TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1626 Otsuse kuupäev 31. detsember 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Loko Farm OÜ kaebus Põllumajanduse Registrit

„Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 129) alusel toetust Lalli farmi lauda rekonstrueerimiseks (1 690 000 krooni) ning küüni ja abiruumide ehitamiseks (3 941 636 krooni), kokku summas 5 631 636 krooni.

1. Loko Farm OÜ-le määrati toetus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori 30.06.
2. a käskkirja nr 1-3.13-7/613 alusel.
3. Loko Farm OÜ esitas 23.07.
4. a toetuse väljamaksmiseks esimese kuludeklaratsiooni summas 786 386,33 krooni. Enne toetuse väljamaksmist teostati PRIA järelevalveametniku poolt investeeringu teostamise kontroll, mille käigus tuvastati mitmeid puudusi.
5. PRIA peadirektori 08.03.
6. a käskkirjaga otsustati jätta välja maksmata Loko Farm OÜ toetus MAK investeeringutoetuse taotluselt nr 142008780241 summas 786 386,33 krooni. Kaebuse põhjendused ja taotlused
7. PRIA lähtub ennekõike ehitusekspertiisiaktist, mille järgi on tegelikult teostatud tööde maksumuseks hinnatud ainult 518 464 krooni (käibemaksuta). Leiti, et tööde mahtude osas on esitatud valeandmeid ja PRIA-le esitatud kuludeklaratsioon ei vasta tegelikult tehtud töödele. PRIA ametniku seisukoht, et mahud ei vasta tegelikkusele, tingis eksitusse ajav seik, et katusepleki ruutmeetrite sisse oli arvatud ka sama plekiga seinte katmine. Mahuarvutuse põhjal leidiski ametnik, et see maht ei saa vastata tegelikkusele. Ehitusekspertiisibüroo teostatud ekspertiis ei ole täielik ega vasta ekspertiisi tellija püstitatud eesmärgile ning sisaldab mitmeid olulisi puudusi. Ebaõigetest faktilistest alustest juhindumine tingib ebaõigesti seaduse kohaldamise. Haldusakt rikub Loko Farm OÜ õigusi, kuna PRIA lähtus kaebaja taotluse menetlemisel ebaõigetest ja puudulikest andmetest, mis tingisid omakorda sisult ebaõige haldusakti andmise, mis negatiivse tagajärjena tõi kaebaja jaoks kaasa tema taotluse rahuldamata jätmise, tehtud kuluhüvitiste katteks toetusest ilma jäämise ja PRIA poolt kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamise Lõuna Politseiprefektuurile. Kaebajal on õigus nõuda, et toetuse saamise taotluse rahuldamisel ja kuludeklaratsioonide PRIA-le esitamisel toetus ka vastavalt tehtud kulude välja makstakse.
8. Segadus ehitusloaga oli tingitud Luunja Vallavalitsusest. Hinnapakkumised tehti ülemõõtmiste alusel, tulemused kattuvad
9. a lõpus eksperdi nõutud ülemõõtmiste tulemustega. Hinnapakkumised vastavad tegelikele kuludele ja hindadele. Ehitusprojekti hindamine ja ehitusloa väljastamise tingimuste täitmise üle otsustamise pädevus on kohalikul omavalitsusel ning käesoleval juhul on kohalik omavalitsus leidnud, et kaebaja esitatud ehitusprojekt on oma detailsuses ja ulatuses piisav Lalli farmi rekonstrueerimise tööde teostamiseks.

§ 10

lg 4 punkti 5 kohaselt taotleja kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendab väljavõte ehitusprojekti põhijoonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga. Need nõuded on Loko Farm OÜ täitnud. Ehitusseaduse (EhS) järgi on ehitusprojekt nii eelprojekt, põhiprojekt kui tööprojekt.

