et ta lisatoitu ei saa ning toit, mida talle Tartu Vangla pakub, vastab küll kaalult ettenähtule, kuid mitte ettenähtud toiteväärtusele. S.L. on taotlenud enda saatmist meditsiinilisele läbivaatusele, mida vangla ei ole teinud. Seega on vangla rikkunud VangS § 47 lg 1 ja lg 2 ning VangS § 49 lg 1 sätteid. Kaebuses on taotlenud tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud seonduvalt S.L. toitlustamisega (ebapiisav toitlustamine), millega on kaasnenud tervisekahjustus ja nõuda välja S.L. tervisekahjustuse eest mõistlik hüvitis. 29.09.2010 on kaebuse esitaja esitanud kahju nõudest loobumise avalduse, kuna kaebaja ei ole kahjunõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning jäänud nõude juurde tunnistada Tartu Vangla toimingud seonduvalt S.L. ebapiisava toitlustamisega ning näljutamisega ja väidetava tervisekahju tekitamisega õigusvastaseks. Kohus jättis kohtumäärusega 29.09.2010 (osamäärus) läbi vaatamata S.L. esindaja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas, et mitte võtta ära kaebajalt kaebeõigust hilisemalt esitada kahju nõude kaebus , sest tulenevalt HKMS § 24 lg 2 kohaselt kui loobutakse kaebusest või selle osa nõudest, ei saa isik enam selles asjas kohtu poole pöörduda. S.L. on esitanud määruskaebuse ning taotleb kahju osas kohtumääruse tühistamist. Kohus antud asjas vaatab läbi kaebaja taotluse tunnistada Tartu Vangla toimingud seonduvalt S.L. ebapiisava toitlustamisega ning näljutamisega ja tervisekahju tekitamisega õigusvastaseks. Esialgses kaebuses on S.L. märkinud, et oma tervisliku seisundi tõttu on ta lapsest saadik harjunud sööma toidu komponente eraldi, kuid vanglas olles peab leppima vangla segalobiga. Kaebaja on taotlenud ka arsti vastuvõttu seonduvalt toitlustamisega ning enda terviseuuringuid ning kaebaja on taotlenud määrata talle tervislik, vastavalt ettenähtud kilokalorite kogusele ja korralikult serveeritud toit. Vangla on rikkunud kaebaja suhtes VangS § 47 lg 1 ja § 49 lg 1 sätteid. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata Kaebuse esitaja S.L. viibib vangistuses alates 16.oktoobrist 2008 ja on paigutatud karistuse kandmise ajaks Viru Vanglasse. Tartu Vanglas on ta viibinud ajavahemikel 17.09.2009-25.01.2010, 04.-08.03.2010 ja 21.06.-01.07.
- 08.12.2009 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, mille koostas 06.12.2009 ja mille kohaselt vangla toit ei vastavat ettenähtud kilokalorite kogusele. Kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, mis kuupäevadel ja milline toidukord Tartu Vanglas ei vastanud VangS § 47 lg 1 nõuetele, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus on põhjendamata, kaebaja väited paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit, mis annaks alust uskuda, et tema kehakaal on langenud tervistkahjustavale tasemele ja/või väidetav maopõletik oleks tekkinud just Tartu Vangla õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kaebajale on korduvalt selgitatud, millistel alustel ja kuidas toimub tema toitlustamine vanglas. Ühestki kaebaja avalduses, samuti halduskohtule esitatud kaebuses ei ole märgitud, millised on tema konkreetsed etteheited ühele või teisele konkreetsele vangla toidule ja ühestki avaldusest ei nähtu, mille alusel on kujunenud kaebaja arvamus, et vangla poolt pakutav toit ei vasta ettenähtud kalorsusele. VangS § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) alusel. TTKS § 1 lg 21 kohaselt kohaldatakse TTKS-i sätteid tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 9 lg 1 kohaselt kontrollitakse kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vastavalt vajadusele. Kohtukaebustest ei nähtu, millal ja millistest asjaoludest tingituna tekkis kaebajal vajadus tervisekontrolli järele, mistõttu on vastustajal võimatu esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid ning neid tõendavaid dokumente. Tulenevalt kaebuses märgitust juhib vastustaja kohtu tähelepanu asjaolule, et S.L. paigutati 25.01.2010 Tartu Vanglast ümber Viru Vanglasse ja edaspidi viibis ta Tartu Vanglas veel vaid märtsi algul 4 päeva, seega ei saa tema haiglasse toimetamine 27.aprillil 2010 kuidagi olla seotud Tartu Vangla tegevuse või tegevusetusega. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud põhjendatud huvina kahjuhüvitise nõude. Arvestades eeltoodut ei nähtu S.L. kaebustes ühtki sellist asjaolu, mida oleks võimalik käsitada sellise kahjuliku tagajärjena, mille vahetut põhjustamist saaks arvata Tartu Vangla süüks ja mis tõenäoliselt annaks kaebajale edaspidi õiguse taotleda kahju hüvitamist. Kohtu seisukohad: Vastustaja on märkinud, et S.L. viibib vangistuses alates 16.oktoobrist 2008 ja on paigutatud karistuse kandmise ajaks Viru Vanglasse. Tartu Vanglas on ta viibinud ajavahemikel 17.09.2009-25.01.2010, 04.-08.03.2010 ja 21.06.-01.07.
