3-10-1532/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1532 Otsuse kuupäev 30.12.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla õigusvastase toimingu peale (pikaajalise kokkusaamise katkestamine seoses etapeerimisega). Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin ja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.
2. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming pikaajalise kokkusaamise katkestamine 05.11.2008.a. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused
3. juunil 2010 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Vjatšeslav Julini kaebus. Kaebuse kohaselt esitas V. Julin 10.10.2008 vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tütre ja isaga. Vangla võimaldas kokkusaamise 04.11.2008 kell 14.30 üheks ööpäevaks. 05.11.2008 hommikul teatati kaebajale ootamatult, et tal on etapp ja hommikul kell 7.30 kokkusaamine katkestati. Kaebuse esitaja väitel teadis vangla juba varem, et etapeerimine toimub, kuid kaebajat eelseisvast etapeerimisest õigeaegselt ei teavitanud. Õigeaegse teavitamise korral oleks kaebajal olnud võimalik taotleda kokkusaamise üleviimist teisele ajale. Kaebuse esitaja taotleb vangla toimingu (kokkusaamise katkestamise) õigusvastaseks tunnistamist. Tema põhjendatud huvi on preventiivne ja tal on kavatsus nõuda vanglalt kompensatsiooni. Kaebaja on seisukohal, et vangla on rikkunud tema õigusi, mis tulenevad VangS §-st 4 lg 1 lg 2, §-st 25 lg 1, põhiseaduse §-st 26, Inimõiguste Kaitse Konventsiooni §-st
4. Vangla administratsioon on haldusmenetluses kohustatud järgima põhimõtteid, mis tulenevad HMS §-st 3 lg 2, §-st 4 lg 2, §-st 5 lg 2, põhiseaduse §-st 14 ja VangS §-st 23 lg 1 ja lg
5. Vangla, teades, et 05.11.2008 toimub etapp, oli kohustatud andma kaebuse esitajale kokkusaamise muul ajal, kas 01.11.2008, 02.11.2008 või 03.11.2008, aga kindlasti mitte 04.11.
6. Samuti oli vangla kohustatud teavitama kaebuse esitajat eelseisvast etapist, kui eriosakonda saabus informatsioon etapi kohta, siis kaebuse esitaja oleks saanud oma taotluses paluda kokkusaamise muule ajale üleviimist. Vastustaja vastuväited Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla õigusvastase toimingu peale (pikaajalise kokkusaamise katkestamine seoses etapeerimisega). Tartu Vangla on seisukohal, et Vjatšeslav Julini kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse kohaselt sai V.Julin enda Tallinna Vanglasse etapeerimisest, eesmärgiga osaleda 12.11.08 toimuvast Tallinna Ringkonnakohtu istungist, teada 04.11.2008 õhtul, kui ta viibis pikaajalisel kokkusaamisel oma isa ja tütrega. Pikaajalist kokkusaamist, mis peaks toimuma novembri kuu alguses, taotles V.Julin ise. Tema taotlus rahuldati ning pikaajalise kokkusaamise toimumine määrati 04.11-05.11.
7. Kaebaja väidab, et Tartu Vangla rikkus vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 1, mis iseenesest sätestab isikute ringi, kellega kinnipeetavale pikaajalist kokkusaamist võimaldatakse. Kuna kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks seda, et temale kellegagi kokkusaamist ei võimaldatud, on vastustajale arusaamatu, millisel moel on vastustaja kaebaja suhtes VangS § 25 lg 1 rikkunud. Kaebaja viitab kaebuses ka temale VangS § 41 lg 1 ja lg 2 tulenevate õiguste rikkumisele aga ei selgita, kuidas vangla toiming on vastuolus V.Julini inimväärikust austava kohtlemisega, ehk siis, milles inimväärikust mitteaustav kohtlemine seisnes ning millega tekitati talle rohkemaid kannatusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega ning millised kannatused V.Julinile kaasnesid. Samuti ei nähtu kaebusest, milliseid seadusest mittetulenevaid täiendavaid piiranguid vangla poolt kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel või etapeerimisel seati. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on temale pikaajalise kokkusaamise kuupäevade määramisel rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2, mis sätestab, et halduse toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne; § 4 lg 2, mis sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõttega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve; § 5 lg 2, mis sätestab, et menetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele; EV PS § 14, mis sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuse kohustus; VangS § 23 lg 1, mis sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kontakte perekonna ja teiste lähedaste isikutega, sotsiaalsete sidemete katkemise vältimiseks ja VangS § 23 lg 2, mis sätestab, et vangla soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Nimetatud sätete rikkumised tõid kaasa olukorra, kus kaebaja 05.11.08 etapeerimine tingis tema pikaajalise kokkusaamise katkestamise. Kaebaja ei vaidle iseenesest vastu sellele, et tema 05.11.2008 etapeerimine Tallinna Vanglasse oli vajalik tema enda kriminaalasjas toimuva Tallinna Ringkonnakohtus toimuval istungil osalemise tõttu, vaid leiab, et kuna vanglale oli tema etapeerimine teada varasemalt, siis oleks pidanud pikaajalise kokkusaamise määrama teisele ajale. Tartu Vangla direktori 06.06.2008 käskkirjaga nr 1-3/70 kinnitatud Tartu Vangla arvestusosakonna põhimääruse p 9 kohaselt korraldab arvestusosakond vanglas viibivate isikute teistesse vanglatesse suunamist ja ümberpaigutamist ning koostab selleks vajalikke dokumente antud toimingute korda reguleerivates õigusaktides ettenähtud alustel. Arvestusosakond ei tegele vanglas pikaajaliste kokkusaamiste korraldamistega. Tartu Vangla direktori 06.06.2008 käskkirjaga nr 1-3/70 kinnitatud Tartu Vangla järelevalveosakonna põhimääruse punkt 17 kohaselt kontrollib ja korraldab järelevalveosakond vanglas kinni peetavate isikute kokkusaamisi tuttavate, sugulaste, advokaatide, uurijate jt lubatud isikutega. Järelevalveosakond ei korralda kinnipeetavate teistesse vanglatesse suunamist. Eeltoodust tulenevalt on etapeerimiste korraldamine ning pikaajaliste kokkusaamiste korraldamine vanglas erinevate osakondade ülesanded ning seetõttu võis juhtuda olukord, kus pikaajalise kokkusaamise kuupäevade määramisel ei arvestatud kaebaja võimaliku etapeerimisega teise vanglasse. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et temale pikaajalise kokkusaamise kuupäeva määramisel ei arvestatud kõigi asjaoludega. Samas ei ole Tartu Vangla otseselt rikkunud ühtegi vangistust reguleerivat normi, kuna ei ole keelatud etapeerida kinnipeetavat, kellele on määratud pikaajaline kokkusaamine ning pikaajalise kokkusaamise otsustamisel ei ole kohustust arvestada võimalike etapeerimistega, kuna etapeerimine võib ette tulla ka ootamatult või siis hoopis ära jääda. Tartu Vangla vabandab kaebaja ees, et temale pikaajalist kokkusaamist määrates ei arvestatud tema etapeerimisega, samas leiab vastustaja, et õigus, mille kaitsmiseks kaebaja kohtusse pöördus on tema jaoks vähetähtis, kuna kaebajal oli võimalus pöörduda koheselt vangla poole ning teada anda, et ta peab enda jaoks tähtsaks olla lähedastega koos pikemalt. Oma soovist, saada lähedastega (isa ja tütar) koos olemiseks saamata jäänud aega, sai kaebaja vanglale teada anda ka sel suvel, kui temal toimus 20.07.2010 pikaajaline kokkusaamine isa, tütre ja abikaasaga, aga seda kaebaja ei teinud, mis vastustaja arvates kinnitab, et kaebaja tegelik kohtusse pöördumise eesmärk ei ole oma õiguste kaitsmine. Kohtu põhjendused ja otsus Vjatšeslav Julin taotleb antud asjas esitatud kaebusega tunnistada õigusvastaseks vangla toiming, mis seisnes talle võimaldatud pikaajalise kokkusaamise katkestamises 05.11.2008 seoses etapeerimisega. Kaebaja on tuvastuskaebuse esitamise põhjendatud huvina märkinud kavatsuse esitada kahjunõue ja ka preventiivse eesmärgi. Lähtudes Riigikohtu ja Tartu Ringkonnakohtu praktikast aktsepteerib kohus V. Julini õiguslikku huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Antud asja materjalidest nähtub, et V. Julin 10.10.2008 esitas vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tütre ja isaga. Vangla võimaldas kokkusaamise 04.11.2008 kell 14.30 üheks ööpäevaks. 05.11.2008 hommikul teatati kaebajale, et teda etapeeritakse Tallinnasse ning hommikul kell 7.30 kokkusaamine katkestati. Tallinnasse etapeerimine toimus seoses V. Julini kriminaalasja arutamisega ringkonnakohtu istungil 12.11.
8. Vaidlust ei ole selles, et 05.11.2008 hommikul toimuvast etapeerimisest kaebuse esitajat varem ei teavitatud ning seoses sellega ei olnud tal ka võimalik taotleda kokkusaamise, mis oli määratud 04.
9. kuni 05.11.2008, üleviimist mõnele teisele ajale. Vastustaja selgituse kohaselt juhtus see, et pikaajaline kokkusaamine tuli katkestada põhjusel, et tegemist on kahe erineva osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmisega. Pikaajalist kokkusaamist korraldab järelevalveosakond, kokkusaamine tuleb kuu aega enne määrata. Kaebuse esitaja soovis kokkusaamist novembri alguseks.
10. 11.2008 aga selgus, et kaebaja peab minema järgmisel hommikul etappi. Arvestades, et etapid toimuvad kindlatel päevadel ja mitmete kinnipeetavate suhtes, ei olnud põhjendatud pikaajalise kokkusaamise jätkamine, oluliselt keerulisem oleks olnud muuta etappide korraldamist.. Vastustaja arvates ei ole vangla kokkusaamise katkestamisega kaebaja õigusi sel määral rikkunud, et tal oleks olnud põhjust kohtusse pöörduda. Kaebajal olid olemas võimalused suhelda lähedastega nii telefoni kui kirja teel ja lühiajalise kokkusaamise raames. Kaebajal oli ka endal huvi osaleda ringkonnkohta istungil. Vangla ei või ette teada, millal võib tulla vajadus etapeerimiseks. Vangla on juhtunust järeldused teinud, püüab teha kõik, et selline asi ei korduks. Kohus on seisukohal, et pikaajalise kokkusaamise katkestamisega 05.11.2008 on rikutud kaebaja õigust perekonnaelu puutumatusele ning tema vangistusseaduses sätestatud õigusi. Vangistusseaduse (VangS) § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Kinnipeetavatele võimaldatav pikaajaline kokkusaamine on üks vanglavälise suhtlemise võimalusi. Kaugema eesmärgina peab vanglaväline suhtlemine aitama kaasa vangistuse täideviimise eesmärgi täitmisele. Vastavalt VangS § 25 lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pikaajaline kokkusaamine üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea. Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. Vangla sisekorraeeskirja § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Eeltoodud regulatsioonist lähtudes on pikaajaline kokkusaamine kinnipeetava õigus ning tal on õigus kasutada võimalust oma lähedastega kooselamiseks vähemalt ühe ööpäeva vältel. Kooselamine oma lähedastega ilma järelevalveta on kinnipeetava jaoks ilmselgelt väga oluline õigus. Pikaajalise kokkusaamise lühendamine või selle katkestamine on lubatav üksnes erandlikel asjaoludel (nt oht vangla julgeolekule, kinnipeetava või kokkusaaja haigestumine). Samuti ei ole võimalik asendada või vahetada pikaajalist kokkusaamist mõne muu vanglavälise suhtlemise võimalusega, nagu kirja või telefoni teel suhtlemine, lühiajalised kokkusaamised. Kohtu arvates ei esinenud antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kaebajale määratud pikaajalise kokkusaamise katkestamist. Kokkusaamine katkestati vangla erinevate osakondade töö omavahelise koordineerimatuse tõttu. Vangla töökorralduse iseärasustega, sealhulgas sellega, et keeruline on muuta etapeerimiste kindlaksmääratud korraldust, ei saa kohtu arvates õigustada kinnipeetava põhiõiguste ja vangistusseadusest tulenevate õiguste piiramist. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kaebuse esitajale määratud pikaajalise kokkusaamise katkestamine 05.11.2008 oli õigusvastane toiming. Mai Saunanen kohtunik