1. Ekspertiisiakti kohaselt oli ekspertiisi teostamise eesmärgiks välja selgitada investeerimisobjekti tehniline ja majanduslik põhjendatus. Hanse ML OÜ poolt koostatud 09.12.
2. a hinnapakkumine nr 71 vastab keskmistele ehitushindadele ja on majanduslikult põhjendatud. Sellele vaatamata on ehitusekspert võtnud aluseks enda poolt tuletatud hinnad. Ehituseksperdi poolt aluseks võetud ebaõige hind on üks objektiivne põhjus, miks ekspertiisiaktis väljaöeldud hind erineb kaebaja kuluaruandes esitatud tööde maksumusest. Ekspertiisi teostajal ei ole õigust ega alust määrata endale meelevaldseid hindasid tehtud töödele. Tegelikult ei olnud ekspertiisi lähteülesandeks üldse mitte ühegi töö maksumuse väljaselgitamine ja kõnealune ekspertiisiakt ei peaks üldse sisaldama seisukohti tööde hinna osas. PRIA kahtlused olid üksnes teostatud tööde mahtude osas. Miskipärast aga on ekspert ekspertiisiakti punktist 4.2 nähtuvalt ise valinud ekspertiisile eesmärgi ja avaldanud: „Antud töö eesmärk oli kontrollida tööde maksumust EKE NORA ühikhindades“. Ekspertiisiakti punktidest 2, 3 ja punktist 6 „Kokkuvõte“ nähtub, et ekspertiisiakt on koostatud ennekõike olemasoleva ehitusdokumentatsiooni hindamiseks, ehk samuti lähteülesandest mööda. Kaebaja arvates on ebaõige akti punktis 6 „Kokkuvõte“ esitatud väide, et teostatud tööde parandatud aktis vähendati teostatud tööde mahtusid. 2 Tegelikkuses võeti kuulda eksperdi soovitust ja vastavalt sellele kirjutati teostatud tööde nimekirja rohkem lahti – ka ekspertiisiaktist nähtub läbiv etteheide, et aktid on liigselt üldsõnalised. Ekspertiisiakti punktist 5.
3. „Objekti ülevaatus ja ekspertiis“ on avaldatud, et teostatud kandekonstruktsioonide tugevdamise (vahetamise) tööd ei ole teostatud tööde aktides näidatud mahtudes ning tööde kvaliteet ei ole nõuetekohane, teostatud seinte ja katuste roovitustööd ei ole teostatud tööde aktides näidatud mahtudes ning tööde kvaliteet ei ole nõuetekohane. Samas ei selgu ekspertiisiaktist, millised konkreetsed etteheited teostatud tööde mahtudele ja kvaliteedile eksperdil on või millistele nõuetele tarindite paigaldustolerantsid ei vasta. Otsene lausvale on kaebaja arvates väide, et puittarinditel on mädanenud ja pehkinud osad. Puudub igasugune huvi või kasu mädanenud ja/või pehkinud materjali paigaldamiseks, kuna see viiks lihtsalt töö hinna kallimaks ja kvaliteedi alla, samas rahaline võit roovide hinnalt on märkamatu (ehitajale peab maksma ühepalju nii pehkinud kui uue materjali paigaldamise eest). Piisav roovi tihedus on umbes iga 30 cm tagant roov, mida on ka järgitud. Selle kohta on lisanud kaebaja esialgselt ülevaatliku fotomaterjali, kuid nendib, et selle väite ümberlükkamiseks on vajalik pädeva eksperdi seisukoht. Lisatud fotolt 1 nähtub, et küüni katuselt ja seintelt on eemaldatud eterniit, see on utiliseeritud ning seinad ja katus on ettevalmistatud pleki paigaldamiseks. Fotolt 2 ja 3 nähtub, et lauda seintele on paigaldatud uus roovitus pleki paigaldamiseks. Fotolt 4 nähtub uus lauda katuse roovitus. Fotolt 5 nähtub, et laut on puhastatud vanast sisustusest ja jäätmetest ning ettevalmistatud põranda valamiseks. Eksperthinnangu punktis 5.1 viidatakse lisale 12 „Taotluseelarve EKE NORA (teostatud tööd)“, millest nähtub, et eksperdi poolt PRIA-le avaldatud teostatud tööde maksumuse põhiselt arvutatud summa ei sisalda tegelikkuses mitte ühtegi katusega seotud tööd peale eterniitkatuse lammutamise, mis on kaebaja arvates kummaline, sest just katusetööd olid ühed esmased ja ruutmeetritelt mahukaimad. Lisaks sellele viidatakse katusetöödele ekspertiisiakti tekstis. Loko Farm OÜ esitatud tööde üleandmise aktist nähtuvalt anti
4. a augustis üle lauda eterniitplaadi demonteerimine (katus ja osaline sein) maksumuses 185500 krooni, eterniidi utiliseerimine laudalt maksumuses 52500 krooni, katusekonstruktsioonide tugevdamise ja uute konstruktsioonide ehitustööd maksumuses 349440 krooni, katuseroovi paigaldus maksumuses 218400 krooni ning seinteroovi paigaldus maksumuses 55750 krooni, kokku maksumuses 861590 krooni. Seevastu on ekspert märkinud oma ekspertiisiakti, nagu oleks kaebaja 60000 krooni ulatuses 800-l ruutmeetril katnud lauda seinu profiilplekiga. Tegelikkuses ei ole kaebaja nende töödeni jõudnud ning soetatud ega paigaldatud ühtegi profiilpleki tahvlit. Lisaks on üle antud küüni katusekonstruktsioonide tugevdamine maksumuses 150000 krooni, seinte horisontaalsete ja vertikaalsete prusside paigaldamine maksumuses
5. krooni, katuse eterniitplaadi demonteerimine maksumuses 75350 krooni, seinte eterniitplaadi demonteerimine maksumuses 55440 krooni ning eterniidi utiliseerimine maksumuses 33540 krooni, kokku maksumuses 421810 krooni. Samuti abiruumide katuse eterniitplaadi demonteerimine maksumuses 87340 krooni, seinte eterniitplaadi demonteerimine maksumuses 22660 krooni, eterniidi utiliseerimine maksumuses 19100 krooni, seinte roovi paigaldus maksumuses 20000 krooni, katusekonstruktsioonide tugevdamise ja uute konstruktsioonide ehitustööd maksumuses 180000 krooni ning katuseroovi paigaldus maksumuses 80000 krooni, kokku maksumuses 409100 krooni. Seevastu on ekspert märkinud oma ekspertiisiakti, nagu oleks kaebaja 45000 krooni ulatuses 600-l ruutmeetril katnud abiruumide seinu profiilplekiga. Tegelikkuses ei ole kaebaja nende töödeni jõudnud ning soetatud ega paigaldatud ei ole ühtegi profiilpleki tahvlit. 3 Liites kõik teostatud tööd, saab tööde maksumuseks kokku 1692500 krooni. Kuigi ekspertiisiaktis leitakse, et teostatud tööd on tehtud vastavuses EKE NORA ja keskmiste turuhindadega, on ekspertakti lisas ekspert omavoliliselt arvutanud tööde maksumuse enda valitud hindade järgi. Nii on ekspert arvutanud lauda ja küüni eterniitkatuse lammutamise ruutmeetrihinnaks 40 krooni tegeliku hinna 65 krooni asemel. Eterniitkatte seintelt eemaldamise on ekspert miskipärast katuselt eemaldamisest 24 krooni võrra ruutmeetrilt kallimaks hinnanud. Eksperdi viidatud ekspertarvamuse lisas on kajastatud ainult lauda eterniitkatuse lammutamise, lammutusjäätmete veo ja utiliseerimise, küüni eterniitkatuse lammutamise, küüni seintelt eterniitkatete eemaldamise, abiruumide eterniitkatuse lammutamise, abiruumide lammutusjäätmete veo ja utiliseerimise töid 518464 krooni ulatuses. Kui vaadata seda tööde nimekirja, mis on eksperdi viidatud lisas ja võrrelda seda ekspertarvamuse tekstiga, tekib kaebajal küsimus, millised seinte ja katuse roovitustööd ei ole nõuetekohased ja vastavates mahtudes (kui tööde maksumuse nimekirjas pole neist ühtegi kajastanud). Vaadates eksperdi viidatud lisa nimekirja töid, tekib kaebajal küsimus, milliseid ehitusalaseid õigusakte on võimalik rikkuda eterniitkatuse lammutamisel ja lammutusjäätmete veol ja utiliseerimisel. Ekspertiisiakti punkti 6 kohaselt aga süüdistatakse ehitise omanikku ja ehitusettevõtjat ehitusseadusest tulenevate kohustuste rikkumises. Eksperdi viidatud lisa iseloomustab kaebaja arvates ühise nimetajana asjaolu, et see ei kajasta mitte ühtegi ehitustööd. Seega PRIA peadirektori käskkiri tugineb üksnes demonteerimistööde maksumusele. Teostatud ehitustööde maksumust ei ole ekspert hinnanud ega PRIA-le esitanud.
6. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt taotleb Loko Farm OÜ PRIA peadirektori 08.03.
7. a käskkirja nr 13-6/391 tühistamist, kuna ilmselgelt ei olnud PRIA peadirektoril käskkirja andmisel kaalutluste aluseks olemas ülevaadet olulistest objektiivsetest asjaoludest, kuna Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakt on puudulik ja vastuoluline. Sellest tulenevalt langeb ära alus Loko Farm OÜ-le taotluselt viitenumbriga 142008780241 toetuse väljamaksmata jätmiseks. Lisaks taotleb kaebaja PRIA kohustamist kaebajale esitatud kuludeklaratsioonidele vastava toetuse väljamaksmiseks. Kuna vaidlusalusel juhul on ebaõigesti jäetud PRIA poolt toetus välja maksmata, tuleb PRIA-t väljamaksmise aluste puudumise tuvastamise tõttu kohustada toetust välja maksma.

§ 18

lõike 1 kohaselt oli PRIA-l kohustus kaebajale toetus välja maksta kolme kuu jooksul alates nõuetekohaste dokumentide saamisest. Kaebaja esitas määruse 29 § 17 nõuetele vastavad dokumendid juba 23.07.2009. a. Kaebaja esitatud kuludeklaratsioonide nõuetekohasuse üle ei ole ka vaidlust. Vastustaja vastuväited 9. Vastavalt

§ 5

lõike 1 punktidele 1 ja 3 saab toetust taotleda loomakasvatusehitise ja selle juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamiseks ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seega peab kontrollima ka seda, kas ehitamine toimub EhS sätestatud tingimustel ja korras või mitte. PRIA tellis järelevalveametniku poolt kontrollaktis toodud puudustele hinnangu andmiseks Lalli farmi rekonstrueerimistööde ekspertiisi Ehitusekspertiisi OÜ-lt. Ehitusekspertiisiteenuse osutamise lepingu p 1 kohaselt oli Ehitusekspertiisibüroo OÜ ülesanneteks kindlaks teha olemasoleva ehitusprojekti (eskiisprojekti staadium) alusel ehitamise võimalikkus, ehitustegevuse vastavuse kontroll Ehitusseadusele (määruse n r l 2 9 § 5 lg 1 p 1 ja 3), eskiisprojekti alusel taotluseelarve koostamine, akteeritud tööde tegelik teostus, teostatud ehitustööde maksumus. Seega vastab ekspertiis tellija poolt püstitatud eesmärkidele. 4 Kaebuse esitaja väited ekspertiisi lähteülesannetest kõrvalekaldumise osas on valed, ekspert pidi kontrollima muuhulgas ka tööde maksumust.

1. Ehitusekspertiisi OÜ on kindlaks teinud, et ehitustegevus ei vasta ehitusseadusele (ekspertiisiakti p 3 ja p 6). Ekspertiisiakti (ekspertiisiakti p 5 ja p 6 ning akti lisa 12) aluseks võttes saab väita, et Lalli farmi rekonstrueerimistööde mahud ei vasta 23.07.
2. a kuludeklaratsiooniga esitatud tööde üleandmise- ja vastuvõtmiseaktile nr 1 16.07.
3. a, rekonstrueerimistööd ei ole vastavuses ehitusseadusega, maksumus ei ole õige, osa näidatud töid on tegelikult teostamata. Kuivõrd PRIA ametnikud ei saa olla pädevad kõigis ehitamist puudutavates küsimustes, siis telliti ekspertiis Ehitusekspertiisi OÜ-lt, kelle hinnang on PRIA-le aluseks asjaolude hindamisel ja siduv ka toetuse välja maksmata jätmisel.
4. Tulenevalt eelnevast palub PRIA jätta Loko Farm OÜ kaebus PRIA peadirektori 08.03.
5. a käskkirja nr 13-6/391 tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
6. Vaidlusalune PRIA peadirektori 08.03.
7. a käskkiri (tlk 9-11) on antud tollel ajal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 45 7 lõike 8 ja lõike 5 punktide 1 ja 4 alusel. Samuti on käskkirja õiguslikuks aluseks tollel ajal kehtinud

§ 18

lõike 2 alusel.

