3-10-2291/22

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2291 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi L. K kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 05.08.2010 käskkirja nr 35-T tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung
2. jaanuaril
3. Menetlusosalised Kaebaja: L. K xxx Vastustaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood 75009148/, esindajad Aleksei Forstiman ja Julia Perevalova Resolutsioon Jätta L. K kaebus täies ulatuses rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.02.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Narva linna Sotsiaalabiameti 05.08.2010 käskkirjaga nr 37T määrati lastekaitseinspektor L. K teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks üleviimine kolme astme võrra madalamale 23 palgaastmele kolmeks kuuks. 06.09.2010 esitas L. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3) ja palus, et tema karistamise kohta antud käskkiri tühistataks. Kaebaja väitis, et talle jääb arusaamatuks, millised kohustused on ta süüliselt täitmata jätnud ning kinnitas, et on töötanud Narva Sotsiaalabiametis juba pea 15 aastat, suhtunud oma tööülesannetesse alati kohusetundlikult ja senini pole tal olnud mingeid märkusi ega etteheiteid. Veel märkis kaebaja, et direktor ei ole andnud infotehnoloogia spetsialistile korraldust e-posti aadressilt saadetud kirjade väljatrükkimiseks, kuid tunnistas seda, et edastas failid endisele juristile eesmärgiga koostada korrektsed vastused riigiasutuste jaoks ning lisas, et pole teinud seda tahtlikult ja omakasu eesmärgil ega tekitanud mingit kahju teiste isikute seadusega kaitstud huvidele ja õigustele. Narva linna Sotsiaalabiameti kirjalikus vastuses (tl 24) leiti, et karistuse määramine on sisuliselt õiguspärane ning paluti jätta kaebus rahuldamata. Seejuures selgitati, et lastekaitseinspektori tööülesannete täitmise tõttu kogutud isikukaitseandmete ilma seadusliku aluseta edastamisega jättis kaebaja süüliselt täitmata oma teenistuskohustused isikuandmete töötlemisel ning lisati, et sellise tegevuse õigusvastasuse tuvastas ka Andmekaitse Inspektsioon. 08.12.2010 edastatud täienduses (tl 47) esitas L. K vastusele kommentaarid ning märkis muuhulgas, et tema „õigusvastased“ teod olid organiseeritud juristi poolt seoses lahkarvamustega tööprotsessis ning avalikult välja öeldud kahtlustega. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui vastustaja esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. L. K ei eitanud käskkirjas nimetatud kirjade saatmist, kuid põhjendas oma tegu halvast eesti keele oskusest tuleneva vajadusega abi järele ja arvamusega, et ametnikud võivad omavahel sellist kirjavahetust pidada ning leidis, et elektroonilise postkasti kontrollimisega rikkus administratsioon tema õigusi. Veel väitis kaebaja, et käskkirjas nimetatud kolmest isikust kahe puhul oli tal olemas nõusolek kasutada isikuandmeid päringute tegemisel, informatsiooni saamisel ja kontrollimisel ning lisas, et saab aru oma rikkumisest ja kohtusse pöördus vaid seetõttu, et ei saanud administratsioonilt selgitust, millisel põhjusel teda kontrolliti. Aleksei Forstiman väitis, et kontrollimine viidi läbi tema poole pöördunud kodaniku suulisest avaldusest lähtuvalt ning märkis isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg 1 viidates, et nõusolek antakse päringute tegemiseks. Julia Perevalova seletusi ei andnud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusalune käskkiri käsitleb distsiplinaarkaristuse määramist teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest ning sellega süüdistatakse L. K oma tööülesannete täitmise tõttu kogutud isikuandmete seadusevastases edastamises kõrvalisele kolmandale isikule. Isikuandmete töötlemisega seonduvat reguleerib isikuandmete kaitse seadus. Selle § 4 lg 1 kohaselt loetakse isikuandmeteks mistahes andmeid tuvastatud või tuvastamata füüsilise isiku kohta ja sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need on. Sama seaduse § 10 lg 1 ja 2 ning § 14 lg 2 tulenevalt võib haldusorgan isikuandmeid töödelda reeglina vaid isiku nõusolekul ja üksnes seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmise käigus ning kolmandale isikule tohib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta edastada üksnes väga piiratud juhtudel. Seaduse § 9 kohaselt loetakse füüsilist isikut kolmandaks isikuks juhul, kui ta pole andmesubjekt, isikuandmete töötleja ise ega isik, kes töötleb isikuandmeid isikuandmete töötleja alluvuses. Kohaliku omavalitsuse teenistuses oleva ametniku distsiplinaarkorras karistamise alused ja kord on reguleeritud avaliku teenistuse seaduses ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses. Avaliku teenistuse seaduse § 84 p 1 § 85 lg 1 p 4 kohaselt on teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine distsiplinaarsüüteoks ja üleviimine kolme astme võrra madalamale palgaastmele kuni üheks aastaks üks võimalik ametnikule määratav distsiplinaarkaristus. Asjas kohtule esitatu (tl 37-41) kinnitab, et L. K on edastanud oma tööülesannete käigus koostatud dokumente S. S nimelisele isikule. L. K ise on nii distsiplinaarmenetluse käigus (tl 43), kaebuses (tl 1-2) kui kohtuistungil (tl 68-69) omaks võtnud, et edastas isikuandmeid sisaldavaid dokumente oma sõbrannast kohtu tõlkijale eesmärgiga koostada korrektsed vastused riigiasutuste jaoks ega ole tõendanud dokumentides kajastatud andmesubjektide loa olemasolu selleks. Kohtuistungil ta küll väitis, et osade käskkirjas nimetatud isikute puhul oli luba olemas, kuid möönis samas, et see kajastas vaid päringute tegemiseks vajalike isikuandmete kasutamise luba (tl (tl 68-69) ja isikuandmeid sisaldavate dokumentide edastamine sotsiaalabiameti teenistuses mitteolevale isikule ei olnud seotud tööülesannetega. Lastekaitseinspektori tööülesanded kirjeldava ametijuhendi (tl 3436) punkt 5 kohaselt oli tal kohustus vastutada seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud isikuandmete hoidmise eest. Distsiplinaarkaristus on L. K määratud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestatud tähtaegu järgides, selle on määranud avaliku teenistuse seaduse § 86 märgitud pädev ametiisik, karistatule on antud võimalus seletusteks ja vastav käskkiri on kooskõlas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg 2 kehtestatud vorminõuetega. Karistamisel on järgitud kaalutluse piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse põhimõtet. Kohaldatud karistus ei ole avaliku teenistuse seaduse § 85 kehtestatud võimalikest karistustest rangeim ning vastab igati süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele. See, millisel eesmärgil L. K isikuandmeid kõrvalisele isikule edastas, kas ja kuidas täpselt sai ta oma kohustustest isikuandmete töötlejana aru, 2 missugusel põhjusel sotsiaalabiameti töötaja tema e-posti aadressilt väljatrüki teostas ning kas selleks oli olemas asutuse juhi korraldus või luba, ei oma määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasusele mingit tähendust. Eeltoodust tulenevalt on L. K distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning seetõttu jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata. Narva linna Sotsiaalabiameti esindajad menetluskulude hüvitamist ei soovinud (tl 69). Raili Randlane Kohtunik 3