Asjaolud ja kohtu seisukoht Kinni peetav Sergei Jerin esitas Tartu Halduskohtule vene keeles kirjutatud kaebuse Viru Vangla vastu (haldusasi nr 3-10-1723). Kohus lasi kaebuse tõlkida eesti keelde. Kaebuses kaevatakse selle peale, et Viru Vangla jättis 21.06.2010 teda ilma võimalusest tegeleda spordiga. Seda õigust rikkus vanglaametnik Siim Parts, kes rikkus ühtlasi ka kaebaja õigust valikule, kas tegeleda spordiga saalis või väljas (väljas sadas vihma). Kaebuse esitaja leiab, et vanglaametniku teenistuskohustuste ületamise tõttu jäi ta ilma VangS § 55 lg 1 järgi garanteeritud õigusest, samuti oli alandatud pakutava alandava tingimusega – ainult väljas vihma käes sporti teha. S. Jerin leiab, et temal on õigus nõuda kohtult toimingu lõpetamist, taastada tema õigus valikule ja õigus käia sporti tegemas; toimingu tagajärgede likvideerimist ja kahju hüvitamist summas 550 EEK. Kuna kaebusest ja kaebuse materjalidest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, esitas kohus sellekohase järelpäringu Viru Vanglale. Vastuseks kohtu järelpäringule teatas Viru Vangla elektroonilises kirjas nr 02.09.2010 nr 2.1-6/32052-1 , et Sergei Jerin on sportimisega seoses esitanud 1 21.06.2010 taotluse (6-10/24461), milles ühtlasi palub ametnike vastutusele võtmist. Vastusele on lisatud nimetatud pöördumine ja Viru Vangla vastus märgukirjale nr 02.07.2010 nr 6-10/24461. Vastuseks S. Jerini märgukirjale on Viru Vangla teatanud, et 21.06.2010 toimus spordisaalis kinnipeetavate kooli lõpuaktus, millest tulenevalt ei saanud spordisaali. Samas on teatatud, et keegi ei ole sundinud S. Jerinit õues sportima; teades, et spordisaal on hõivatud ja õues on halb ilm, siis oleks võinud S. Jerin teha ettepaneku, et ta soovib oma sektorisse tagasi minna.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebusest ega kaebuse materjalidest ei nähtu, et Sergei Jerin oleks esitanud Viru Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses vaide kohustamistaotluses või/ja kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebuse esitajal nii kohustamistaotluse kui ka kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus), mida kinnitab ka Viru Vangla vastus kohtu järelpäringule (elektrooniline kiri 02.09.2010 nr 2.1-6/32052-1). Kohus on seisukohal, et kuna Sergei Jerinil on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Maare Aloe kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.