§ 5

lõike 1 punktid 1 ja 3 annavad PRIA-le aluse kontrollida muuhulgas ka seda, kas ehitamine toimub ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune haldusakt on vastuolus HMS §-dega 54 ja 56 lõige

2. PRIA ametniku Raul Mölderi poolt 01.10.2009.a koostatud kontrollaktiga nr 4140 (PRIA nummerdamata lehekülgedega toimikus tähistatud sinise lipikuga) on tõendatud, et lambalauda rekonstrueerimine ja küüni ning abiruumide ehitamine kogused ja mõõdud ei vasta heinaküüni ja abiruumide osas tegelikkusele ehitusprojekti, ortofoto ja vaatluse tulemusel. Katuste maht 3968 m 2 on ülepakutud. Ehitusluba on väljastatud ainult lauda rekonstrueerimisele. Küüni ja abiruumide puhul ehitusluba puudub. Ehitustööd ei vasta aktile 2 (tlk 21 pöördel ) ja aktile 1 (PRIA nummerdamata lehekülgedega toimikus tähistatud rohelise lipikuga). Akti nr 1 osas on eterniit osaliselt utiliseerimata. Tööd teostatud detsembris 2008.a või jaanuaris
3. See asjaolu on tõendatud ka investeeringu kontroll-lehe kolmandal leheküljel. Akti nr 2 osas on katusesarikate ehitus ja roovi paigaldus toimunud ainult osaliselt. Küüni ja lauda sarikad näevad välja vanad, kuigi olevat paigaldatud
4. aasta algul.
5. Vaidlusaluse haldusakti seaduslikkuse tõendamiseks PRIA poolt tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt enne haldusakti andmist ekspertiisi „1300 kohalise lambalauda rekonstrueerimine Lalli farm Poksi küla Luunja vald Tartumaa. Rekonstrueerimistööde ekspertiisi aruanne“ (PRIA nummerdamata lehekülgedega toimiku 14 esimest lehekülge). PRIA-le ehitusekspertiisi teostanud isikuks on Arvo Lainoja, kelle tunnistajana antud ütlused esitas PRIA kohtumenetluses täiendava tõendina (tlk 46-48). Samuti esitas PRIA 01.10.
6. a ja 02.12.
7. a, 13.01.
8. a, 03.04.
9. a tehtud fotod koos ekspert A. Lainoja kommentaaridega. 5
10. Ekspertiisi aruanne on loogiline ja jälgitav. Kohus ei nõustu kaeba vastupidiste väidetega. Eksperdile on püstitatud ülesanne välja selgitada investeerimisobjekti tehniline ja majanduslik põhjendatus (vt ekspertiisiteenuse osutamise lepingu p 1.
11. Samas dokumendis on aga välja toodud ka selleks eksperdi poolt teostatavad tegevused: kindlaks teha olemasoleva ehitusprojekti (eskiisprojekti staadium) alusel ehitamise võimalikkus, ehitustegevuse vastavuse kontroll Ehitusseadusele, eskiisprojekti alusel taotluseelarve koostamine, akteeritud tööde tegelik teostus, teostatud ehitustööde maksumus (tlk 52). Seega on alusetud kaebaja väited, et ekspert on ületanud talle PRIA poolt antud pädevust. Ekspertiisiakti kohaselt on ekspert A. Lainoja teinud põhimõtteliselt järgmised järeldused. Ehitustööde päeviku järgi on tööde teostamise aeg 07.05.2008.a – 03.09.
12. a. Kohus on seisukohal, et seega esineb vastuolu kaebaja esindaja Andres Sõna ütlustega, kes on PRIA kontrollametnik R. Mölderile väitnud, et tööd teostati detsembris 2008 või jaanuaris 2009.a. A. Lainoja on seisukohal, et olemasoleva projektdokumentatsiooni (eskiisprojekti staadium alusel ehitamine ei ole võimalik. Tellija ei ole sõlminud lepingut omanikujärelevalve teostamiseks vastavat pädevust omava isikuga. Tellija ei ole Luunja Vallavalitsusele esitanud teatist ehitustööde alustamise kohta, kus