- Tartu Vanglas toimub kinnipeetavate isikute toitlustamine vastavalt Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr. 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ (edaspidi Määrus nr. 150) alusel koostatud menüüde järgi, mis on koostatud TTÜ toitlustusspetsialistide poolt. Asja materjalide kohaselt kuuluvad menüüde juurde kalkulatsioonikardid, mis on aluseks sööklas valmistatava toidu tegemisel. Kuna kaebaja on mittetöötav kinnipeetav ning kuulub vanuse gruppi 19-50-aastased, on tema energiavajadus 2300-2700 kcal vastavalt Määruses nr 150 sätestatule ja ta kuulub toiduenergiavajaduse järgi R3 rühma. Määruse nr. 150 § 2 sätestab kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse ning Määruse nr. 150 § 2 lõige 3 kohaselt on jaotatud kinnipeetavad toiduenergiavajaduse järgi 4 rühma ning Määruse nr. 150 lisas 1 on sätestatud, et R3 rühma kuuluvad kinnipeetavad, kes on 19-50-aastased mittetöötavad mehed ning nende energiavajadus on 2300-2700 kcal. Määruse § 4 lg 1 kohaselt määrab toidunormi tervishoiutöötaja, kui on tegu haigete ja muude erivajadustega kinnipeetavatega. Vangla on märkinud, et kaebaja kehapikkus on 194 ning kaal 92 kg, seega on arvestatud välja tema kehamassiindeks -24 kg/m
- Vanglasse saabudes on kaebaja kehakaaluks mõõdetud 95 kg ning kaebajale on määratud lisatoit kehapikkuse alusel. Vangla on märkinud, et Määrust nr. 150 jälgides on kindlustatud kinnipeetavatele tervislik ja tasakaalustatud toit. Määruse nr. 150 § 4 lg 2 kohaselt peavad mehed pikkusega üle 190 cm (kehamassiindeksiga alla 18,5 kg/m2 kohta) saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohasele toiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 300 kcal. Seega pidi kaebuse esitaja saama päeva jooksul vähemalt toiduenergiat 2600 kcal, mis vastustaja sõnutsi on kaebaja ka saanud. Seadus kohustab vanglat korraldama kinnipeetavate toitlustamise, kuid ei kohusta kinnipeetavat kindlasti ka sööma ja kui kaebaja ei soovinud vangla poolt pakutavat toitu süüa, oli see tema enda vaba valik. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja kaebus selle üle, et talle ei serveerita toitu nii nagu kaebajale meeldib. Vangistusseaduse § 47 lg 1 alusel peab olema kinnipeetava toitlustamine korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kaebajat ei ole korrapäraselt ja vastavalt hügieeninõuetele toidetud. Asjaolu, et kaebaja kehakaal on mõne kilo võrra langenud, ei anna alust arvata, et tegemist oleks korrapäratu toitlustamise või kaebaja näljutamisega. Vangla on märkinud, et kaebuse esitaja on kohtukaebusele lisanud koopiad oma kirjalikest selgitustaotlustest Tartu Vanglale ja neile antud vastustest, millest nähtub, et kaebajale on korduvalt selgitatud, millistel alustel ja kuidas toimub tema toitlustamine vanglas. Ühestki kaebaja avalduses, samuti halduskohtule esitatud kaebuses ei ole märgitud, millised on tema konkreetsed etteheited ühele või teisele konkreetsele vangla toidule ja ühestki avaldusest ei nähtu, mille alusel on kujunenud kaebaja arvamus, et vangla poolt pakutav toit ei vasta ettenähtud kalorsusele. Tervishoidu vanglas korraldatakse Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) alusel. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 9 lg 1 kohaselt kontrollitakse kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vastavalt vajadusele. Kaebaja on märkinud, et 27.04.2010 oli ta toimetatud vangla haiglasse, kus tal avastati maopõletik. Kohus on seisukohal, et maopõletik ja muud tervisehäired ning mõnekilone kehakaalu langus ei saa olla tingitud sellest, et kaebajale ei ole antud lisatoitu ja et kaebaja ei ole saanud meelepärast toitu, või et tervisehäired on tekkinud mitteküllaldase toitlustamisega seonduvalt. Kuna kaebaja on toimetatud Tallinna Vangla haiglasse uuringute läbiviimiseks, näitab nimetatud asjaolu, et kaebaja terviseprobleemidega on tegeletud. Antud asjas puudus vajadus välja nõuda tervisekaardist koopiat, nagu on taotlenud kaebaja oma esialgses kaebuses, kuna kaebuses toodud asjaolusid sai kontrollida ka olemasolevate materjalide alusel. Kohus asub seisukohale, et terviseuuringutele saatmist kohus ei saa kohustada vanglat tegema, kuna vastavalt Vangla Sisekorraeeskirja § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kontrollitakse kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vastavalt vajadusele, mida ka kaebaja puhul tehtud on ning kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglateenistusel võimalus, saadetakse kinnipeetav valve all ravile eriarstiabi osutaja juurde. Riigikohus on märkinud haldusasjas 3-3-1-69-10, et tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vangla ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebaja taotlus tunnistada vangla toimingud seonduvalt S.L. ebapiisava toitlustamisega ja sellega seonduva tervisekahju tekitamisega õigusvastaseks, on põhjendamatu. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks