Menetluskulud jätta Hanno Kingisepa kanda. Välja mõista Hanno Kingisepalt riigilõiv 7500.- krooni Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista Hanno Kingisepalt viivis menetluskuludelt 7500.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid xx.xx.xxxx vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 50 000.- kr ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 15.ndal kuupäeval. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist
15.03.2009 kuni 15.09.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. 26.08.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise kirja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 10.09.2010 ning hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 15.11.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 59 712,18 kr, sh põhiosa 50 000.- kr, viivis 4532.- kr, intress 5180,18 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel kostjalt välja mõista: 59 712,18 krooni ja viivis protsendina põhisummalt 50 000.- krooni alates 16.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni
Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 7500.- krooni Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt 7500.- krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. xx.xx.xxxx vaba tagasimaksega krediitkaardi lepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga xxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 50 000.- kr ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Kostja rikkus lepingut, jättes intressi maksed tasumata alates 15.03.2009 kuni 15.09.2009. Lepingu kohaselt kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist hinnakirjas kehtestatud määras. 28.09.2009 hageja põhjendatult sulges lepingu kasutuslimiidi. Seisuga 15.11.2010 oli kostja jätnud tasumata põhivõla summas 50 000.- kr, intressi summas 5180,18 kr, viivise summas 4532.- kr, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks protsendina tagastamata laenusummalt kuus kuni laenusumma tasumiseni.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.