on märgitud nii ehitustööde tellija, ehitustööde teostaja kui ka omanikujärelevalve tööde teostaja. Tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktid on koostatud pealiskaudselt- puuduvad tööde arvutuslikud mahud. Ehitaja poolt ei ole esitatud juba utiliseeritud materjalide kohta dokumente. Puuduvad koosolekute protokollid. Kohus jagab eksperdi seisukohta, et on alust väiteks, et kogu ehitamise täitedokumentatsioon ei ole koostatud ja komplekteeritud ehitustööde teostamise käigus, mis viitab sellele, et see on koostatud tagant järgi. Esialgsed hinnapakkumiste mahud arvestavad kogu hoone rekonstrueerimise mahtusid, ehitusloa mahuks on ainult lauda maht. Hinnapakkumise võib seega pidada üldsõnalisteks. On alust järelduseks, et lähtutud on omaniku ja ehitaja vaheliste kokkulepete vajadusest ehituse käigus. Ekspert on seisukohal, et Hanse ML OÜ poolt koostatud 09.12.2008.a hinnapakkumine nr 71 vastab keskmistele ehitushindadele ja on majanduslikult põhjendatud. Objekti ülevaatuse tulemusel on ekspert teinud aga järelduse, et madal kvaliteet ja ebaõiged lahendused vähendavad ehitatud konstruktsioonide kasutusiga ja seeläbi ka investeeringu tegelikku väärtust. Nimetatud asjaolud leiavad veenvalt tõendamist kohtuotsuste järgmistes alajaotistes. Tegelikult teostatud tööde maksumuseks on koos käibemaksuga 622156, 8 EEK-i. Arvestades tööde kvaliteedi osas kohtulahendis tõendamist leidvaid fakte, on see järeldus põhjendatud. Ekspert on seisukohal, et Hanse ML poolt teostatud tööde mahud vastavuses teostatud tööde aktiga nr 1
13. juulist
14. a ei ole.
15. Seega loeb kohus tõendatuks vaidlusaluse haldusakti põhiväite, et tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis nr 1 on teostatud tööde maksumuseks alusetult ja teadlikult kaebaja poolt näidatud 1 692 500 (käibemaksuta) EEK-i, tegelikult teostatud tööde maksumuseks on aga kõigest 518 464 EEK-i (käibemaksuta). Kuna kaebaja esitas taotletava toetuse summana 786 386, 33 EEK-i, siis esines PRIA-l kohtu arvates igati alus kaebaja jaoks koormava haldusakti (tlk 9-11) andmiseks. Kaebaja on kaebuses välja toonud (tlk 6), et haldusakt ei vasta tõele, kuna lauda ja küüni osas on tehtud kalleid ja mahukaid töid katusekonstruktsioonide tugevdamisel ja uute konstruktsioonide ehitustöödel, katuseroovi paigaldusel. PRIA poolt esitatud tõenditele tuginedes kaebuse nende väidetega kohus nõustuda ei saa. Kohtu käsutuses puuduvad tõendid sadade tuhandete kroonide maksumuses soetatud uute materjalide ja väidetavalt teostatud tööde kohta. 6
16. Käskkirja õiguspärasust kinnitavad ilmekalt ka Arvo Lainoja poolt kohtus antud ütlused (tlk 46-48). Kohus hindab neid ütlusi kogumis ja vastastikuses seoses PRIA poolt esitatud 01.10.
17. a, 02.12.
18. a, 13.01.
19. a ja 03.04.
20. a tehtud fotodega. Kohus peab siinkohal vajalikuks osutada, et vaideotsus (tlk 28) on PRIA poolt asjas tehtud 03.06.2010, mille tõttu saab kõiki fotosid kasutada tõenditena.
21. Tunnistaja Arvo Lainoja ütlustega ja fotodega loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud. Foto 1 (tlk 57) on tehtud
22. a sügisel millelt on näha kandev katuse osa, mis toetub vahelaele. Fotoga on tuvastatav, et vahelagi on koristamata, on mädanenud ja pehkinud, puidul kasvab sammal ja seened. Kohus on seisukohal, et need sammal ja seened ei saanud sinna tekkida ühe aastaga. Fotod 5 ja 6 (tlk 61) tõendavad, et fotodel olevad sarikad ja roovitus ei ole vahetatud. Samuti on tõendatud, et ventilatsiooni korstnad koos plekist kraedega on eemaldama, plekist krae all on tuvastav vana eterniiditükk. Foto 6 tõendab, et olemas olnud vana eterniiti on demonteeritud ja ladustatud katuse roovitusele ja sarikatele. Seega ei saa olla õiged ka eterniidi utiliseerimise kohta esitatud kulutused kaebaja poolt väidetavas mahus. Tõendatud on, et need sarikad ja roovitus vahetatud ei ole. Foto 11 (tlk 64) tõendab, laudroovitus on nii mädanenud, et on katki astutud. Foto 12 (tlk 64) abil on tuvastatav, et sarikas on pehkinud ja mädanenud. Fotolt 14 (tlk 65) on tuvastatav, et katusealune on koristamata ja kasvupinnasest kasvavad taimed läbi. Selline olukord ei saa kohtu siseveendumuse kohaselt olla tekkinnud ühe aastaga. Foto 15 (tlk 66) tõendab, et katuse kandetalastik on mädanenud. Fotolt 16 (tlk 66) on näha mädanenud roovitust, mis on katki. Fotolt 17 (tlk 67) on tuvastav müüritisel kasvav sammal, samuti on roovitus mädanenud. Foto 18 (tlk 67) abil on tuvastatavad vanade sarikate erinevus võrreldes uute vahetatud sarikatega, mille tõttu ei pea kohus võimalikuks aktsepteerida kaebaja seisukohta, et sarikad on ca aasta jooksul pärast vahetamist muutnud sedavõrd oluliselt uuele puidule iseloomulikke tunnuseid. Kohtul pole alust kahelda tunnistuses, et see on hoone juures ainus koht, kus on roovituse vahetus toimunud. Tunnistaja aga rõhutab, et tööd ei saa aktsepteerida, kuna alus kandetalastik horisontaalsed vööd toetuvad kasvupinnasele ja on mädanenud. 19 roovitiselaudis on mädanenud. Kohus nõustub, et selline olukord ei tõenda akteeritud tööde teostamist, rääkimata lõpetamisest Foto 20 (tl 68) tõendab, et müürlatt on otseselt kasvupinnases. Fotod 21-30 on küünist. Foto 22 (tlk 69) on küüni kohta, tuvastatavad on äärmistel sarikatel olevad vanad eterniidinaelad. On tuvastatav, et äärmine roovitus on alla kukkunud, mis peaks aga taotlusdokumentide kohaselt olema uus. Foto 23 (tlk 70) on tunnistaja ütluste kohaselt teiselt poolt vaade küünile, jällegi on tuvastatavad vana eterniidi naelad äärmisel roovitusel. Fotol 24 (tlk 70) jällegi tuvastatavad vanad naelad roovituses. Foto 25 (tl 71) kujutab roovi, mis peaks olema kaebaja dokumentide kohaselt vahetatud, kuid millel on aga hoopis eterniiditükk. Seega ei saa tegemist olla vahetatud rooviga. Fotoga 26 (tlk 71) on tõendatud, et fermi tipu osa on põlenud. Jällegi ei saa tegemist olla vahetatud rooviga. Kaebaja ei ole aga kaebuses osundanud, et ehitamise ajal oli põleng või midagi taolist. Fermi on püütud küll tugevdada uute laudadega, kui kohus leiab, et selline ehitusvõte ei ole kooskõlas ehitamise heade tavadega. Fotodel 27 ja 28 (tlk 72) on tuvastatavad lauda viilu kohal jällegi roovid vanade eterniidinaeltega. Fotol 29 (tlk 73) on tuvastatavad põlengujäljed fermi puitdetailidel. Foto 30 (tlk 73) annab üldvaade põlenud fermidest ja roostes fermi metallosadel. Kohus on seisukohal, et tänapäeva puitdetailide või prusside omavahel sidumise metalldetailid on hoopis teistsugused kui fotodel kujutatud. 7 Fotodega 31 ja 32 (tlk 74) on tõendatud, et puhastustöid liivapritsiga ei ole tegelikkuses toimunud. Tuvastatavad on ka betoonikahjustused. Tõendatud on, et raudbetoonist kandekonstruktsioone: poste ja talasid puhastatud ei ole, sest nad on kaetud ilmselgelt vana lubjakihiga, lubjatud on ka on laepaneelid. Tuvastatavad on armatuuri korrosioonist tingitud raudbetooni kahjustusi, mis on fotodel tumedamad osad. Seega on ümberlükatud kaebaja poolt eelarves esitatud väide seinade liivapritsiga puhastamise kohta. Sama on kirjas ka kaebaja poolt PRIA-le esitatud 07.12.
23. a teostatud tööde aktis nr 2 290 700 EEK-i maksumuses (tlk 21). Sama akti punkti 15 kohaselt peaks olema fotodel nr 7, 8 (tlk 62) 9 ja 10 (tlk 63) kujutatud korsten olema ventilatsiooni korsten, mis peaks olema 264 050 EEKmaksumuses välja ehitatud. Need fotod tõendavad vastupidist. Fotoga nr 7 on tõendatud aga, et seda on mingil määral tehtud alles
24. aprilliks
25. a. Fotodega 8, 9 ja 10 on tõendatud, et 01.10.2009.a, 02.12.
26. a ja 13.01.
27. a seisuga seda punast plekki korstnal veel ei olnud. Seega on kohtu arvates vaieldamatult fotodega tõendatud, et neid töid, mis on akteeritud tegelikult teostatud ei ole. Tunnistaja ütlustega on samuti tõendatud, et detsembris
28. a oli maas vedelemas hulgaliselt eterniiti, kuid aktidega on kaebaja näidanud suuri kulutusi eterniidi utiliseerimisele (vt näit PRIA nummerdamata lehekülgedega toimikus olevat akti, mis on tähistatud oranži lipikuga ). Tunnistaja ütlustega on samuti tõendatud, et liivapritsi töid tegelikkuses teostatud ei ole selle tõttu, et fotodelt on selgesti näha, et hoone eelmise kasutuse ajal olid seinad ja laed lubjatud. Kui oleks tööd teostatud, oleks näha mitte lubjakiht, vaid betooni temale iseloomulikus värvis. Kohus jagab PRIA veendumust, et liivapritsi kasutatud ei ole. Fotol 31 on keskmises löövis tala, millele toetuvad paneelid. Vasakul asuvatel taladel on rohekat värvi kiht. Eksperdina väidab tunnistaja, et katuselt on voolanud vesi, mis nüüd rohetab. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja kogemuses selles osas. Fotol 32 on kõik seinad kaetud vana värviga. Mitte miski ei viita ehitustöödele.
29. PRIA ja ekspert on hoonetest teinud sedavõrd palju fotosid, et kohus ei pea tõenäoliseks, et fotod on saadud teha nii, et kaebaja poolt sadades tuhandetes väidetavalt tehtud ehitustööd saaks märkamata jääda. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei saanud PRIAle valeandmeid esitada teisiti, kui teadlikult. Kaebaja on ise PRIA-le esitanud 2-3 erinevat teostatud tööde akti, mis juba iseenesest näitab kaebaja teadlikku tegevust ebaõigete andmetega kuludeklaratsiooni esitamisel. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel ei saa kaebus kummagi nõude osas rahuldamisele kuuluda.
30. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab kaebaja kandma ise oma menetluskulud (HKMS § 92 lõige 1). PRIA-l on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 160 sätestatud tähtaja möödumisel õigus esitada taotlus tunnistajatasude tagastamiseks, kui ilmunud tunnistaja ei ole kohtule vastavat nõuet esitanud. Roby Koik kohtunik 8